JALGRATTAD KORDA!
Moderaator: Moded
JALGRATTAD KORDA!
Ilmselt saab iga poisikese huvi tehnika vastu sellisel moel.
Artikkel ajakirjast TEHNIKA JA TOOTMINE NOORTELE 1990 a.
JALGRATTAD KORDA! Harald Mähard
VÕIB-OLLA tundub sulle ,noor lugeja,naljakas leida siit juttu nii tavalisest liikusvahendist nagu jalgratas.See on ju kõige lihtsam sõiduriist ,millega igameeshakkama saab!Olen sinuga päri,kuid tean,kui imelihtne on seda sõidukit kihva keerata,viia seisundisse ,kus õigem oleks ta prügimäele visata ja vanematelt uus ratas välja lunida.Hea tahtmise ja mõningase näpuosavuse juures annab ratta kurba saatust vältida.Muidugi pole ratta korrastamine sama põnev nagu nokitsemine mudellennuki või automudeli kallal,aga seegi töö tahab tegemist ja õige mehepoeg ei põrka tagasi mingi töö ees.
Alustan päris algusest .Öeldakse,et inimkonna suurim avastus olevat ratas .Ratta avastamisest jalgrattani polnudki nii pikk tee.On kirjutatud,et tänase jalgratta vana-vana-vana-...isaks võib lugeda enam kui 4000 aastat tagasi hiinlast poolt nuputatud kaherattalist sõiduriista "õnnelik lohe" .Läänes arvatakse jalgratta leiutamise au üksmeelselt sakslasele Karl von Draisile kuuluvat.Too mees nuputas küll vaid jooksuratta,millele jalgadega maast hoogu anti ,kuid see ei muuda asja.
Jalgratas on täna maailma kõige levinum liiklusvahend Tema populaarsus suureneb viimastel aastatel üha.Teadagi on auto hulga popim ,kuid ei maksa unustada sedagi,et tänased kokkupandavad jalgrattad on mõeldud peamiselt auto pakiruumis kaasavõtmiseks ,selleks ,et sõita autoga jalgrattaga sõitma.... Jalgratast on umbes 150.aastase ajaloo vältel täiustatud enam kui 20 000 patetendeeritud leiutisega. Niisiis jalgrattaga sõitma.Mõni aeg tagasi oli mul asja jalgrataste garantiiremondi töökotta.Seal avastasin mitu uhiuut ratast,küljes lipikud kirjaga.Palun ratastele teha letieelne remont".Tähendab, tänane jalgratas on sageli juba enne poodi jõudmist sõidukõlbmatu ja vajab remonti!Muidugi,sõita ta ehk kuidagi kannatab,kuid mitte kauaks.Mida siis teha ?Kas jätta jalgratas hoopis ostmata ?Ei, ostame ta ikka ära ,aga näeme enne sadulasse istumist natuke vaeva ja teeme käed mustaks. Poistele heidetakse ette liigset uudishimu,kui nad kipuvad iga masinavärki lahti kiskuma ,et lihtsalt vaadata ,mis selle või teise asjanduse sees on.Uue jalgratta puhul on see aga lausa sundkäik. Muidugi võib ka juhtuda,et tood poest koju täiesti sõidukorras ratta,kuid see oleks ime.
Alustame.Arvesta,et paberi peal on üsnagi raske kõike arusaadavalt seletada ,seda tähelepanelikumalt tuleb lugeda ja loetu üle järele mõtelda.Päris tõemeeli hoiatatakse noori tehnik huvilisi,et neil mõne asjanduse lahtivõtmisel ja kokkupanekul teise asjandse jagu tükke üle ei jääks.Mis puutub jalgrattase,siis seal kipub esimesel "tehnilisel hooldusel" osi hoopis vajaka jääma.Vähemalt mis näiteks laagrikuulidesse puutub.Nagu kõigil ümmargustel asjadel,nii on ka neil ebameeldiv omadus laiali veereda.Ole ettevaatlik ja paiguta kuulid alati riidetükile.
Kõigepealt rattad .Keerame sõiduriista kummuli ning toetame juhtrauale ja sadulale nii,et ta ümber ei kukuks.Proovime ,kuidas rattad ringi käivad ,kas nad jooksevad otse .Päris kindlasti mitte. Vähemalt mitte nii sirgelt,nagu sooviksime.Võtame tüki kriiti ja hoiame seda vastu kahvlit toetades rattapöiale üsna ligidal.”Viskavatele”kohtadele jätab kriit jälje.Ära ainult lase end eksitusse viia velje kokkukeevitamise kohast,mis reeglina on üsna muhklik.Kriidiga märgitud hohtadelt tuleb siis kodaraid reguleerida.Kriidiselt poolelt lastakse neid järele,vastaspoolelt pingutatakse.Alustatada tuleks kodaranipli poolpöörde kaupa keeramisest.Esmalt lõdvendatakse ühelt poolt paar kodarat ja teiselt poolt keeratakse paartükki samavõrra pingumale. Nii tuleb kõik “viskavad” kohad üle käia,esialgu ühelt ja siis teiselt poolt.Töö ei taha esimesel korral edeneda,kuid ei maksa meelt heita-ükski meister pole taevast kukkunud.Julgusta end sellega,et teised sinuvanused poisid tulevad edukamalt toime näiteks tillukese aoto-või lennukimootorite timmimisega.Võrreldes sellega on ratta rihtimine lausa käkitegu,kui anult tahtmist ja visadust jätkub.
Nimetatud moel tuleks rattaid päris tihti kontrollida ,purunenud kodarad aga kohemaid asendada.Kui neid poes leidub,osta mõned tagavaraks.Julgen arvata,et niisuguse hoolitsuse korral ja kui sa ühemehesõidukit kaha mehega ei koorma,peaks ratas teenima sind ja pärast veel väiksemat vendagi.
Jalgratta kummidel(tehnikakeeles oleks õigem öelda “rehvidel”)on paha omadus puruneda.Tahaksin sind hoiatada naeruväärse seiga eest,mida tegelikkuses üsna sageli ette tuleb.Rehv läheb tühjaks.Muidugi peab ta siis katki olema ja vaja on järele vaadata,kust sisekumm(lohv)lekib.Kohe ratas maha ja lohv välja!Viga on sageli vaid ventiilikummis,nii et veendu kõigepealt selle korrasolekus ja võta ratas alt üksnes vajaduse tekkides.Pole see ju eriti lihtne töö.Kõigepealt lükatakse kumm velje küljest lahti ning sätitakse üks kummirant velje süvendisse.Teine tuleb siis üle velje serva üsna hõlpsasti maha.Kui mitte ,ei soovita ksutada väiksemaid kruvikeerajaid(need painduvad ja on terava otsaga)-muidu torkad senisele augule veel paar tükki liskas.Ikka tasa ja targu.Kas sõbra või isa abiga,kangutamiseka tömbimad,laia toetuspinnaga abinõud käepärast.Ja lappimine ise?Kui täispumatud sisekummi vette paned,näitavad õhumullid augu kätte.Märgista see ja kuivata lohv.Parndamisest on juttu kummiliimi tuubil.Kokkukleebitavad kummipinnad karestatakse näiteks jämeda klaasriidega.Liimil tuleb lasta kuivada täpselt 10minutit,nagu nõutud tuubi kasutusõpetuses,mitte aga 8 või 12 minutit.Ainult sel juhul kiidab töö tegijat.Kummid tuleb hiljem nii täis pumbata,et keha raskus neile lohku sisse ei vajuta.Ratas raputab küll pisut ,kuid veereb palju kergemini.
Mida teha rattarummudega?Keerad ratta alt ning proovid,kuidas võllid põõrlevad,kas nad ei loksu või ehk liiga kinni keeratud.Normaalselt peaks võll tiirlema sujuvalt mingi takistuseta,aga ka loksuta.Kui on tunda piimatki takistust,tuleb rumm lahti võtta,sest pahatihti on vabrikus määret(tavotti,solidooli)jagunud vaid ühe poole tarvis.Ühe võtmega(neid on sul sadulakotis parasjagu)hoiame koonuse vastavast küljest,teisega keerame lahti vastumutri.Kuulid poetame,nagu juba öeldud,riidelapile,et neid pärast puudu ei tuleks.Hõõrume kuulid,koonuse ja rummu hoolikalt puhtaks ja üritame siis uuesti kokku panna .Rummu mõlemale poolele tuleb enne tõmmata nii palju määret,et kuulid sinna pidama jääksid.Siis võll uuesti sisse ning vastumutterkinni.Edasine on”tunnete mäng”.Otstarbekam on keerata koonused enam-vähem paika,seib peale ning vastumutter kinni.Taas kaks võtit kätte ning koonust vastumuri poole keerates saavutame korraliku jooksu.Kõige paremini tunnetame jooksu pöörlevat ratast võlliotstest sõrmede vahel hoides.Kui ratas võlli kaasaqei vea ning võll ei loksu.võib töö kordaläinuks lugeda.Läbiproovitud nipp on kontrollida,kuidas ratas”mängib”.Korras rummu puhul vajub ratta kummiventiilipoone osa oma raskusega alati alla.Kui ratas seejuures ei loksu, on tegemist meistritööga.
Mõnevõrra keerulisemad on lood tagumise vabajooksurummuga.Kõigi vabajooksus peituvate “vidinate”loetelu läheks siin pikale.Esialgu võiks piirduda sellega ,et uuest peast(ainult siis!)laseme rummu mõlemalt mõned tilgad õli.Kui tekib aga vajadus vabajooks siiski lahti võtta,tuleks kõik osad järjekorras ritta asetada ,et kokkupanemisel midagi üle ega puudu ei jääks.
Jalgrattaga sõites on kõige tähtsamad just pöörlevad osad.Võtame käsile pedaalid.Esimene mulje pedaalide korralikust pöörlemisest võib petlik olla.Millegi pärast on pedaali vändapoolne laager sageli õlivaba.Pedaali vända otsast lahti keerates tuleb meeles pidada lihtsat tõde:et vältida sõidu ajal pedaali vända küljest pudenemist,on vasakpoolse pedaali telg vasaku keermega,s.t tema eemaldamiseks peab võtit pöörama mitte vasakule nagu tavaliselt vaid paremale poole!Pedaali sisemus on nagu laagerikka:kuulid,koonus,seib ja vastumutter.Määrdega ei maksa pedaali puhul kitsi olla.Näiteks märjal teel sõites saavad esimese valu just pedaalid.
Kui mõlenmad pedaalid on otsast keeratud ning kett esimeselt hammasrattalt maha võetud,proovime,kuidas on lood vahevärgiga ehk võlli ja laagritega,millele vändad kinnitatud.Too süsteem peab käima sama kergelt nagu rummud.Kui on tarvis vahevärk lahti võtta(pärast poest toomist peakski seda tegema)siis”ereliukasel”on vasakpoolne koonus keeratud vasaku keermega võlli otsa,mille peale käib vastumutter,teistel ratastel liigub koonus ehk kuulikauss parema(õget kätt)keermega raami sisse.Selle pingutamiseks-lõdvendamiseks on mutrivõtmel kaks hammast:üks vastumuri,teine kausi tarvis.Põhimõte on ikka endine-olgu paajalt määret,loksuda ei tohi ning käik peab olema sujuv.Muide,tavaliselt unustatakse tehases suure kiirusega kinnitamata kiilud,millega vänt võlli otsas püsib.Piisab kergest haamrilöögist(mitte taguda!)ja selle järel mutri korralikust pingutamisest.
Juhtraud.Pealtnäha pole selle juures suurt midagi teha.Ent siiski.Pole midagi ohtlikumat halvasti kinnitatud juhtrauast.Juhtraua õigesse asendisse sättimiseks tuleb selle keskpaigas asuv polt lahti keerata ja sissepoole lüüa.Tähelepanu,piisab kerkimisest umbes poole sentimeetri võrra,muidu koputame juhtrauda pingutava koonuse püsttorust välja ja selle kättesaamisega oleks tükk tegemist!Poldi pingutamine oleks aga päris jõunumber.Korras ratast esirattaga vastu maad põrgatades ei kosta kusagilt kolinat.Korratul võivad kõliseda juhtraua laagrid ehknn.rattarind.Nagu mujal,nii on sealgi sälkudega vastumutter .paks seib ning selle all koonus.Juhtraud ei tohi lõtkuda ,tema pööramine ei või olla takistatud.
On jäänud veel viimane liikuv detail-rattakett.Kriuksuv kett häirib tervet ümbruskonda.Aeg-ajalt laseme keti sisepoolele pisut õli,mille hiljem,kui õli on ketilülide vahele vajunud.lapiga pealt maha pühime.Kett olgu õigesti pingutatud.Ta peaks olema nii pingul või nii lõtv,et annaks keskelt kuni pool sentimeetrit üles-alla lõtkuma.Teoreetiliselt on keti sättimine lihtne,kuid et tegelikult oodatust keerulisem.Asi on selles,et vabrikust tuleb tihti suuri ketirattaid,mille ovaalsus lausa hämmastab.Siis peab lähtuma kohast,kus kett kõige enam pingul.Ketiratta pöördudes kett küll mõnevõrra lõtvub,kuid pole midagi parata.Ketti pingutades-lõdvetades tuleks mängida tagaratta ketipoolse mutriga.Kõigepealt kinnitatakse see ja alles siis seatakse vastaspoolse mutriga ratas kahvli vahel otseks.
Kui sätid lõpuks ka sadula õigele kõrgusele(peksid jala kannaga ,mitte varvastega pedaalile ulatuma)ning asetad juhtraua õigesse asendisse, ongi sul tehtud sõiduriista letijärgne ehk sõidueelne korrastus.Kogemustest julgen öelda,et aega kulub selleks vähemalt terve päev.Seega siis jõudu tööle,meistriks teeb ainult harjutamine!Kui aga isa-ema peaksid tõrelema,miks uhiuue sõiduki kallal nokitsetakse ,siis seleta asi ära ja ütle,et mõtled ka väikevennale,kes mõne aasta pärast samuti selle rattag sõita tahaks…….
Siin oli juttu vaid harilikest noorteratastest.Peaks sul õnnetuma saada “Turisti”või”võiduka”omanikuks,peamised põhimõtted jäävad ikka endisteks(ka pole nende sõiduriistade kvaliteet harilike rataste omast märgatavalt parem).Lisanduvad käsipidurid ning käigud.Nende sättimiseks otsi üles mõni kogenum mees.Vähemalt jalgrattasõidus kehtib seni igivana põhimõte:korras ratas on enam kui pool sõitu.Nii sõidumõnu kui ka jõukulu upoolest.
Artikkel ajakirjast TEHNIKA JA TOOTMINE NOORTELE 1990 a.
JALGRATTAD KORDA! Harald Mähard
VÕIB-OLLA tundub sulle ,noor lugeja,naljakas leida siit juttu nii tavalisest liikusvahendist nagu jalgratas.See on ju kõige lihtsam sõiduriist ,millega igameeshakkama saab!Olen sinuga päri,kuid tean,kui imelihtne on seda sõidukit kihva keerata,viia seisundisse ,kus õigem oleks ta prügimäele visata ja vanematelt uus ratas välja lunida.Hea tahtmise ja mõningase näpuosavuse juures annab ratta kurba saatust vältida.Muidugi pole ratta korrastamine sama põnev nagu nokitsemine mudellennuki või automudeli kallal,aga seegi töö tahab tegemist ja õige mehepoeg ei põrka tagasi mingi töö ees.
Alustan päris algusest .Öeldakse,et inimkonna suurim avastus olevat ratas .Ratta avastamisest jalgrattani polnudki nii pikk tee.On kirjutatud,et tänase jalgratta vana-vana-vana-...isaks võib lugeda enam kui 4000 aastat tagasi hiinlast poolt nuputatud kaherattalist sõiduriista "õnnelik lohe" .Läänes arvatakse jalgratta leiutamise au üksmeelselt sakslasele Karl von Draisile kuuluvat.Too mees nuputas küll vaid jooksuratta,millele jalgadega maast hoogu anti ,kuid see ei muuda asja.
Jalgratas on täna maailma kõige levinum liiklusvahend Tema populaarsus suureneb viimastel aastatel üha.Teadagi on auto hulga popim ,kuid ei maksa unustada sedagi,et tänased kokkupandavad jalgrattad on mõeldud peamiselt auto pakiruumis kaasavõtmiseks ,selleks ,et sõita autoga jalgrattaga sõitma.... Jalgratast on umbes 150.aastase ajaloo vältel täiustatud enam kui 20 000 patetendeeritud leiutisega. Niisiis jalgrattaga sõitma.Mõni aeg tagasi oli mul asja jalgrataste garantiiremondi töökotta.Seal avastasin mitu uhiuut ratast,küljes lipikud kirjaga.Palun ratastele teha letieelne remont".Tähendab, tänane jalgratas on sageli juba enne poodi jõudmist sõidukõlbmatu ja vajab remonti!Muidugi,sõita ta ehk kuidagi kannatab,kuid mitte kauaks.Mida siis teha ?Kas jätta jalgratas hoopis ostmata ?Ei, ostame ta ikka ära ,aga näeme enne sadulasse istumist natuke vaeva ja teeme käed mustaks. Poistele heidetakse ette liigset uudishimu,kui nad kipuvad iga masinavärki lahti kiskuma ,et lihtsalt vaadata ,mis selle või teise asjanduse sees on.Uue jalgratta puhul on see aga lausa sundkäik. Muidugi võib ka juhtuda,et tood poest koju täiesti sõidukorras ratta,kuid see oleks ime.
Alustame.Arvesta,et paberi peal on üsnagi raske kõike arusaadavalt seletada ,seda tähelepanelikumalt tuleb lugeda ja loetu üle järele mõtelda.Päris tõemeeli hoiatatakse noori tehnik huvilisi,et neil mõne asjanduse lahtivõtmisel ja kokkupanekul teise asjandse jagu tükke üle ei jääks.Mis puutub jalgrattase,siis seal kipub esimesel "tehnilisel hooldusel" osi hoopis vajaka jääma.Vähemalt mis näiteks laagrikuulidesse puutub.Nagu kõigil ümmargustel asjadel,nii on ka neil ebameeldiv omadus laiali veereda.Ole ettevaatlik ja paiguta kuulid alati riidetükile.
Kõigepealt rattad .Keerame sõiduriista kummuli ning toetame juhtrauale ja sadulale nii,et ta ümber ei kukuks.Proovime ,kuidas rattad ringi käivad ,kas nad jooksevad otse .Päris kindlasti mitte. Vähemalt mitte nii sirgelt,nagu sooviksime.Võtame tüki kriiti ja hoiame seda vastu kahvlit toetades rattapöiale üsna ligidal.”Viskavatele”kohtadele jätab kriit jälje.Ära ainult lase end eksitusse viia velje kokkukeevitamise kohast,mis reeglina on üsna muhklik.Kriidiga märgitud hohtadelt tuleb siis kodaraid reguleerida.Kriidiselt poolelt lastakse neid järele,vastaspoolelt pingutatakse.Alustatada tuleks kodaranipli poolpöörde kaupa keeramisest.Esmalt lõdvendatakse ühelt poolt paar kodarat ja teiselt poolt keeratakse paartükki samavõrra pingumale. Nii tuleb kõik “viskavad” kohad üle käia,esialgu ühelt ja siis teiselt poolt.Töö ei taha esimesel korral edeneda,kuid ei maksa meelt heita-ükski meister pole taevast kukkunud.Julgusta end sellega,et teised sinuvanused poisid tulevad edukamalt toime näiteks tillukese aoto-või lennukimootorite timmimisega.Võrreldes sellega on ratta rihtimine lausa käkitegu,kui anult tahtmist ja visadust jätkub.
Nimetatud moel tuleks rattaid päris tihti kontrollida ,purunenud kodarad aga kohemaid asendada.Kui neid poes leidub,osta mõned tagavaraks.Julgen arvata,et niisuguse hoolitsuse korral ja kui sa ühemehesõidukit kaha mehega ei koorma,peaks ratas teenima sind ja pärast veel väiksemat vendagi.
Jalgratta kummidel(tehnikakeeles oleks õigem öelda “rehvidel”)on paha omadus puruneda.Tahaksin sind hoiatada naeruväärse seiga eest,mida tegelikkuses üsna sageli ette tuleb.Rehv läheb tühjaks.Muidugi peab ta siis katki olema ja vaja on järele vaadata,kust sisekumm(lohv)lekib.Kohe ratas maha ja lohv välja!Viga on sageli vaid ventiilikummis,nii et veendu kõigepealt selle korrasolekus ja võta ratas alt üksnes vajaduse tekkides.Pole see ju eriti lihtne töö.Kõigepealt lükatakse kumm velje küljest lahti ning sätitakse üks kummirant velje süvendisse.Teine tuleb siis üle velje serva üsna hõlpsasti maha.Kui mitte ,ei soovita ksutada väiksemaid kruvikeerajaid(need painduvad ja on terava otsaga)-muidu torkad senisele augule veel paar tükki liskas.Ikka tasa ja targu.Kas sõbra või isa abiga,kangutamiseka tömbimad,laia toetuspinnaga abinõud käepärast.Ja lappimine ise?Kui täispumatud sisekummi vette paned,näitavad õhumullid augu kätte.Märgista see ja kuivata lohv.Parndamisest on juttu kummiliimi tuubil.Kokkukleebitavad kummipinnad karestatakse näiteks jämeda klaasriidega.Liimil tuleb lasta kuivada täpselt 10minutit,nagu nõutud tuubi kasutusõpetuses,mitte aga 8 või 12 minutit.Ainult sel juhul kiidab töö tegijat.Kummid tuleb hiljem nii täis pumbata,et keha raskus neile lohku sisse ei vajuta.Ratas raputab küll pisut ,kuid veereb palju kergemini.
Mida teha rattarummudega?Keerad ratta alt ning proovid,kuidas võllid põõrlevad,kas nad ei loksu või ehk liiga kinni keeratud.Normaalselt peaks võll tiirlema sujuvalt mingi takistuseta,aga ka loksuta.Kui on tunda piimatki takistust,tuleb rumm lahti võtta,sest pahatihti on vabrikus määret(tavotti,solidooli)jagunud vaid ühe poole tarvis.Ühe võtmega(neid on sul sadulakotis parasjagu)hoiame koonuse vastavast küljest,teisega keerame lahti vastumutri.Kuulid poetame,nagu juba öeldud,riidelapile,et neid pärast puudu ei tuleks.Hõõrume kuulid,koonuse ja rummu hoolikalt puhtaks ja üritame siis uuesti kokku panna .Rummu mõlemale poolele tuleb enne tõmmata nii palju määret,et kuulid sinna pidama jääksid.Siis võll uuesti sisse ning vastumutterkinni.Edasine on”tunnete mäng”.Otstarbekam on keerata koonused enam-vähem paika,seib peale ning vastumutter kinni.Taas kaks võtit kätte ning koonust vastumuri poole keerates saavutame korraliku jooksu.Kõige paremini tunnetame jooksu pöörlevat ratast võlliotstest sõrmede vahel hoides.Kui ratas võlli kaasaqei vea ning võll ei loksu.võib töö kordaläinuks lugeda.Läbiproovitud nipp on kontrollida,kuidas ratas”mängib”.Korras rummu puhul vajub ratta kummiventiilipoone osa oma raskusega alati alla.Kui ratas seejuures ei loksu, on tegemist meistritööga.
Mõnevõrra keerulisemad on lood tagumise vabajooksurummuga.Kõigi vabajooksus peituvate “vidinate”loetelu läheks siin pikale.Esialgu võiks piirduda sellega ,et uuest peast(ainult siis!)laseme rummu mõlemalt mõned tilgad õli.Kui tekib aga vajadus vabajooks siiski lahti võtta,tuleks kõik osad järjekorras ritta asetada ,et kokkupanemisel midagi üle ega puudu ei jääks.
Jalgrattaga sõites on kõige tähtsamad just pöörlevad osad.Võtame käsile pedaalid.Esimene mulje pedaalide korralikust pöörlemisest võib petlik olla.Millegi pärast on pedaali vändapoolne laager sageli õlivaba.Pedaali vända otsast lahti keerates tuleb meeles pidada lihtsat tõde:et vältida sõidu ajal pedaali vända küljest pudenemist,on vasakpoolse pedaali telg vasaku keermega,s.t tema eemaldamiseks peab võtit pöörama mitte vasakule nagu tavaliselt vaid paremale poole!Pedaali sisemus on nagu laagerikka:kuulid,koonus,seib ja vastumutter.Määrdega ei maksa pedaali puhul kitsi olla.Näiteks märjal teel sõites saavad esimese valu just pedaalid.
Kui mõlenmad pedaalid on otsast keeratud ning kett esimeselt hammasrattalt maha võetud,proovime,kuidas on lood vahevärgiga ehk võlli ja laagritega,millele vändad kinnitatud.Too süsteem peab käima sama kergelt nagu rummud.Kui on tarvis vahevärk lahti võtta(pärast poest toomist peakski seda tegema)siis”ereliukasel”on vasakpoolne koonus keeratud vasaku keermega võlli otsa,mille peale käib vastumutter,teistel ratastel liigub koonus ehk kuulikauss parema(õget kätt)keermega raami sisse.Selle pingutamiseks-lõdvendamiseks on mutrivõtmel kaks hammast:üks vastumuri,teine kausi tarvis.Põhimõte on ikka endine-olgu paajalt määret,loksuda ei tohi ning käik peab olema sujuv.Muide,tavaliselt unustatakse tehases suure kiirusega kinnitamata kiilud,millega vänt võlli otsas püsib.Piisab kergest haamrilöögist(mitte taguda!)ja selle järel mutri korralikust pingutamisest.
Juhtraud.Pealtnäha pole selle juures suurt midagi teha.Ent siiski.Pole midagi ohtlikumat halvasti kinnitatud juhtrauast.Juhtraua õigesse asendisse sättimiseks tuleb selle keskpaigas asuv polt lahti keerata ja sissepoole lüüa.Tähelepanu,piisab kerkimisest umbes poole sentimeetri võrra,muidu koputame juhtrauda pingutava koonuse püsttorust välja ja selle kättesaamisega oleks tükk tegemist!Poldi pingutamine oleks aga päris jõunumber.Korras ratast esirattaga vastu maad põrgatades ei kosta kusagilt kolinat.Korratul võivad kõliseda juhtraua laagrid ehknn.rattarind.Nagu mujal,nii on sealgi sälkudega vastumutter .paks seib ning selle all koonus.Juhtraud ei tohi lõtkuda ,tema pööramine ei või olla takistatud.
On jäänud veel viimane liikuv detail-rattakett.Kriuksuv kett häirib tervet ümbruskonda.Aeg-ajalt laseme keti sisepoolele pisut õli,mille hiljem,kui õli on ketilülide vahele vajunud.lapiga pealt maha pühime.Kett olgu õigesti pingutatud.Ta peaks olema nii pingul või nii lõtv,et annaks keskelt kuni pool sentimeetrit üles-alla lõtkuma.Teoreetiliselt on keti sättimine lihtne,kuid et tegelikult oodatust keerulisem.Asi on selles,et vabrikust tuleb tihti suuri ketirattaid,mille ovaalsus lausa hämmastab.Siis peab lähtuma kohast,kus kett kõige enam pingul.Ketiratta pöördudes kett küll mõnevõrra lõtvub,kuid pole midagi parata.Ketti pingutades-lõdvetades tuleks mängida tagaratta ketipoolse mutriga.Kõigepealt kinnitatakse see ja alles siis seatakse vastaspoolse mutriga ratas kahvli vahel otseks.
Kui sätid lõpuks ka sadula õigele kõrgusele(peksid jala kannaga ,mitte varvastega pedaalile ulatuma)ning asetad juhtraua õigesse asendisse, ongi sul tehtud sõiduriista letijärgne ehk sõidueelne korrastus.Kogemustest julgen öelda,et aega kulub selleks vähemalt terve päev.Seega siis jõudu tööle,meistriks teeb ainult harjutamine!Kui aga isa-ema peaksid tõrelema,miks uhiuue sõiduki kallal nokitsetakse ,siis seleta asi ära ja ütle,et mõtled ka väikevennale,kes mõne aasta pärast samuti selle rattag sõita tahaks…….
Siin oli juttu vaid harilikest noorteratastest.Peaks sul õnnetuma saada “Turisti”või”võiduka”omanikuks,peamised põhimõtted jäävad ikka endisteks(ka pole nende sõiduriistade kvaliteet harilike rataste omast märgatavalt parem).Lisanduvad käsipidurid ning käigud.Nende sättimiseks otsi üles mõni kogenum mees.Vähemalt jalgrattasõidus kehtib seni igivana põhimõte:korras ratas on enam kui pool sõitu.Nii sõidumõnu kui ka jõukulu upoolest.
Lugupidamisega
Teie Mossemees
pepe@biker.ee
Hakkame kütma!
OÜ Potipoiss
www.potipoiss.ee
Pottsepp & Korstnapühkija
pepe@potipoiss.ee
5588 671
www.twitter.com/Potipoiss
Konsultatsioon
Küttekollete remont
Ummistuste likvideermine
Teie Mossemees
pepe@biker.ee
Hakkame kütma!
OÜ Potipoiss
www.potipoiss.ee
Pottsepp & Korstnapühkija
pepe@potipoiss.ee
5588 671
www.twitter.com/Potipoiss
Konsultatsioon
Küttekollete remont
Ummistuste likvideermine
-
Kristiano
Re: JALGRATTAD KORDA!
Mossemees kirjutas: Läänes arvatakse jalgratta leiutamise au üksmeelselt sakslasele Karl von Draisile kuuluvat.Too mees nuputas küll vaid jooksuratta,millele jalgadega maast hoogu anti ,kuid see ei muuda asja..
Esimese jalgratta laadse masina keti ja pedaalidega joonistas paberile Leonardo da Vinci
NSVL toodang oli ikka tipptasemelMossemees kirjutas: Mõni aeg tagasi oli mul asja jalgrataste garantiiremondi töökotta.Seal avastasin mitu uhiuut ratast,küljes lipikud kirjaga.Palun ratastele teha letieelne remont".Tähendab, tänane jalgratas on sageli juba enne poodi jõudmist sõidukõlbmatu ja vajab remonti!
Proovime ,kuidas rattad ringi käivad ,kas nad jooksevad otse .Päris kindlasti mitte. Vähemalt mitte nii sirgelt,nagu sooviksime.
Kui on tunda vähimatki takistust,tuleb rumm lahti võtta,sest pahatihti on vabrikus määret(tavotti,solidooli)jagunud vaid ühele poole.
Kui tekib aga vajadus vabajooks siiski lahti võtta,tuleks kõik osad järjekorras ritta asetada ,et kokkupanemisel midagi üle ega puudu ei jääks.
Millegi pärast on pedaali vändapoolne laager sageli õlivaba.
Kui on tarvis vahevärk lahti võtta(pärast poest toomist peakski seda tegema)..
Muide,tavaliselt unustatakse tehases suure kiirusega kinnitamata kiilud,millega vänt võlli otsas püsib.
Juhtraud.Pealtnäha pole selle juures suurt midagi teha.Ent siiski.Pole midagi ohtlikumat halvasti kinnitatud juhtrauast.
Teoreetiliselt on keti sättimine lihtne,kuid et tegelikult oodatust keerulisem.Asi on selles,et vabrikust tuleb tihti suuri ketirattaid,mille ovaalsus lausa hämmastab.
Ongi sul tehtud sõiduriista letijärgne ehk sõidueelne korrastus.
Siin oli juttu vaid harilikest noorteratastest.Peaks sul õnnetuma saada “Turisti”või”võiduka”omanikuks,peamised põhimõtted jäävad ikka endisteks(ka pole nende sõiduriistade kvaliteet harilike rataste omast märgatavalt parem).
-
karlep
-
Whitebalance
- Postitusi: 493
- Liitunud: 04 Juun 2005, 00:04
- Asukoht: Saue
- Kontakt:
Ratas
Jajah ostsin uue ratta 2 a tagasi. Ja sain kohe tunda seda vända mõnu, et vänt ei olnud korralikult kinni keeratud. Sõitsin metsas vändaga millegi otsa ja lõi võllil nats otsa maha nagu vänt andis järele, et tuli väike loks sisse mis muutus varsti kolinaks ja siis tuli vahetada. Usun, et kui oleksin kohe kinni tugevamini keeranud poleks seda juhtunud !!
Vaadake alati vändad üle !! Ja just vasakpoolne.
Vaadake alati vändad üle !! Ja just vasakpoolne.
Re: Ratas
vabandan totaalse iba ja norimise eest aga... no mind ajab ikka rämedalt naerma..Whitebalance kirjutas:.... Ja sain kohe tunda seda vända mõnu... Sõitsin metsas vändaga......lõi võllil nats otsa maha... Usun, et kui oleksin kohe tugevamini keeranud poleks seda juhtunud !!
Vaadake alati vändad üle !!
Nonii, mehed. Vaadake alati oma vändad üle kui kuhugi minema hakkate!
Sovjeedi aegset tehnika(huumori)kirjandust on alati hea lugeda. Huvitav on see, et letieelne remont ja kokkupanemine käib ka tänapäeval ratastega kaasas. Korralikud edasimüüjad seda ka täie tõsidusega teevad. Niiet kes jalgratast ostma hakkab see vaadaku ikka asjalike müüjate pakkumisi mitte kauplus "Vasja ja velosipeedid" pakutavat.
-
Kristiano