Biker.ee foorum

Siin räägivad kõik muutkui sportsumpast ja sportsumpast... ja kuidas see ikka juurde annab...

Sai natuke uuritud rollerite tehasesilindreid - CPI'd ja Minarelli lamavat vesijahutusega eksemplari, teisi ei olnud momendil käepärast võtta ja jõudsin järeldusele, et resonaatorväljalase nende silindrite puhul korralikult funktsioneerida ei saa - silindri väljalaske ava ja leegitoru ava kuju lihtsalt ei ole sama kujuga - silidri ava on suuruselt 2/3 leegitoru suurusest ja kujult poolkuud meenutav. Sellega seoses tekib sinna ülemineku kohale järsk jõnks, mis enamuse resonaatorväljalaske poolt tekitatavast ülelaadeefektist gaaside tagasivoolu piiramisega lihtsalt ära sööb.
Siit siis nüüd ka kaks küsimust:
Kas keegi on oma silindri väljalaskeava korrigeerinud sujuvaks ja leegitoru avale vastavaks?
Kas samasugune väljalaskeava on ka tuuningsilindritel või on sealt see ebakõla juba tehases likvideeritud?

Paluks ainult asjalikke vastuseid isikutelt, kes teavad mida nad räägivad!

Jah uurisin isegi natuke seda ning avastasin et mul endal Minarelli horisontaal mootoril on sama moodi. Vaatasin siis sõbra 70cc malossi silindrit ning seal on asi lahendatud õieti. Väljalaske kanal on ainult mm väiksem kui summuti leegitorul ja kanal jookseb ilusti otse ilma mingisuguste käänakuteta.

Aga kas asi saab selles olla et see 70cc, või on ka 50cc sport silindritel niimoodi se asi lahendatud. Ei julge igaksjuhuks kohe viili kätte võtta paeks veel uusima natuke seda teemat.

Lisaks kas mitte sellel lehel (viienda lingi all) lisaks sisselaskele ka silutakse väljalaske kanaleid. http://prostla.phsvideo.com/

Kubatuur ei puutu üldse asja, 2t mootoril on väljalase sama oluline või vahest mootori korraliku töö saavutamiseks isegi olulisem kui sisselase. Kahetaktilisel mootoril on väljalase tunduvalt kauem lahti kui ülevool.
Tavalise summuti puhul on oluline täpne vastusurve, et kõik põlemisjäägid saaksid silindrist välja aga värske segu jääks silindrisse.
Resonaatorväljalase töötab ülelaadijana - silindrist lahkub kogu põlenud segu ja selle järgi ka osa värsket töösegu. Siis sulgub ülevoolukanal aga väljalase on veel lahti. Põlenud küttesegu jõuab summuti tagumise koonuseni ja põrkab sealt tagasi ja tagasipõrkega surub leegitorus ja summuti alguses olnud värske töösegu silindrisse tagasi. Sellega saavutatakse silindri tunduvalt suurem täituvusaste. Aga kahjuks optimaalne kasutegur on ainult suhteliselt kitsas pööretevahemikus.
Eelpool kirjeldatud kitsa silindriava sein takistab segu silindrisse tagasijõudmist kuna enemus peegeldub uuesti sellelt jõnksult summuti poole tagasi.
Aerodünaamika järgi on ainus kitsa kanali eelis see, et sellel kohal tõuseb väljuva gaasi liikumiskiirus, mis tekitab taha kerge hõrenduse ja silindrikanal "imetakse" paremini tühjaks, igasugune resonaatori kasutegur on aga puudu ja vinge välimusega ja palju tuhandeid maksev väljalase omab täpselt samasugust kasutegurit kui tehasesummuti, millel on sõelte arvu (müratugevuse arvelt) optimaalseni vähendatud, et kogu põlemisjääk silindrist välja saaks.

See on ka üks põhjusi, miks ma olen igasuguste leegitorus ja sisselaskes asuvate piiravate seibide eemaldmise tulihingeline pooldaja - need lihtsalt ei lase mootoril üheski reziimis korralikult töödata. Kui vaja tippotsa piirata, siis ikkagi ainult digitaalselt, mitte sellega, et pannakse mootor sitasti tööle.

See "poolkuu" kujuline väljalase....
Originaalis on ka Suzuki RG80-l täpselt selline väljalaskeava silindri ja (ümarguse)leegitoru vahel.
Kui silindri maha võtsin, siis tundus kuidagi üliloomulik olevat, et lisaks muudele pisematele kandilistele üleminekutele tuleb ümaraks teha ja omavaehel kokku sobitada ka väljalase silindrist leegitorusse.
Ja nii ma ka tegin. Kas midagi kuhugi poole muutus - seda ma ei teagi. Ma polnud varem selle suzukiga mitte meetritki sõitnud. Soetasin ta vastu talve ja kasutasingi talveaega ratta täielikult juppideks võtmiseks ja värvimiseks-korrastamiseks. Nende tööde käigus siis ronisin ka silindrisse.
Kui uskuda piiritaguseid foorumeid ja minu olematut (hollandi-saksa)keeleoskust, siis liigub mu 20000 km "vana" ja igati stock suzuki üsna samuti, nagu tema sõsarad piiritagagi. Tehas garanteerib 85 km/h maksimumiks, kuid reaalselt kipuvad nad 90-95 sõitma. Nii minuomagi.
Kui nüüd uuesti mõtlen sellele poolkuukujulisele väljalaskele ja oma ratta käitumisele, siis võib-olla pidi see "pehmendama" summuti resonaatori mõju. Et siis poleks nii hüppelist erinevust mootori töös eri pöörete vahel..
Mulle tundub, et minu ratas on ehk liiga "närviline" kui pöörded jõuavad resonaatori toimimahakkamise piirile. See on 5000 pöörde juures ja langeb kuuenda käigu juures kokku 50 km tunnikiirusega. Linnas oli alguses suht' harjumatu sujuvat ja õiget linnakiirust hoida. Piltlikult öeldes - piisas ainult gaasikeeramise peale mõtlemisest, kui juba "viskas" 15-20 km kiirust juurde...
Aaga jah - see on ainult minu arvamus, sest mul pole õrna aimugi, kuidas ratas käitus enne muukviiliga silindrisse ronimist.

kas keegi on siis veel viilint, ja kui palju, väljast vaadates ümmarguseks? või terve tee kuni sisemuseni ümmarguseks? ja tavalise viiliga tuleks teha? mul nt dremel (minipuur) sellega võib ka ? ja viimane küssa, kas väljalaske seina olek on ka tähtis? et kas nt võib krobeline olla, või poleerin siledaks?

Välja laske siledus pole vist eriti oluline oluline on sisselaske siledus.

Akna kuju silindris ära muuda! - olgu ta siis eelnevalt ristkülikukujuline või trapets või midagi muud. Ümaraks võid ainult ajada selle muidu poolkuukujulise ava leegitoruga ühendamise kohalt. Üleminek kandilisest väljalaskeaknast hülsis, kuni väljalaskeavani silindrist, peab olema olema sujuv - ilma teravate nurkade ja astanguteta. Läikima poleerida pole just tarvis, kuid võimalikult siledaks tee selle väljalaskekanali seinad ikkagi - vähem võimalust nõel/tahmal sinna koguneda ja väljalaskegaasidel kergem liikuda. Samuti püüa, et ei tekiks mingeid järske teravaid rante ega astanguid ühenduskohas leegitoruga ja ka tihendiga leegika ja silindri vahel. Ideaalis peab kogu väljalasketrakt alates silindri hülsi väljalaskeaknast olema üks pidev siledate seintega toru või tunnel.
Sama, siledate seinte jutt, kehtib muide ka silidri sisselaske- ja läbipuhumiskanalite suhtes.
Kui kasutad tööks ka näiteks muukviili, siis jälgi, et viili teise otsaga ei täksiks silindri sees, väljalaskeava vastas olevat peegelpinda. Parem kaitse seda mingil moel - kasvõi näiteks silindrisse asetatud paksema papitüki abil.
Akende kujust veel... neid muuta saab küll ja forseerides seda tehakse ka, kuid see on terve "teadus", mida siin foorumis kirjutades edasi anda ei saa. Selliste asjadega tegelemiseks on tarvis väga põhjalikult mõista mootori tööpõhimõtet, gaaside liikumist ja eri detailide mõju jne...
Ehk siis - on siin foorumiski aeg-ajalt kirjutatud, et kui pärast silindris viiliga möllamist on võimsusekadu ainult 20%, siis võid lugeda, et sul on vedanud ja "tuunime" on õnneks läinud...
Aga vastavate teadmiste-oskuste korral on võimalik muukviili või pisifreesi abil mootorit forseerida küll.
-
-

Põhimõtteliselt võib ka väljalaskeakna kuju ja suurust muuta, ilma, et see gaasijaotusreziime eriliselt muudaks - akna suurendamine lainedades ilma kõrgust ja asukohta muutmata. Samuti võib põhimõtteliselt suurendada väljalaskeeakna suurust allapoole kuni ASS'is oleva kolvi ülemise ääreni. Lisaks loomulikult siis ka ilusad sujuvad ja siledate seintega üleminekud leegitorusse.

Ülevoolukanalite pinnaviimistlusega tegelemine on tunduvalt ohtlikum - väga tähtis on ka kanali ülemise otsa nurk - see suunab küttesegu silindrisse minemise õiges ja optimaalseks läbipuhumiseks vajalikus suunas ja tuleb vaadata, et kanalite poleerimisega seda ei muudaks.

oldmoped kirjutas:Põhimõtteliselt võib ka väljalaskeakna kuju ja suurust muuta, ilma, et see gaasijaotusreziime eriliselt muudaks - akna suurendamine lainedades ilma kõrgust ja asukohta muutmata. Samuti võib põhimõtteliselt suurendada väljalaskeeakna suurust allapoole kuni ASS'is oleva kolvi ülemise ääreni. Lisaks loomulikult siis ka ilusad sujuvad ja siledate seintega üleminekud leegitorusse.

no siis oleks jah väljalase silindrist pikema-ajalisem ja seda suurem on ka läbipuhumine. tänu sellele läheb rohkem bensiini kolvipeale ja arvatavasti on ka masinal jõudu rohkem. seletagu keegi paremini kui saab, või kui mu teoorias on midagi valesti siis parandagu.

oltc1100 kirjutas: no siis oleks jah väljalase silindrist pikema-ajalisem...

Äkki täpsustad mida sa selle "siis" all mõtlesid?

siis kui suurendada väljalaske kanalit niipalju et kui kolb oleks A.S.S siis kanali alumine äär oleks kolvi ülemise äärega tasa.

Väljalaske akna alumine äär ega akna laius ei muuda väljalaske ajastust üldse. Muudavad vaid akna suurust ja sellega seoses ka läbilaskevõimet.

Sinu teoorias veel selline pisike apsakas lisaks, et kõigil 2t mootoritel on alati väljalase tunduvalt kauem lahti kui ülevool ja selletõttu just rohkem see probleem, et ka värske küttesegu kipub sealtkaudu lahkuma. Sellepärast ongi vajalik õige summuti vastusurve, mis liigapalju gaase metsa ei laseks või siis resonaatorväljalase, mis gaase tagsipeegeldaks ja osa välja jõudnud värskest segust silindrisse tagasi ajaks.

Mul jäi hinge kripeldama üks loogika ebakõla. Igasugu ebasümmeetrilisi avasid kipuvad tootmisinimesed vältima ja nõustuvad nendega üldiselt siis, kui ava selline kuju on millegipärast põhjendatud. Kas ka siin võib sellele ava kujule siiski mingi oluline põhjendus olla? Muidugi võib olla ka põhjenduseks just minu kogemustele risti vastupidine asi: et antud juhul oli selline ava odavaim võimalik tootmislahendus.

oldmoped kirjutas:Väljalaske akna alumine äär ega akna laius ei muuda väljalaske ajastust üldse. Muudavad vaid akna suurust ja sellega seoses ka läbilaskevõimet.

no seda ma mõtlesingi et väljalase toimub ülinatkuke aega kauem,mitte ei muuda selle ajastust, aga ma lihtsalt väljendasin end liiga keeruliselt, selle pärast sa aru ei saanudki.

spinna kirjutas:...Igasugu ebasümmeetrilisi avasid kipuvad tootmisinimesed vältima ja nõustuvad nendega üldiselt siis, kui ava selline kuju on millegipärast põhjendatud. Kas ka siin võib sellele ava kujule siiski mingi oluline põhjendus olla? ....odavaim võimalik tootmislahendus.

Selle üle juurdlesin minagi oma RG-80 silindrit uurides. Lappasin kirjandust, uurisin netist teadust ja vähegi kättesaadavaid pilte sama mootori standard- ja tuunigjuppidest... ja - ei leidnud mina ka ühtegi loogilist põhjendust, miks see leegika ühenduskoht silindriga just niisugune peab olema. Tootmise odavust ka ei julgeks pakkuda, sest vähemalt minu ratta puhul on tegemist valutehnoloogiaga valmistatud alumiiniumsilindriga ja see augu kuju on vormi valmistades küll kõige väiksem mure. Niisiis määrisin talle aga muukviili peale ja tegin avavuse kenasti leegitorule vastavaks.
Tulemus? - nagu juba kusagil eespool kirjutasin, et midagi "halvemaks" küll ei muutunud. Paremaksmuutumist ka ei julge väita, sest (olen juba sellestki kirjutanud) ma polnud enne selle rattaga üldse sõitnud.
Noh aga töörõõm on kah rõõm..

oltc1100 kirjutas:[...toimub ülinatkuke aega kauem,mitte ei muuda selle ajastust.....

Siiski! - üks sinu lause osa räägib risti vastu teisele...
Ütleks siis nii, et Oldmopedi soovitust järgides toimib väljalase suuremas koguses sama ajavahemiku jooksul.

Mix kirjutas:

oltc1100 kirjutas:[...toimub ülinatkuke aega kauem,mitte ei muuda selle ajastust.....

Siiski! - üks sinu lause osa räägib risti vastu teisele...
Ütleks siis nii, et Oldmopedi soovitust järgides toimib väljalase suuremas koguses sama ajavahemiku jooksul.

no kurat seda ma ju mõtlesingi

oltc1100 kirjutas: mõtlesingi et väljalase toimub ülinatkuke aega kauem

Ei toimu kauem! Isegi ülinatukene mitte!
Aeg jääb täpselt samaks!

Edit:
Edasise vaidluse lõpetamiseks seletan ka täpselt lahti - avaneb aken siis, kui kolvi allaliikudes kolvi ülemine äär jõuab madalemale kui akna ülemine äär (kob ei kata enam akent), kolb käib "all ära" ja aken sulgub jälle siis, kui kob ülesminnes jälle akna kinni katab, ehk siis kolvi ülemine äär jõuab akna ülemisest äärest kõrgemale. See kuikõrge ja kuilai on see aken, ei muuda selletõttu ajafaktoris mittemidagi, kui akna ülemine äär asub sama kohapeal.

no aga rohkem heitgaasi ikkagi väljub silindrist või mis?

Selles viimases ju kogu akna suurendamise mõte ongi.

no krt. kui ma selle poolkuu ümmarguseks teen, siis see ei anna midagi juurde? mõtlesin terve väljalasek kanali suuremaks teha. ja se mu vana silinder mis vedeleb, ja eriti kahju pole kui pekki läheb

Igasugu takistused gaaside liikumise teel ainult kahandavad mootori võimsust. Väljalaskeaknast niipalju, et laiusesse võib akent suuremaks teha, aga kui ülevoolusid järele ei aita, siis effekt jääb väheseks. Alumise ääre võib teha kolvi pinnaga tasa, vähendab keeriseid. Ülemise serva kõrgendamine muudab mootori gaasijaotust, üldiselt mida kõrgemale ülemist serva viia, seda kitsamas pöörete vahemikus mootor täisvõimsust arendab, kuid võimsust peaks juurde tulema selles vahemikus. Võidusõidumootoritel on väljalase 175-190 kraadi pikkune, tänavasõidumootoritel 140-175 kraadine.
Väljalaskekna maksimumlaius on 60% silindri laiusest, üle selle ei pea rõngad vastu. Samal põhjusel tasuks aknas vältida teravaid nurkasid, kõige parem, kui aken oleks peaaegu ovaalne. Kui aknal on keskel ribi, siis ei tasu seda õhemaks teha - hakkab kuumade gaaside mõjul hõõguma ja võib puruneda.
Kõike seda ja palju muudki saab lugeda Gordon Jenningsi raamatust "Two stroke tuner's handbook"

Kas mitte rg80-ne puhul pole tegemist hoopis malmsilindriga?

matti kirjutas:Kas mitte rg80-ne puhul pole tegemist hoopis malmsilindriga?

ee... rg-st rääkisin siin mina ja seepärast on see küsimus/väide ilmselt minule....
Kui nüüd tollesse silindriviilimise aega tagasi mõtlen, siis... ehk ongi malmsilinder või siis vähemalt mitte alumiiniumist. Ma ei tea, mis ajendil olen siin ühes postis väitnud, et tegemist on alumiiniumiga... Kui eksisisn siis Sorry - minu viga ja täna enam ise ka ei tea, miks minu väikesed valged näpud tookord just nii kirjutasid.
...
EDIT pärast järelemõtlemist: Või oli äkitsi ikkagi nii, et tegemist alumiiniumsilindriga, millel on malmhülss...
Vot ei mäleta!
Samas! Sinu enese poolt plokikaane teema alguses toodud eBay pilt samasuguse mootori silindrikomplektist näib küll mu viimast arvamust kinnitavat: alumiiniumsilinder malmist hülsiga.

Ei hakka vaidlema,muidu läheb siin teema käest ära

OK!
Mul silinder pärast toonaseid viilimisi ja mootorikoostamist paksu värvikihi all, ehedat metalli kusagilt ei näe ja mootor veel tänagi igati kõbus. Kui kunagi on põhjust jälle lammutada, ehk siis meenub ka praegune teema ja saan eneselegi teadvustada, et mis materjalist ta on.
Veel: Numbreid ei saa ju lüüa, sest siis ei näe nad enam kuidagi originaalid välja ja see tekitab juba kahtlust. Numbrid pole ju süvistatud vaid alusest pisut kõrgema reljeefiga.
Teiseks - malmile kui materjalile vist üldse ei õnnestu midagi "lüüa". Malm puruneb, kui püüad talle näiteks numbrirauaga märki külge lüüa.

Enda benelli 491SP vesijahutusel olen selle pulli ammu ära teinud ja selle "poolkuu" lasin trelli otsas sovroosiga ümaramaks, kuigi jah päris ringi kujust on veel natuke puudu, kuid kui silindri üle puurin viimasesse remont mõõtu, teen ta täielikult ümaraks. Ütleme nii, et andis küll nn "midagi juurde" aga mitte märgatavalt, kuid samas on mul kõik originaal kaasa arvatud sumbutaja [Motobot: "Keel korda!"], mida olen vähesel määral ringi teinud... Tuuningilindritel sellist poolkuud ei ole, kuid full high puhul porditakse ja sisselase ning väljalase tehakse suuremaks.

Endalgi mõni kogemus silindri poolkuuga.

Kunagi sai Yamaha Aeroxi stock silindril see maha freesitud täiesti ümmarguseks, identselt teisele nn. poolkuu vaba avale.
Ei oska öelda, kas midagi muutus või mitte, kuna oli veel stock cdi(piirajaga).
Sai siis malossi cdi pantud ja jooksis 95km/h. Kõik muu peale cdi oli orig.

Teine rollu Piaggio Liberty50. Esialgu oli võimatult lahja, aretas pingeliselt 40kmh. Mingit tuuningut mul kindlasti plaanis polnud, läksin piirajate kallale.
summuti [Motobot: "Keel korda!"] otsast koonus maha ja karpast seibid ära, kiirendas väga edukalt kuni 55-60kmh. Vaatasin korra väljalase augu sisse, jälle krdi poolkuu '
Silinder maha, freespinki - ühtlaselt kõik maha freesitud, viiliga teravad küljed maha ja voilaaa.
Tulemuseks 80kmh ja väga terav minek, hea käivitumine, puhas mootori töö, suuteline töötada väga madalatel pööretel mida varem polnud võimeline ning rikkama segu tarbimine.

Selle viimase rolleri omanikuks sai Oldmoped, hetkel ootab järeletulemist. Kahju, et hr. Oldmoped pole proovisõitu teinud, piisas käima panemisest, aga eks kõik veel ees