Biker.ee foorum

Äää, klaas on valesti karastatud ja 10a pärast lendab õhku
päris fked up!

extremist kirjutas:Äää, klaas on valesti karastatud ja 10a pärast lendab õhku
päris fked up!

Jah, paraku mõnikokord niimoodi juhtub ja süüdistada pole kedagi ega midagi. MOTT:

ets0 kirjutas:

zx12r kirjutas:Lähen mina vannituppa - duššinurga üks klaasustest on puru. Kogu põrand klaasikilde täis ning ukseraamil kah üks nurk puru. Hommikul oli terve ja kedagi vahepeal kodus olnud pole. Uks oli kinni, nii et kassi ei saa ka süüdistada.

Mis kotermann see selline on?

Väga harva juhtub sellist asja, klaas on vale temperatuuriga karastatud.
Ja siis võib iseenest nn. plahvatada.
Olen sellist asja ka oma silmaga paar korda näinud.

Viimati, kui ma materjaliõpetust õppisin, siis pinged tekkisid hoopis ühest faasist teise kiiresti mahajahutamisel ehk karastamisel. Samas see käis metallide kohta, aga ilmselt klaasidega peaks suht sama teema olema.

Küsimus on piisavalt rumal:) Mina, kui noor 26 aastane inimene peakisn olema igatpidi tuttav erinevate tehnikavidinatega, aga vat mp3 mängija on selline asi, mis on minust millegi pärast mööda läinud. Kas ja mis asja keegi keegi sõidu ajal üldse kasutab? Või muudab hea muusika kuulamine sõidu liiga hulluks:D Olen aga hakanud nüüd mõtlema, et mõne pikema ja sirgema otsa peal oleks aga minu arust väga mõnus midagi kuulata. Ehk, et mis oleks hea? Ei ole vaja midagi keerulist ja multifunktsionaalset, vaid midagi, mis mängiks muusikat.
Kui kellegil on näiteks mõni täiesti tavaline töökorras mängija üle ning ei kasuta, siis võib seda ka pakkuda.
Võib vastata PS.

Päikest:)

kazz kirjutas:Küsimus on piisavalt rumal:) Mina, kui noor 26 aastane inimene peakisn olema igatpidi tuttav erinevate tehnikavidinatega, aga vat mp3 mängija on selline asi, mis on minust millegi pärast mööda läinud. Kas ja mis asja keegi keegi sõidu ajal üldse kasutab? Või muudab hea muusika kuulamine sõidu liiga hulluks:D Olen aga hakanud nüüd mõtlema, et mõne pikema ja sirgema otsa peal oleks aga minu arust väga mõnus midagi kuulata. Ehk, et mis oleks hea? Ei ole vaja midagi keerulist ja multifunktsionaalset, vaid midagi, mis mängiks muusikat.
Kui kellegil on näiteks mõni täiesti tavaline töökorras mängija üle ning ei kasuta, siis võib seda ka pakkuda.
Võib vastata PS.

Päikest:)

Kas keegi oskab soovitada ka mingeid häid väikeseid kõrvaklappe, mis heli teevad ja kiivri sees kõrvu vigaseks ei pigistaks.

extremist kirjutas:Kust saab parima hinnaga kvaliteetse keti?

Mina julgeks Motodepood soovitada, neil D.I.D ketid kõige odavama hinnaga mis ma olen näinud.

Kas keegi on uurinud, mis valemitega on numbrimärgid?

Olen täheldanud näiteks, et enamus numbrimärkide tähekombinatsioonid algavad A,B,M või T tähega, olen näinud ka E, I, K ning mõne tähega veel algavat (väikeste numbrimärkide puhul on Z alguses). Ning on tähti, mida peaaegu kunagi ei esine. Kia'de puhul on näiteks tihti numbrimärgis tähed "KIA". Palju esineb T, H, G, M, A, O, B, L, J, N, U tähti (mõned veel) + võõrtähed. Paljudel masinatel on näiteks TJB, kuid kunagi ei ole TBJ.

Olen kuulnud, et viimase numbri puhul pidavat olema midagi kindlustusekuuga seotud (tuli vist number 2 liita või kuidagi nii oli).

Mopeedide puhul pole näiteks olemas xxxA kombinatsiooni (x'd esindavad numbreid).

// Wikipedias näiteks oli Brittide numbrimärk ära seletatud; http://en.wikipedia.org/wiki/File:Front ... led%29.JPG

Aa..Eesti kohta on ka toodud natuke ikka: http://en.wikipedia.org/wiki/Vehicle_re ... of_Estonia
Aga kas see siis tähendab, et enamus KIA'sid (kui mitte kõik) on registeeritud Saaremaal? (K tähega algab) Natuke veider.

A ja B andis välja ARK Tallinna Büroo, M Saue (ja Maardu?) oma, T oli vist Tartu.
Mis tähti muud Bürood andsid ei tea.

Wiki jutt ei ole päris reeglipärane. O-tähe olen saanud Tartumaalt, N oli palju Võru-või Põlvamaal ja M olen saanud Rakverest. Kuigi jah, Rakveres oli enamik R.

Ülevaatuse kuupäevade kohalt oled õigel teel, aga tsiklitele see ordnung ei kehti.

Mhhh kirjutas:Kas keegi on uurinud, mis valemitega on numbrimärgid?
Paljudel masinatel on näiteks TJB, kuid kunagi ei ole TBJ.

Olen kuulnud, et viimase numbri puhul pidavat olema midagi kindlustusekuuga seotud (tuli vist number 2 liita või kuidagi nii oli).

Aa..Eesti kohta on ka toodud natuke ikka: http://en.wikipedia.org/wiki/Vehicle_re ... of_Estonia

Mingist aastast alates ei määra esitäht enam auto asukohta. Näiteks NAH seeriat anti välja Põlvas (vist aastal 1995?). BBG oli neli aastat tagasi Viljandis. Tundub, et praegu jagatakse osad numbriseeriad erinevate büroode vahel laiali.
TBJ seeria oli Tartumaal kindlasti kunagi olemas, pigem oletan, et nii vanu autosid on vähe säilinud.

Alati on võimalus tellida terve seeria numbreid. Näiteks Coca-Cola autod kandsid CCC numbrimärke.
Ilmselt tellis KIA esindus omale KIA numbrid.
Kel raha rohkem, võib tellida eriseeria - näiteks Arco autodel oli ARCO 1, ARCO 2, jne.

Ei usu, et viimane number kindlustusega seotud on, pigem ülevaatusega.

tekkis 2 küsimust

1. kas keti vahetusel peaks kollaka konservandi olluse maha võtma ja selle asendama keti määrdega?

2. talveks tsiklit seisma jättes, kas on parem kraan kinni või lahti?

Miks heeliumi sissehinganud inimese hääl nii totakalt kõlab? Midagi sinna kanti et He väiksem tihedus mõjutab gaasi voolukiirust häälepaeltes?

bitter kirjutas:Miks heeliumi sissehinganud inimese hääl nii totakalt kõlab? Midagi sinna kanti et He väiksem tihedus mõjutab gaasi voolukiirust häälepaeltes?

Põhjus on selles, et heelium on kuus korda kergem kui õhk. Kui tavalises õhus on heli levimise kiirus umbes 340 m/s, siis heeliumis on see kõigest 900 m/s.

Aga teised numbrid&tähed on siis teoreetiliselt täiesti suvalised? Minuarust on ikkagi mingid kindlad kombinatsioonid. Peaks võib-olla kellegi spetsialisti käest uurima?

kevin1995 kirjutas:

bitter kirjutas:Miks heeliumi sissehinganud inimese hääl nii totakalt kõlab? Midagi sinna kanti et He väiksem tihedus mõjutab gaasi voolukiirust häälepaeltes?

Põhjus on selles, et heelium on kuus korda kergem kui õhk. Kui tavalises õhus on heli levimise kiirus umbes 340 m/s, siis heeliumis on see kõigest 900 m/s.

Kiirusega pole siin midagi pistmist,heeliumm pingutab häälepaelu.

Mhhh kirjutas:Aga teised numbrid&tähed on siis teoreetiliselt täiesti suvalised? Minuarust on ikkagi mingid kindlad kombinatsioonid. Peaks võib-olla kellegi spetsialisti käest uurima?

Mida sa silmas pead?
Kasutusse antakse tähestiku järjekorras. Näiteks algas Tartus numbrite väljaandmine TAA seeriast. Kui see otsa sai, anti välja TAB --> TAC ---> TAD, jne. Kui TA* otsa sai, läks edasi TBA -> TBB, jne.
Erandina kuulub Tallinna Autobussikoondisele TAK seeria.
Kunagi oli moes oma numbri säilitamine, s.t. kui auto maha müüsid, jätsid numbri "oma arvele hoiule", uus omanik pidi uue numbrimärgi soetama. Riigilõivude kallinedes kadus see komme unustusehõlma, hea tahtmise korral on see aga siiani võimalik.
Mõned firmad ostsid ära kogu numbriseeria, kasutusse aga kõiki võtta ei jõudnud (nagu näiteks UBB seeria omanik Balti Ühispank läks pankrotti).

Küsiksin ka siis ühe küsimuse: Kas H4 pirn istub HS1 pesasse? Teoreetiliselt võiks ju istuda, aga kui keegi oskaks kindlalt öelda, oleksin tänulik

bigdog kirjutas:

Mhhh kirjutas:Aga teised numbrid&tähed on siis teoreetiliselt täiesti suvalised? Minuarust on ikkagi mingid kindlad kombinatsioonid. Peaks võib-olla kellegi spetsialisti käest uurima?

Mida sa silmas pead?
Kasutusse antakse tähestiku järjekorras. Näiteks algas Tartus numbrite väljaandmine TAA seeriast. Kui see otsa sai, anti välja TAB --> TAC ---> TAD, jne. Kui TA* otsa sai, läks edasi TBA -> TBB, jne.
Erandina kuulub Tallinna Autobussikoondisele TAK seeria.
Kunagi oli moes oma numbri säilitamine, s.t. kui auto maha müüsid, jätsid numbri "oma arvele hoiule", uus omanik pidi uue numbrimärgi soetama. Riigilõivude kallinedes kadus see komme unustusehõlma, hea tahtmise korral on see aga siiani võimalik.
Mõned firmad ostsid ära kogu numbriseeria, kasutusse aga kõiki võtta ei jõudnud (nagu näiteks UBB seeria omanik Balti Ühispank läks pankrotti).

Nojah. TAA'sid, TAB'sid jms on üsna vähe leida. Ilmselt ongi seetõttu, et uusi numbrimärke on soetatud.

ruubiq kirjutas:

kazz kirjutas:Küsimus on piisavalt rumal:) Mina, kui noor 26 aastane inimene peakisn olema igatpidi tuttav erinevate tehnikavidinatega, aga vat mp3 mängija on selline asi, mis on minust millegi pärast mööda läinud. Kas ja mis asja keegi keegi sõidu ajal üldse kasutab? Või muudab hea muusika kuulamine sõidu liiga hulluks:D Olen aga hakanud nüüd mõtlema, et mõne pikema ja sirgema otsa peal oleks aga minu arust väga mõnus midagi kuulata. Ehk, et mis oleks hea? Ei ole vaja midagi keerulist ja multifunktsionaalset, vaid midagi, mis mängiks muusikat.
Kui kellegil on näiteks mõni täiesti tavaline töökorras mängija üle ning ei kasuta, siis võib seda ka pakkuda.
Võib vastata PS.

Päikest:)

Kas keegi oskab soovitada ka mingeid häid väikeseid kõrvaklappe, mis heli teevad ja kiivri sees kõrvu vigaseks ei pigistaks.

Väga mõnus on sõidu ajal musa kuulata. Muidugist iseäranis mõnus pikemate otste puhul. MP3 mängijaks sobib milline iganes, saab kätte alates 15 eurist ma arvan. Kõrvatropid tuleb poest valida võimalikult vähe kõrvadest eemale hoidvad, ja väiksemat tüüpi ilmselgelt. Soovitada ei oska, aga mingi 7-8 euriga saab normaalsed.

Kolm asja, mis võiks osutuda oluliseks: 1) MP3-mängijal võiks olal HOLD nupp - et taskus ei hakkaks ise vahetama. 2) Kõrvaklappide juhe võiks olla piisvalt pikk, et ulataks kenasti taskuni. 3) Võiks olla patareitoide. Jõle niru on, kui aku saab tühjaks ning ainsana saab laadida vooluvõrgust või arvutist.

Edu!

pokerhentz kirjutas:Küsiksin ka siis ühe küsimuse: Kas H4 pirn istub HS1 pesasse? Teoreetiliselt võiks ju istuda, aga kui keegi oskaks kindlalt öelda, oleksin tänulik

Jah, H4 peaks HS1 pesasse sobima. Vastpidi ei ole võimalik.

franz125 kirjutas:

kevin1995 kirjutas:

bitter kirjutas:Miks heeliumi sissehinganud inimese hääl nii totakalt kõlab? Midagi sinna kanti et He väiksem tihedus mõjutab gaasi voolukiirust häälepaeltes?

Põhjus on selles, et heelium on kuus korda kergem kui õhk. Kui tavalises õhus on heli levimise kiirus umbes 340 m/s, siis heeliumis on see kõigest 900 m/s.

Kiirusega pole siin midagi pistmist,heeliumm pingutab häälepaelu.

Googeldasin seda, ei oska öelda, et kas info õige või vale

pokerhentz kirjutas:Küsiksin ka siis ühe küsimuse: Kas H4 pirn istub HS1 pesasse? Teoreetiliselt võiks ju istuda, aga kui keegi oskaks kindlalt öelda, oleksin tänulik

http://en.wikipedia.org/wiki/User:KDS4444/HS1_bulb

natuke viilida ja istub kenast, oleneb muidugi pesast, pirni tootjast jne.

laan kirjutas:tekkis 2 küsimust
1. kas keti vahetusel peaks kollaka konservandi olluse maha võtma ja selle asendama keti määrdega?

Naised saunas on rääkinud, et see vabrikumääre, millega ketid tulevad pidi olema kõige parem asi üldse, mida kett oma elu jooksul näeb määrdeainetest.. Isiklikult ei näeks nagu ketipesuga vaeva selles olukorras. Liigse möga pühiks maha ainult.

laan kirjutas: 2. talveks tsiklit seisma jättes, kas on parem kraan kinni või lahti?

Kütusekraan kinni oli vanade rataste puhul juba lihtsalt seisma jättes reegel. Muidu võis kütus vaikselt silindrisse niriseda vms.
Miks sa talveks kraani lahti jätaks?

märk 331 „Sissesõidu keeld” keelab kõigi sõidukite edasisõidu;
Aga kui jalastuda ja sõiduk käe kõrval märgi alt läbi lükata?

daub kirjutas:märk 331 „Sissesõidu keeld” keelab kõigi sõidukite edasisõidu;
Aga kui jalastuda ja sõiduk käe kõrval märgi alt läbi lükata?

Varasematel aegadel oli lubatud. Võisid tsikli seljast maha tulla ja punasega üle raudtee lükata, võisid olla lakku täis kui meremiin ja ratast koju veeretada ning kõik oli jokk. Sõiduki juhtimiseks loeti mootori jõul liikuva sõiduki juhtimist.
Praegu on ükskõik, millisel jõul liikuvat sõidukit juhid, ikka oled liiklusseaduse ohver.

isakene kirjutas:

daub kirjutas:märk 331 „Sissesõidu keeld” keelab kõigi sõidukite edasisõidu;
Aga kui jalastuda ja sõiduk käe kõrval märgi alt läbi lükata?

Varasematel aegadel oli lubatud. Võisid tsikli seljast maha tulla ja punasega üle raudtee lükata, võisid olla lakku täis kui meremiin ja ratast koju veeretada ning kõik oli jokk. Sõiduki juhtimiseks loeti mootori jõul liikuva sõiduki juhtimist.
Praegu on ükskõik, millisel jõul liikuvat sõidukit juhid, ikka oled liiklusseaduse ohver.

Mulle tundub, et on suur vahe juhtimisel ja sõidul. Jah, ratast käekõrval lükates oled juht ja sulle laienevad kõik juhi kohustused ja vastutus. Juhtimine ja sõit on erinevad õigusmõisted. Mulle teada olevalt ei ole sel teemal olemas kohtupraktikat, seega on märgi alt ratta sisse lükkamine ja kõigi sõidukite edasi sõidu märgi nõuete rikkumine vaidlustatav.

Tarts kirjutas:

isakene kirjutas:

daub kirjutas:märk 331 „Sissesõidu keeld” keelab kõigi sõidukite edasisõidu;
Aga kui jalastuda ja sõiduk käe kõrval märgi alt läbi lükata?

Varasematel aegadel oli lubatud. Võisid tsikli seljast maha tulla ja punasega üle raudtee lükata, võisid olla lakku täis kui meremiin ja ratast koju veeretada ning kõik oli jokk. Sõiduki juhtimiseks loeti mootori jõul liikuva sõiduki juhtimist.
Praegu on ükskõik, millisel jõul liikuvat sõidukit juhid, ikka oled liiklusseaduse ohver.

Mulle tundub, et on suur vahe juhtimisel ja sõidul. Jah, ratast käekõrval lükates oled juht ja sulle laienevad kõik juhi kohustused ja vastutus. Juhtimine ja sõit on erinevad õigusmõisted. Mulle teada olevalt ei ole sel teemal olemas kohtupraktikat, seega on märgi alt ratta sisse lükkamine ja kõigi sõidukite edasi sõidu märgi nõuete rikkumine vaidlustatav.

Eks ta natuke vastuoluline ole, ühest küljest liigitaatakse mootorrattur jalakäikas (§ 22) teiselt oled juht igal juhul (§ 2)
§ 22. Jalakäija asukoht teel. (5) Jalgratast, tasakaaluliikurit, pisimopeedi, mopeedi või mootorratast käekõrval lükkav jalakäija peab liikuma sõidutee pärisuunalise ääre lähedal, võimaluse korral väljaspool sõiduteed.

§ 2. 41) mootorsõiduki juhtimine on isiku igasugune tegevus mootorsõiduki juhi kohal, kui mootorsõiduk liigub. Mootorsõiduki juhtimiseks loetakse ka isiku tegevust, kui ta ei viibi juhi kohal, kuid mõjutab juhtimisseadiste (juhtrauad, rooliratas või muu selline) abil mootorsõiduki liikumissuunda või kiirust;

Seega, Daub, lükka aga julgelt märgi alt läbi ja küll siis kohus juba otsustab, kas olid jalakäija või juht. Kaldun siiski arvama, et kui lükkad ratast käekõrval, siis oled jalakäija.

Aga kui ma mootorratast seljas kannan, mõjutan ju ka tema suunda või kiirust

macintosh kirjutas:

Tarts kirjutas:

daub kirjutas:märk 331 „Sissesõidu keeld” keelab kõigi sõidukite edasisõidu;
Aga kui jalastuda ja sõiduk käe kõrval märgi alt läbi lükata?

Mulle tundub, et on suur vahe juhtimisel ja sõidul. Jah, ratast käekõrval lükates oled juht ja sulle laienevad kõik juhi kohustused ja vastutus. Juhtimine ja sõit on erinevad õigusmõisted. Mulle teada olevalt ei ole sel teemal olemas kohtupraktikat, seega on märgi alt ratta sisse lükkamine ja kõigi sõidukite edasi sõidu märgi nõuete rikkumine vaidlustatav.

Eks ta natuke vastuoluline ole, ühest küljest liigitaatakse mootorrattur jalakäikas (§ 22) teiselt oled juht igal juhul (§ 2)
§ 22. Jalakäija asukoht teel. (5) Jalgratast, tasakaaluliikurit, pisimopeedi, mopeedi või mootorratast käekõrval lükkav jalakäija peab liikuma sõidutee pärisuunalise ääre lähedal, võimaluse korral väljaspool sõiduteed.

§ 2. 41) mootorsõiduki juhtimine on isiku igasugune tegevus mootorsõiduki juhi kohal, kui mootorsõiduk liigub. Mootorsõiduki juhtimiseks loetakse ka isiku tegevust, kui ta ei viibi juhi kohal, kuid mõjutab juhtimisseadiste (juhtrauad, rooliratas või muu selline) abil mootorsõiduki liikumissuunda või kiirust;

Seega, Daub, lükka aga julgelt märgi alt läbi ja küll siis kohus juba otsustab, kas olid jalakäija või juht. Kaldun siiski arvama, et kui lükkad ratast käekõrval, siis oled jalakäija.

Ma siin vahepeal hakkasin juba teadmistega vehkima, kuna väga sarnase numbriga märk keelas igasuguse liikluse. Aga märk 331 keelab tõesti edasisõidu, ilmselt jäänuk vanast liiklusseadusest. Sõit kui juriidiline termin aga LS-s kajastamist ei leia, vähemalt ei suutnud ma sellist mõistet tuvastada. Nii et - kes selgitab, kas inimjõul liigutatav mootorsõiduk sõidab või mitte?

EDIT: Pirita liikluskool selgitab alljärgnevalt:
Keelumärgid "Sõidu keeld" ja "Sissesõidu keeld" on erinevad

Eelmises liikluseeskirjas tähendas 311 märk"Sõidu keeld" (nn. keeluratas) , et läbisõit on keelatud kuid see ei keelanud sissesõitu. 331märk "Sissesõidu keeld" ("telliskivi") aga oli siis kõige kangem märk, mis keelas igasuguse sissesõidu.

Kuid nüüd on teisiti. Nüüd on kõige kangem liiklusmärk 311,"Sõidu keeld" see keeluratas. Kui teel on 311 märk, tähendab see, et sõita ei tohi ühegi sõidukiga. Endine kangeim märk 331 ("telliskivi") tähendab nüüd sissesõidu keeldu, s.t. edasi ei tohi sõita ühegi sõidukiga.

Võib tekkida küsimus, et mis vahe neil märkidel siiski on, sest mõlemad ju keelavad edasisõitmise? Seda "telliskivi" märki kasutatakse tavaliselt neil juhtudel kui on tegemist ühesuunalise tee või tänavaga, s.t. teisest otsast

tohib sõita. Samuti võidaks seda märki kasutada liikluse korraldamiseks näiteks parklas, puhkeplatsil, tanklas jm.

Keelurattal "Sõidu keeld" on vaid üks erand - liikumispuuetega juht tohib seda eirata.