HD-mehe seiklused (HD-Ready ja saadaval)

[Koll]

Kurim pole tükk aega sedasi naerda saanud

Ju siis lisavad oma ilu ja võlu asjale ehedad äratundmised reaalsest elust

Täpselt, Eestis tegutseb üks klubi, kus mõned tegelased jätavad täpselt sellise mulje.

Eks ta ole...
Tsitaat raamatust:

Rispekt is not kiven. It is teiken.
Rispekt mast piteiken pai plaad. Oor kräsh.

[Säga]

Kurim pole tükk aega sedasi naerda saanud

Ju siis lisavad oma ilu ja võlu asjale ehedad äratundmised reaalsest elust

Täpselt, Eestis tegutseb üks klubi, kus mõned tegelased jätavad täpselt sellise mulje.

Räägid ehk täpsemalt?

[tramm66]

türi-paide... irw, esimest korda elus kogesin, et HD teemade lugemine pole vahest ajaraisk

[kris.]

Täpselt, Eestis tegutseb üks klubi, kus mõned tegelased jätavad täpselt sellise mulje.

Ainult üks?

terv
kris.
XVZ-13 TF - Big Blue Light

[Priit_IZ]

Näh, paistab, et oma eelmise postiga sai antud algus võimalikule fleimile. Polnud plaanis.

Tegelikult oleks pidanud lisama sinna oma eelmise posti lõppu, et nii mõneski punktis tundsin seal ka muuhulgas ennast ära ₁₀..12 aastat tagasi, kui noor ja roheline olin, ning (moto)asjast halli aimugi omamata tahtsin jube äge vend olla Sai nüüd spetsiaalselt täna oma sellest ajast pärit videosi ja fotosi vaadatud -eks jah nalja nabani. Wannabe Karutapja, suur kuri ja hirmus lisaks LOOMULIKULT statsionaarne seisund raske- ja ülirakse joobe vahel '
A noh, tagant järgi hea vaadata ja samas - kuskilt pidi ju alustama, nüüd hea takka järgi ennest ja omasuguseid irvitada. Peaasi, et sest nö. lastehaigusets ajapikku üle saadatakse, mitte see ei süveneks

Piiiiissss änd smail !

[Koll]

[quote="krisAinult üks?
[/quote]

Eks vast sihukesi tüüpe igale poole jagub. Eriti ohtralt küll Helsinki vahet kurseerivatele laevadele....
(enese)iroonilisem pool asjas on, et autor kirjutas loo pärast kaheksakuulist karjääri HD omanikuna.
Viimase suve kulges, tõsi küll, juba 1200 cc Bemmiga.
Eks me peame kõik teinekord hindavalt peeglisse vaatama

[õemehe õemees]

Kas on ehk väärt tõlketööle järge oodata? Üritasin oma uduse soome keele aimuga originaali lugeda, kuid ilmselgelt jääb mahlakam osa minule arusaamatuks.

[417]

Näh, paistab, et oma eelmise postiga sai antud algus võimalikule fleimile. Polnud plaanis.

Tegelikult oleks pidanud lisama sinna oma eelmise posti lõppu, et nii mõneski punktis tundsin seal ka muuhulgas ennast ära ₁₀..12 aastat tagasi,
Piiiiissss änd smail !

oh jumal neid aegu 15-20 aastat tagasi -sai nii umbjoobes koju laekuda et tsikkel naabri hoovi parkida ja magada töötoas kruustangid padjaks.
aga juma kaitses ikka lolle ja joodikuid.

Mingi vana neetidega nahktagi ( turvariietus ) seljas, koos teiste karmide siklivendadega jaanitulel discoperseid peksmas käia, otse pudelist "karuvinget" (ametlik viin 60 kraadi nimega VIRU KANGE) ja siis umbjoobes linnalähedases metsas Jawa sadul kännu najale, krokodille nikkumas käia.

[Rein]

Vai jah, millised koledad kodanikud

[Koll]

HD-mees läinud vahepeal põhjamaa kadeduse eest Ameerikat avastama. Vaja Route 66 läbi sõita. Sääl juhtunud ka igasugu kentsakaid lugusid.

Riders of the storm

Silme ees laius võimas preeria, nagu vanas tv-sarjas, Väike Maja Preerias. Tuhandepealised pühvlikarjad mäletsesid laisalt rohtu ja sügasid kapjadega kõrvataguseid. Nüüd oli selgesti Kit Carsoni maile jõutud. Väikesed nostalgiahõngulised Route 66 bensukad vuhisesid mööda ning maailm tundus heitgaasi hõngu. Ulja ja uhkena kulges HD-mees Sierra Madre aarde suunas, mis maanteede vallutajat juba ootamas oli. Noore kotkana hõljus ta üle laiuva roheluse Oklahoma City poole. Siin, kiiruse ja vastutuule maailmas võis biker vabalt hingata ja preeriaseaduste ohtlikku hõngu tunda. HD-mees nautis looduslapse olekut. Biker on aina looduse armul, nii heas kui halvas – katastroofidest rääkimata.
Tumedad pilved koondusid taevas ühte ja õhus oli elektrit tunda. Tuul sasis põõsaid ja tankima peatunud HD-mehe hõredaid juukseidki. Asutab vist tibake sadama, mõtiskles ta kui bensukaomanik värisevi käsi aknaid laudadega kinni naelutas. Autosõitjad kihutasid suurte hoonete varju ja linnud kraaksusid hirmunult. HD-mees muigas, et on vast kõva bikerprassing tulemas kui samas langes mõnesaja meetri kaugusele musta elevandi hiiglaslik lont taevast alla. See hakkas endasse imema kuure ja puid, mis jäätisepulkadena keereldes õhku tõusid. Vanasse tamme lõi viieharuline välk, selle tillukesteks tikkudeks rebides.
HD-mees kahvatas lumivalgeks ning õhus olev elekter tõstis juuksed püsti. Tornaado must lont lähenes bensujaamale. Telefonipostid tõusid üksteise järel õhku ja kadusid musta keerisesse, mis nad sadade meetrite kõrgusele tõstis. HD-mees napsutas närviliselt stardinuppu, sai ratta käima ja sööstis teele.
Peeglist paistis hirmus vaatepilt. Tornaado noppis maast liiklusmärke ja jälitas teda hirmsa mürina ja kolina saatel. Nutt varuks, tagus HD-mees kõrgemaid käike sisse, ent enese teel kõik lahti rebiv uss, see ainult lähenes. Bensujaama katus tõusis aeglaselt kiikudes ja plahvatas seejärel miljoniks. Teeristilt kerkis õnnetuke matkaauto, metsikult keereldes, pööreldes ja lendas lõpuks ostukeskuse katusele. See oli vanakuri ise, mööda Route 66 –te kihutamas ja tulemus oli ka seda nägu, Teeääred olid maatasa tõmmatud ja kõikjale sadas kõike. Tema nälg polnud aga veel kustutatud, üks mootorratas sobinuks veel sellesse söögikorda, ennem kui keerlev hävitaja oma jõu kaotab. Välgud teeviidaks, loivas manala saadik edasi, hävitades kõik teelesattuva.
Harley-Davidson kihutas metsiku hirvena läände. Tohutu tornaado järgnes aina lähenedes. HD-mehe näol oli õuduse ja pöörase põgenemise segune grimass. Lubivalge nägu higistas külmi pärleid ja verepunased silmad suurenesid iga kord kui ta peeglis keerlevat surma nägi. Loodus jälitas lootusetut ja lähenes iga sekundiga.
Varsti hakkas keerutav küljetuul juba ratast kiskuma. HD-mees röökis kõigest kõrist ja väänas gaasirulli kummi keerdu. Peagi hakkasid juba oksad ning tikkudeks jahvatatud tolliste laudade jäänused HD-mehe selga taguma. Tornaado oli täiesti kannul ja möirgas miljardi hobujõuga, rebides teelt kõik, mis ette juhtus. Pisike putukas kihutas selle ees kui sipelgas laineharjal. Tornaado lähenes veelgi ja purustas ulgudes tagalaterna. HD-mees kriiskas kui vastsündinud lapsuke, puuliistakud piitsutasid ja kuub hakkas nõelapatja meenutama. Kulunuks vaid hetk ning keeris neelaks ratta ühes ratturiga ja rebiks ribadeks.
Välgud paukusid, maailm värises ja taevas raevutses. HD-mees kogeles issameiet ning litsus ulguvast mootorist viimast. Tagaratas hakkas kerkima ja vikatimees muheles peeglis oma hambutut muiet. Samas sai HD-mees kabuhirmust halvatud jäsemed tööle ja viskas jalad raamile lisaraskuseks. 180 km/h kiirusel oli see trikk omaette, ent kui tige tornaado juba perset näksib, ega siis palju valikuid pole. HD-mees kihutas kõhuli rattal, kotid silme all metsikult plagisemas.
Tornaado haukas juba saaki. Bootsid ja racing-sokid lendasid lehvides jalast ja valehambad tärisesid kui roostes automaat. Lõpp tunduski käes olevat kui tornaadolont justkui taeva kingitusena järsku õhemaks hakkas muutuma. See huilatas veel aga oli lõpuks kui väike nöörijupike. Välk põrutas veel rattapärasse, nii et HD-mees tükkis rattaga viis meetrit edasi lendas, siis oli tornaado kadunud.
Kümnekonna miili taga kuulati bensujaamas ärevusega raadiot. Inimesed olid varju kogunenud ja tänavad olid mahajäetult tühjad. Uudistelugeja teatas, et tornaado oli hajunud ning oht möödas. Bensujaama omanik koputas piibu kergendusega laua vastu ja kobis uut tubakat toppides õue hävingut hindama. Ta vaatles taevas hajuvaid tumedaid pilvi ning jälgis tolmu langemist teeäärsetele rusudele. Märkas siis tolmupilvest ähmast kuju lähenevat ja teritas pilku. Maanteel lähenes mürinal mootorratas ja piip nõksatas taadi suus seisma. Nõelapatja meenutav HD-mees kihutas platsile, ise adrenaliinist vabisedes. Vanamees astus tulijale imestunult vastu ning mõõtis looduse rüüstatud paljasjalgset pika pilguga.

• God damnit! What the hell happened to you?
  HD-mees tõmbas hinge, noppis ninast vaikides paar tikku ja sõnas:
• Ai rait tö laitnin.

Mõnikümmend lehekülge on veel jäänud teha, siis saand jutu kokku. Kaante vahele toimetamine viib ka aega aga ehk ikka enne lugeda saaks kui kogu vaba aeg jälle ratsutamisele hakkab kuluma.

[tnacc]

kas raamat tuleb paberkandjal või elektrooniline?

[Koll]

kas raamat tuleb paberkandjal või elektrooniline?

Ikka vanamoodsalt paberile. Paberis on rispekti!
Elektronid kihutavad meil Narva poiste armust, paberilt võid peeruvalgel alati lugeda.

[borx]

koll, oled tõsihea töö ära teinud aga lase kogu see jutt üle vaadata mõnel kutselisel tõlkijal. Ülihästi on soome keelest tõlgitud näiteks joomahullu päevaraamat. Sinu tõlkes on mitu muhedat nalja kaduma läinud...nou fenss

[Koll]

Siia veel üks lugu enne Meerikamaale minekut. Säält Welcome to Norway sildi tagant.

The hero of Telemark

Õhtu hakkas hämarduma. Elus esimest korda Saksas ja üleüldse euroopas reisiv HD-mees oli võõraste viitadega püstihädas. Berliini ei paistnud ikka veel kusagilt, ehkki Saksas teadis ta end kindlasti olevat. Igatahes pidi nüüd laagripaiga otsima. Ühel teeviidal märkas ta telgi pilti ja põristas siis näidatud suunal. Ometi kord oli HD-mehel vedanud, niisama lihtsalt laagrikoha leidnud. Väravas pakkus ta eurosid aga niksmanni-proua raputas aina pead kuniks HD-mees hüüatas:

• Hast du problem? Euro ist gut!
  Kassatädi nappas HD-mehe näpu vahelt viiekümnese sedeli ja virutas luugi tigedalt kinni.
• Sveinhunde! karjatas HD-mees.
  Tule taevas appi, miskine freulain hakkab nüüd paikkeriga vägikaigast vedama. Mitte mingisugust respekti. HD-mees kõndis saapatalla plaksudes tagasi ratta juurde.
  Nägurit näinud telk sai nobedasti püsti ning HD-mees vajus magamiskotis sügavasse unne. Ta nägi unes Bonneville´i, millega ta Viimse Mohikaanlase filmi Purt Munro rekordi lõi. Naised krabasid, Willie Gee-punkt plaksutas ja teda loobiti austusavaldustega õhku.
  Hommik tuli kaunis. Mees otsis kohvikannu tarvis stepslit ning leidiski selle naaberkaravani tulbast. Kohvi nõrgumas, lehitses HD-mees kaarte. Ta näis olevat kusagil Berliinist lääne pool, siit võikski juba otse läbi Lääne Saksa Alpidele põrutada. Ühtäkki hüppas too naaberkaravani mees autost ja tuli midagi õiendama ja tema kohvikannu osutama. HD-mehe respekt ei talunud mölisemist. Ta rebis „vestihõlmad“ laiali ja näitas tänupluusi.
• ICH FINLAND! osutas HD-mees pluusil olevat sõdurit.
  Karavanimees jäi vait ja taandus. HD-mees teadis vanu relvavendi ühist ajalugu austavat. Kohvi valminud, rebis ta stepsli tulbast ning hõikas sakemannile, et too võib nüüd seda bundesliigat edasi vahtida. Kohv joodud, said asjad kokku korjatud ning teekond Alpidele jätkus.
  Küll on head need autopaanid, saab nii palju välja keerata kui torust tuleb, tõdes HD-mees, sõites tõesti peaaegu julguse piiril. Maastikud vaheldusid ja ranitsarihmad plärisesid koguni 150 km/h kiirusel. Vahepeal söömas ja tankimas käinud, hakkasid edasi kihutades silmapiirilt tõesti mäed paistma.
• Alpid! lausus HD-mees pea kuuldavalt ning hakkas
  meeleliigutusest luuletama:
• Matterhorni ürgsel maastikul raudmees ja raudne ratsu
  kappavad kaugel lahutuse valust. Elagu vabadus ja kahetaktimootor!!
  HD-mees oli heas tujus. Ettetulnud takistused olid ületatud ja nüüd oli ta lõppeks Alpidele jõudnud. Selle auks peatus ta järgmises bensukas kohvipausiks. Kassas päris ta müüja käest:
• Wo ist Everest?
  Meesmüüja naeris seepeale. Ilmselt harrikamehi isegi, arvas HD-mees.
• Haben sie Harli Teivitson, brum brum?
  Müüja naeris jälle. Lahe tüüp, see prother! otsustas HD-mees. Saksa on ikka kihvt paik, see Tapio Korjus ajab ainult jama! HD-mees siirdus õue kohvi jooma ning nähes küürus ratturiga plastmassratast mööda kihutavat, pahvatas naerma:
• Hähähää, vahi, võtab suhu endal! Sak dik, sak dik!
  HD-mees elas vaid käesolevale hetkele. See oli täiuslik, jätkamaks teekonda kümnete tuhandete meetrite kõrgusele. Õnneks olid ka rehvid mäestiku hõreda õhu tarvis korralikult täis pumbatud. Veekaks pramahtas käima ja ratas kihutas mäestiku poole, mida Aleksander Suur kunagi ammu kaelkirjakutega ületanud oli.
  Mägiteed tõusid kõrgustesse ja õhk jahenes, ent maastikud olid kaunid kui kataloonia postkaartidel. Mitmetunnise sõidu järel tundis HD-mees peadpööritavais kõrgusis justkui nõrkust ja pelgas õhupuudust. Lõunasöögi järel nõrkus siiski kadus. Ta oli ohtralt mineraalvett joonud ja selles on ju palju õhku. Peab ettevaatlik olema, juhuks kui lumeinimene teele peaks hüppama, meenutas HD-mees ja tegi katseks paar põiget.
  Õhtuks võttis ta ühes väikeses alpikülas zimmeri, imetles veel hetke loojangut ja ümises:
• Kui nabaauk on paiste läind, siis protherhuud on väge täis, nahkpüksis pingul hemorroid.
  HD-meest valdas meeleliigutus. Harras hetk tõi pisaragi palge. Tema ja Alpid. Tema ja Harley- Davidson. Tema ja ta vabadus. HD-mees uinus, vaba kui linnuke.
  Hommikul oli HD-mees juba varakult liikvel. Varsti jõudiski ta tuntud Trondheimi alpikülla kuulsa Würthi ääres. Vaevaline teekond pärjati nüüd paaripäevase õllepuhkusega. Ta leidis toreda gästhausi, kus toa võttis, ning vahetas sõiduülikonna vaba-aja HD Racing- jope vastu. Ratas oli kenasti gästhausi tagaõues, omaniku laste valvsa pilgu all. Kõik kombes, siirdus mees linna peale. Rahvast oli ümberringi kõvasti, koguni mõned tsiklimehed aga HD-rahvast veel ei paistnud. Siis aga märkas HD-mees äkitselt tuttavat Harley-Davidsoni silti! Imelugu, harrikapood keset Alpisid? Mees ei mõelnud pikalt ning astus sisse.
• Auf wiedersehen! hõikas HD-mees reipalt.
  Kaupmees noogutas laisalt tervituseks aga kui ta nägi seda firmajopes tegelast riiulite vahele sukeldumas nagu lapsukest jõulumehe kingikotti, tuli talle kohe elu sisse. Raha keel on rahvusvaheline ja seda kaupmees oskas.
  HD-mees leidis jube kihvtid HD-bootsid. Vanad saapad olid teda küll ausalt teeninud aga need olid ju katki ja pealegi polnud neil sääre peal nii uhket logo. Ta proovis bootse jalga, imetles peeglist ja võttis tsikli puudumisest hoolimata kuivalt sõiduasendi.
  Saksa keelt kaupmees ei osanud aga ehk oskaks too kükitav germaanlane mõne sõna inglise keelt?
• Suit you, sir! märkis kaupmees lipitsevalt.
• Jees, ai nou! Mii laik! rõõmustas HD-mees. – Ai teik tis.
  Siis veel paar T-särki, Screaming Eagle pluus, pandanahkne HD-peakate, eriti vinge HD-pannal, HD-nahkpüksid ja nokamüts. Kõik veerandtunni jooksul. Kaupmees jälgis toimunut hindavalt ja aina kiitis kui häid valikuid HD-mees tegi. Lisaks olid müüjal endalgi just samasugused püksid, milline kena kokkusattumus!
• Since you are my best customer, this is for you for free! kinkis
  kaupmees HD-mehele kuldse kotkaripatsi. Silmapilk ostis HD-mees sellele ka keti külge.
  Pisar läigatas HD-mehe silmanurgas. Ta oli HD-müüjalt TASUTA HD-toote saanud! See oli imeline! Tema, mees kes alles hiljuti ratta ostnud, võeti nii aupaklikul moel vastu. Nüüd tundis ta end olevat tõeline biker, mees keda ei piira miski.
  Sedaaegu kui kaupmees tema krediitkaarti lihvis, tõstis HD-mees pühalikult kuldse HD-kotka. See oli Tema hetk. Suletud silmil, tundes nagu Inglise president ise teda rüütliks lööb, poetas ta enesele keti kaela ning tõotas, et ei võta seda enam kunagi ära. EI IIAL!
  Kaupmees nimetas mingisuguse summa ja HD-mees viskas säuhti oma kraaksjala kviitungile. Pärastlõuna läks lennates kohalike vaatamisväärsuste ning uute HD-aaretega tutvudes.
  Õhtusöögi järel gästhausi poole jalutades märkas ta ühel kõrvaltänaval suurt biker-seltskonda. Kõik olid nahka rõivastunud, neil oli kette, mehiseid vuntse ja nahkseid biker peakatteid. Kui taustal veel tuntud motolugu y-MC-a kõlas, oli selge, et miski kõvemat sorti HD-üritusega tegemist. HD-mees ruttas võõrastemajja, võttis kiirelt duśśi, läigatas mehelikku Harley-Davidson aftersheivi näkku ja riietus uutesse rõivastesse. Peeglisse vaadates oli vaatepilt uskumatult vinge.
  Tuttuued HD-saapad, nahkpüksid, 100 years Harley-Davidson T-särk, Screaming Eagle pluus, peas HD-logoga nahkrätt ning kõige krooniks kuldne kotkas kaelas. Kui sedasi ka naist ei saa siis jäägu saamata.

[janis]

"HD-mees siirdus õue kohvi jooma ning nähes küürus ratturiga plastmassratast mööda kihutavat, pahvatas naerma:

• Hähähää, vahi, võtab suhu endal! Sak dik, sak dik!"

Tubli töö oled tõlkimisel teinud.

[poison]

• Matterhorni ürgsel maastikul raudmees ja raudne ratsu
  kappavad kaugel lahutuse valust. Elagu vabadus ja kahetaktimootor!!

wtfck kahetaktimootor?

[Koll]

wtfck kahetaktimootor?

Oota vaid, mida edasi, seda jaburamaks.

jatkuu...

Põnevust põksuv kõrvaltänav viis HD-mehe bikerpidusse kus vikerkaarevärvides lõunaosariikide lipp kutsuvalt lehvis. Juba uksel tervitati HD-meest soojalt, kindel märk protherhuudist. Sakslasi seal eriti palju polnudki, koht tundus reisivate bikerite poolt soositud olevat. HD-mees tellis hakatuseks paar snapsi ja vaatles imestusega austria nahkpüksimalli. Ohoh, sellelgi seal perse paistab! On see nüüd ikka päris õige koht, ebales ta hetke aga nähes seinal kellegi soomlase joonistatud bikerteemalisi pilte, teadis ta end siiski õiges paigas olevat ning võis reipalt lisa joomist tellida.
Peagi oli HD-mees juba hoos ja tiksus leti veeres discomusaga ühte rütmi. Nüüd aga oleks mingit õige kõva lugu tarvis, kõndis ta dj juurde. Sel oli miskilt naiselt punast värvi huultele jäänud.

• Plei fo mii poooorn tu pi vaaaailt?
• Yeah, sure honey, vastas dj.
  Misasja? Ütles ta mulle „hani“ või küsis raha, „mani“? Küllap nood dj-d käivad ka müntidega, prahvatas ta naerma, lõi paar kahekümnest sedelit letti ning kuulis minema pöördudes, et plaat vahetus silmapilkselt. Ja siis see algas: DÄN DÄN DÄÄ DÄ DÄ DÄ DÄ DÄ DÄN DÄN DÄÄÄ!
  HD-mees sööstis tantsupõrandale põlvili ja keerutas kapuutsi pea kohal, elas refräänile õhukitarril täiega kaasa ning heitis särgi seljast. Publik rõkkas. HD-mees oli ekstaasis, tema maine oli kerkinud uutesse kõrgustesse. Tema, lahutuse loputatud keskeas härra eikeegi, oli nüüd alpiküla kõige kõvem biker. Ai kui töökaaslased seda näeks! Kotkas helkis discovalguse välkudes, higine kõht hüppas muusika rütmis, nahkpüks oli macholt pingul ja näol varjamatu õnnetunne.
  Kui lugu lõppes, teenis ta marulise aplausi ja siirdus leti äärde lõdvestuma. Üsna kohe ilmus ta kõrvale tugevalt lõhnastatud pikk naine. Sel olid pikad mustad lokid ja tugev meik, palju ehteid ning kitsas seelik mustade sukkade ning punaste kontsakingadega. Lausa unelm, huh!
• Hello there stranger! lausus naine kummaliselt madala häälega.
• Juu laik viski? päris HD-mees, hääletooni imestades.
• Sure honey! vastas daam.
  HD-mees tellis kohe paar naise soovitud napsi. Baarmen valas neile soovitu välja ning asus järgmistele kokteilidele miskeid imelisi tähesäraküünlaid süütama. Mimmi neelas joogi ainsa sõõmuga ja kui HD-mees parajasti oma jagu tühjendas, tundis ta kätt jalge vahel ning meelad huuled sosistasid kõrva:
• What you say if I blow your cock in the mens room?
  HD-mehelt purtsatas viskisõõm üle leti, mispeale tulesid süütava baarmeni juuksed leekidesse süttisid. Kuniks baarmen jäävannis pead jahutas, olid nemad juba meeste kempsu kadunud. HD-mees lükati tühja kabiini ja kuniks ta midagi turvaseksist üritas arvata, olid tal juba püksid rebadele kistud. On see vast raju mimmi, jõudis HD-mees veel mõelda kui tundis end lendu tõusvat. See siin tundus märksa parem kui Riitta, kes oli riista lausa verele kraapinud, nõnda ei suutnud HD-mees end kauem tagasi hoida ja lauges põlvede nõrkedes üsna pea. Põrandal hingeldades nägi ta mimmit seelikut üles koorivat ja kuulis madalat häält:
• Now you blow me!
  MIDA KURADIT? Sel mimmil oli riist! Kuidas sihuke asi saab olla? HD-mees ei arutlenud pikalt ja tormas jooksu pealt pükse üles vedades tänavale. Ta oli nähtust vapustatud, nii ilusal naisel mehe riist. Ehk äkki miski mäestikutõbi....? torkas meelde.
  HD-mees sammus rutakalt gästhausi poole. Homme ta igatahes lahkub, sellise friigiga ei jää ta miski hinna eest samasse külla.
  Hommikul ärgates läikis kotkas endiselt säravalt. Eilsed ehmatavad juhtumid olid möödanikuks saanud. Junou vailt haivei änt tsentlemän staat joor ensinis. Nii tore siin siiski polnud, et pikemalt viibida, jumal teab mis püksi võib kasvada kui veel seda kohalikku kraanivett juua. Arvata, et mingeid tuumajäätmeid Mont Plänki tippu kallatud või miskit muud taolist.
  Ta otsustas lahkuda stiilselt. End välja kirjutades valis ta riiulist sigari, pistis suhu ja lausus:
• Mii Harli Teivitson, juu Malporo män?
  Letis olev omanik pakkus uhkele sakslasele tusaselt tuld ja HD-mees väljus. Tagaõues olid lapsed rattale haakriste sodinud. HD-mees läks raevust siniseks.
• KAAATTÄMMIT! JUU FAK MAI PAIK, JUU FAK MII!
  Lapsi ei paistnud kusagil. HD-mees ladistas rattale aiavoolikust vett ja värviline vesi voolas mööda muruplatsi. Vasti aga raksatas mootor käima ja ta otsustas sitase gästhausi ees kättemaksuks kummi põletada. Kuda see käiski, esiteks tuurid üles, siis pidur põhja ja sidur üles. Et raju mäestikusõiduga olid esipiduriklotsid ära kulunud, kasutas HD-mees tagapidurit ja keeras pöörded maksimumi. Omanik oli trepile vaatama tulnud. HD-mees muigas kurjalt ja andis mootoril möirata. Sidur oli põhjas ja käik sees.
• JUU FAK MII, AI FAK JUU!
  Ja päästis täisgaasil siduri. Ratas jõnksatas, HD-mees kaotas tasakaalu, pidi peaaegu kukkuma ent sai parema jala siiski maha. Ratas sööstis raketina minema ja mees lendas perseli. Harrikas põrutas otse üle tänava asuva lillepoe aknasse ja peatus külili pelargooniumite keskel, klaasikildude kaunilt helisedes.
  -Maybe you fuck yourself, hahahaha! hõikas hotellipidaja ning naeris kõhu kõveraks.
  Oh õudu, nüüd oli HD-mehe au pihta käidud! Ta hüppas asfaldilt püsti ja tikkus lööma. Peremees haaras enesekaitseks ukse kõrvalt harja ja virutas HD-mehele nii kõvasti vastu pead, et vars läks pooleks. HD-mees pöördus põmpsti kummuli.
  Kui HD-mees ärkas, oli tal side ümber pea ja talle seletati, et oli raske mootorrattaõnnetus juhtunud. Mees ei mäletanud esiti midagi, ent kui meenus, pidi selgitama:
• Jees fakin plaint rändädi vith kaiddook kam from iterseksön änt
  mii preik pat pläkaut.
• Calm down mister, everything is allright, sõnas kiirabimees
  rahustavalt.
• HIT ÄNT RAN, HIT ÄNT RAN!
  See oli usutav, sest pidurdusjälje kohalt oli ratas paiskunud vastasoleva poe aknasse ja otsasõitjat ei paistnud kusagil. HD- mees kobis liikvele.
• Vai kurjam, sinna läind nüüd boonused, kirus ta poe akent ja
  pelargoone kinni makstes.
  Lillemüüja oli päris kena naisterahvas ja HD-mees susistas katkiste valehammaste vahelt:
• Mii män of meni teintsör!
  Pikemalt ei jäänud ta aga siia külasse kaupa tegema. Miski friik oli tema riistaga maiustanud, ratast oli saboteeritud, pähe löödud ja kõige lisaks oli nüüd veel esiporikas ka lahti tulnud. Rääkimata juhist, olid rattagi küljed täis mõlke ja kraapse. Respektiriismed rippusid ribadena nagu kerjuse palveplakat.
  Maantee kutsus. Tunni pärast oli valu järgi andnud ja valehambadki said teibitud. Mitme tunni sõidu järel pidas HD-mees söögipausi ning uuris kaarti. Teeviidad ei klappinud kaardiga sugugi kokku. Siis vaatas ta kaardi ilmumisaastat, 1978! Hoidku taevas, miski talvesõja aegse kaardi järgi peaks kuhugi jõudma? kirus HD-mees. Kaart metsa ja edasi sinna kuhu rõugearmiline nina näitab.
• Fööst plad pläkaut faitin, mossitas HD-mees endamisi ja tajus
  samas ütlemise irooniat. Kurat, selle reisu eest peaks mingi ironfist-märgi saama kui igalpool niipalju võideldud on.
  Tee ääres vilksatas silt mööda, Mosjoen 50 km. HD-mees müdistas ilma marsruudita aina tõusvas tempos edasi kui tõeline biker. Enam polnud tal ka midagi kaotada, peale kuldse kotka ehk.

[Koll]

Hääd pidupäeva!

..... Paljukogenud HD-mees kihutas mäestikus nagu Ben-Huri koerarakend kullakaevajate Klondikes, kuniks jäi toppama eessõitva karavani sappa, kes kurvilisel mägiteel umbes kaheksakümnega töristas. Jälle ebaõnn,kirus HD-mees eessõitja aeglust. Nüüd mööda! Kurr... jälle kurv. Tee oli kitsas, suurt autot polnud võimalik kõrvale tõmmata, pealegi ei näinud matkaauto juht varjus olevat tsiklimeest. Sõidulust asendus piinava kulgemisega liikuva seina taga.

• Liipe ist liipe, hüüdis HD-mees ja vahetas käiku. Nüüd märkas
  matkaauto juht ülesmäge sõites kõrvale tulnud hullu mootorratturit ja heitis pilgu künkaharjale, mille tagant autokatus näis kerkivat. HD-mees oli poolel möödasõidul kui samuti vastutulijat märkas.
• Kuradi varaan, ära kihuta! kisendas HD-mees.
  Autojuht nägi ohtlikku olukorda ja pidurdas. Sama tegi ka pedaalil seisev HD-mees.
• KAATTÄMMIT! karjus HD-mees.
  Vastutulev auto peatus samuti. Kui kõi kolm sõidukit peatunud olid, seadis raevus HD-mees ratta toele ja jooksis matkaautot koputama.
• ICH KAPUTT, DU HIMMELTEUFFEL!
  Kuna karavanis kaasasolnud naine tigedalt tõmblevat tsiklimeest nähes kiljuma pistis, tegi autojuht kiirelt minekut. HD-mees naasis ratta juurde ja jätkas samuti matka. Mõne minuti pärast pidi ta taas tigedalt sajatama kui tajus end ikka sama käru järel sõitvat.
  Kolmveerandtunnise piina järel jõudis ta õnneks järgmisse linna. Kuna eelmise küla gästhausist oli s**t maitse suhu jäänud, otsustas ta kohe kuhugi laagripaika sõita. Poole tunni tiirutamise järel ta sellise leidiski ja mis kõige parem, sääl oli ka BIKEREID!
  HD-mees lõi telgi üles ja läks nahksete meestega tutvust tegema.
• Guten tag! Ich Finland paikker!
• Sorry, we don´t speak russian, ütles üks mees.
• Täts okei. Mii kou tu Hitler samökäpin.
• That`s great, I´v been there in last summer.
• Jees veri nais. Pat hei, juu kat veri nais paiks, innustus HD-mees.
  Nõnda algas rattaesitlus ja HD-mees uuris tehnikat.
• SS kaarpureitör, ha ha ha, nou tsuuis fakin araunt!
• Something like that, sõnas biker huvitunult.
  Esitlus jätkus, kuigi bikerile tundus, et ega too tegelane asjast suurt ei jaga.
• Ridgid frame...
  HD-mees, mõtles hetke ja küsis:
• Juu tsost kou streit?
  Bikeril hakkas juba päris lõbus aga rohkem ei viitsinud seletada, sest see kutt siin ei saand ikka mitte sittagi aru. Siis hakkas HD-mees oma rattast seletama.
• Vikin lain, kräsh. Paik fakt, kräsh. Kästhaus päkjaart, sapotaas.
  Kästhaus vrontjaart, kräsh änt känkfait. Karavan, oolmoust total kräsh.
• Wow man, you´ve been in some shitty places. You are lucky to be
  alive.
• Jees, pat rispekt mast piteiken pai plaad. Oor kräsh, lisas HD-mees tõsiselt.
  Biker naeris jälle ja soovis hüva jätku.
  Õhtu saabus. HD-mees teadis end üsna Hitleri suvemaja lähistel olevat, tolle bikeride palverännaku sihtkoha külje all. Paigas kus Henri Honda legendaarse Triumph of the Willie G filmis.
  Hämardudes vaatas mees oma ratast. Tema, kesköine süsimust kauboi ja tema ustav ratsu. Kusagil kaugel. Eemal kõigest. Kuldne kotkas peegeldas veel viimset valguskiirt ning öö langes hämaruse üle.
  Linnast lahkudes jäi asula serval HD mehe silma silt, kus seisis Louis. Ta pidurdas sedamaid, pannes järelsõitvaid autosid ehmatusest tuututama. HD-mees lehvitas aga tagasi ja noogutas ratta poole: - Jawohl, das ist Harley-Davidson! Seejärel kurvas poe õuele ja seisatas seal kui pühapaigas.
  Luuvis, too paikkerite Stalingrad kus leidub kõike mis iganes meelde tuleb või tarvis läeb. Vettpidavaid joogipudeleid, udupasunaid, pakiraamigrille, patareisoojendusega sokke, 40w määret, soojendusega peeglid ja Michael BoltOn tagurpidikäik. HD-mees sööstis sisse ja hakkas träni korvi laduma. Leegisokid, leegimüts, leegipessaar, leegi-juuksegeel, leegikohvitass, leegikohvitassihoidja ning leegikõrvatropid. Hetkeks jäi ta küll mõttesse, et äkki vesi võidab tule ja otsis hoolega vesivarrukapluusi aga ei leidnud sellist. Ehk ongi vesi paikkeri jaoks liiga kõva element, oli ju näha, mis friigilegi külge kasvanud kui seda liiga palju larpida, mõtiskles HD-mees. Jooksis siis innukana ratta manu ja teipis leegikohvitassihoidja lenksu külge ja sinna sisse siis leegikohvitassi. Oi, respektikõver sööstis läbi katuse. Siva bensukasse ja kohvi tassi!
  HD-mees astus uhkelt bensujaama kohviletti.
• Koffee, flammen! naeris HD-mees.
  Müüja oli vait ja valas kohvi. HD-mees koputas tassi külge ja sõnas:
• Sehr du flammen?
  Müüja oli ikka vait ega teinud kuulmagi.
• Jumal küll, või temale leegid ei mõju! Vaatame seda asja!
  HD-mees läks välja, asetas leegitassi hoidjasse. Lõi siis turbiinid keerlema ja piidles läbi klaasi müüjat:
• PEIPÄK TAIM! ja sidur hüppas üles nigut perse nõgesepõõsast.
  Kumm vilises ja samal hetkel andis topsihoidja otsad lahti ja kuum kohv lendas HD-mehe uutele nahkpükstele. Sedakorda olid munad leekides.
• KAATTÄMMIT! ulgus HD-mees ja seiskas mootori, jooksis seina
  ääres olevate veekannude juurde, kruttis korgi maha ja kallas toru püksi. Mootoriõli asus säärde voolama.
• KAATTÄMMIT! On vast sitane mesi, ei tea kas nood germaanid
  korjavad seda sitasitikailt?, kirus HD-mees välismaalaste vaesevõitu vaimumaailma.
  Järgmine pooltund kulus pesulas seistes, õnneks olid soojendusega sokid jalas. End puhtaks saanud, jätkas HD-mees teekonda. Mõne aja pärast kui mäed madalamaks muutusid, peatus ta ühe kohviku ees kust oli ilus vaade orgu. See paik tundus kuidagi tuttav aga kuskohast küll?
• Hitleri suvila! hüüatas HD-mees.
  See oli koht kuhu miljonid maailma motoristid sõitsid nii suvel kui talvel ajaloo tumma sülelust nautima. Mõelda vaid, siin kavandasid Willie Gee-punkt ja Hitler üheskoos esimese Harley-Davidsoni, tolle maailma vanima mootorratta. HD-mees astus tasa sisse, endasse igast nurgast tihkuvat nostalgiat ahmides. Siin asutas Hitler Head Of Gotka, maailma kõige kõvema MC-klubi. Ja siin maitses ta esimest korda tsyklon peed. HD-mees marssis leti äärde ja tellis drinksu.
• Vainal soluusson, pitte söön.
  Müüja ei saanud aru. Võib-olla ei tunne saksmann peeni kokteile, arvas HD-mees ja tellis seepeale lihtsalt ühe õlle. Telefoni tuli sõnum. Ta vaatas seda üllatuse ja uudishimuga, kuivõrd keegi ei saatnud talle kunagi sõnumeid, polnud tal ju sõprugi. Äkki maailm peatus. Ta oli Head Of Gotka memperiks heaks kiidetud ja klubi vest talle postiga koju saadetud!
  HD-mees pahvatas nutma. Ta üritas kelnerit suudelda, see hakkas appi karjuma. HD-mees seletas läbi pisarate, et nüüd on tema kauaoodatud jõuluaeg käes ja jõulumees kingikoorma all ragiseva reega kohale jõudnud. Tunnetest murtud HD-mees talutati ratta juurde nuuksuma. Nuttis sääl nii veerandtunni ja vandus klubivärvidele truudust. Olgugi et ta rahuarmastav mees on, siis konkureeriv võimuklubi Horny Dragons Cause Fear (H.D.C.F) maksab kallilt kui Head Of Gotka au riivab.
  Kui HD-mees sel õhtul purpurpunase loojangu poole sõitis, saatis respekt teda kõrgel taevas hõljudes, heites varju kõikjale kuhu porikata esiratas juhatas, leekidega kohvitops deemonlikult kolisemas.

[Koll]

Kogu 224 lk. on nüüd paar tuuri üle käidud. Tõlgitud ja sujuvaks toimetatud. Iga lugemisega tikub muidugi muudatusi/parandusi tulema, kunagi pole küllalt hea
Kaaned veel maakeelseks joonistada ja küljendada ning trükki. Ehk jõuaks kuu aja pärast Tartusse tuua.
Tandör!

[Snuffit]

kuradi pull lugemine ikka. töö juures vähemalt põnevam passida. kui jõuab valma asi siis anna kindlalt teada, olen huvitatud asja lugemisest täies mahus.

[mx77]

Väga hea lugemine . Igatahes väga muhe. Lugesin ka soomekeelse originaali läbi. Ainuke asi mis jäi segaseks on kust meie peakangelane selle "Head of Gotka" teema avastas?

[Hanno]

Väga hea lugemine . Igatahes väga muhe. Lugesin ka soomekeelse originaali läbi. Ainuke asi mis jäi segaseks on kust meie peakangelane selle "Head of Gotka" teema avastas?

harley owners group, nii nagu hdcf= harley davidson club finland. peategelase interpretatsioon ilmselt, igaüks vastavalt oma tasemele

[Raiki]

palju maksma hakkab kaante vahel teos?

[Koll]

palju maksma hakkab kaante vahel teos?

On vanne antud, leping sõllmituud...., siis Soome poolega.
Siinset hinda ei julge päris täpselt välja hüüda. Näis, palju küljendusest poognaid tuleb ja mida trükikoda seepeale ütleb. Poehinna tahaks vähemalt sinna 150.- tuuri mahutada. Et kui messile jõuaks, siis sääl paar-kolkend vähem vast.

[Koll]

Edeneb vist

Sihuke peaks ta siis välja nägema.

[Priit_IZ]

Kas nö. "omadele" raamatu ettetellimist ei annaks tekitada? Muidu äkki need, kes poest eest ära ostavad, polegi tulihingelised HD-mehed ja eksemplaar raisku läinud.

Jõudu teel trükini !

[Koll]

Kas nö. "omadele" raamatu ettetellimist ei annaks tekitada? Muidu äkki need, kes poest eest ära ostavad, polegi tulihingelised HD-mehed ja eksemplaar raisku läinud.

Jõudu teel trükini !

Nu pärast raamatu lugemist võiks ehk need "teisedki" tulihingelisteks saada
Ettetellimine oleks tore küll aga pole senini selleni jõudnud. Nagunii juhtus kogu projekt üsna äkitsi ja poolkogemata kaela. Aga lõbus on. Eks vast miski neti/postimüügi versiooni peaks ka looma, et hõivatud kodanikud hõlpsamini oma kätte võiks saada.
Igatahes probleemiga tegeldakse.

[Rein]

Tekitaks jah ettetellimise . Tahan ka kohe ja väga seda raamatut.

[SAUL]

KOLL: minu peale võid ka loota, sellest rahast pole mitte üldse kahju... juba ootan kuna aint saaks selle raamatu kätte

[Bad Boy]

Tahaks kah seda raamatut..