simp kirjutas:

Spoiler

yeekim kirjutas:

Alljärgnevat rumalat küsimust ajendas küsima see teema: viewtopic.php?p=808180#p808180

Kas tõesti on kedagi, kes tunneb kedagi, kes on kellegi tuttavav, kes teeb oma ostud kellegi teise arvustuse/arvamuse vmt. järgi?
Mis juhtuks, kui keegi teine "arvamusliider" (mitte üldse ei alahinda inimeste kogemust) teeks täpselt vastupidise arvustuse?
Kas potentsiaalne huviline teeks otsustamatust enesetapu?
Huvi pärast olen vaadanud, enamus mu neljarattalistest sõpradest on olnud igatsugu arvamustes ja tarbijakogemuste edetabelis kindlatel viimastel kohtadel aga millegipärast on nad mind teeninud probleemivabalt pikki aastaid. Siiani olen ostnud oma tehnikat OMA ISKILIKU meeldivuse järgi(pikim testsõit 300m), seoses materiaalsete väärtuste ekvivalentide puuduse tõttu on nende omandamine natukene aega võtnud aga lõpuks, kui müstiline "jääkväärtus"(pole siiani aru saanud, mis imeloom see on) on langenud alla minu ostuvõimet, olen neid nautinud pikki aastaid...
Bloggerid/vloggerid-who cares

Ilmselt vist on keegi, who cares

PS! Teades mõningate isikliku kiindumust, veelkord, :"Kas tõesti on kedagi, kes tunneb kedagi, kes on kellegi tuttavav, kes teeb oma ostud kellegi teise arvustuse/arvamuse vmt. järgi?"

Ilmselt sooritan potentsiaalse bikeri enesetapu

Kuna valikuvõimalus on suur ja ise kõike katsetada ei jõua, tuleb valimile mingi eelfiltreerimine teha. Sellised ülevaated kõlbavad suurepäraselt üheks andmepunktiks filtreerimise protsessis.ul tuleb Tahan, enne

Lood mingi mõistliku kogumi mille jaksad ise läbi katsetada ja lõpliku valiku teed endiselt "oma perse" järgi.

Ilmelt on meie maailmad erinevad, sest minul tuleb "TAHAN" enne "SAAN"
Ilmselgelt pole ma enne "Car of the Europe XXXX sõitta saanudki aga kui võimalus avaneb, ma selle ostan, rääkigu teiste kogemus mida tahes- MINA TAHAN SEDA! Tsiklitega on sama lugu- "Selle ma ostan!" Õnneks kuuluvad sinna '90 + - masinad

Minul on näiteks kiiks, et autode valmistamine lõpetati ära u. 1996. Sealt edasi on ainult kühvliga kokku ja taaskasutusse.
Ma tahan olla ise juht, ma tahan et minu mõistus käib asjast üle juhul kui ma olen kuskil teeääres olude sunnil jne.
Eriti nõme on istuda mingi keyless-go junniga kuskil Maksimarketi parklas ja avastada et roolilukk keeldub mahatulemast jne. Lisaks ostan ma auto tarbimiseks ja see tähendab minujaoks minimaalselt 250-300 000 km jooksul teenimist. Tänapäeva parsad oma service intervallidega on juba 150 000 juures jõuallika osas utiilid võrreldes vanemate autodega.

Kauri kirjutas:

Spoiler

Minul on näiteks kiiks, et autode valmistamine lõpetati ära u. 1996. Sealt edasi on ainult kühvliga kokku ja taaskasutusse.
Ma tahan olla ise juht, ma tahan et minu mõistus käib asjast üle juhul kui ma olen kuskil teeääres olude sunnil jne.
Eriti nõme on istuda mingi keyless-go junniga kuskil Maksimarketi parklas ja avastada et roolilukk keeldub mahatulemast jne. Lisaks ostan ma auto tarbimiseks ja see tähendab minujaoks minimaalselt 250-300 000 km jooksul teenimist. Tänapäeva parsad oma service intervallidega on juba 150 000 juures jõuallika osas utiilid võrreldes vanemate autodega.

No siis olen ma täitsa dino....

Kauri kirjutas:

Spoiler

Minul on näiteks kiiks, et autode valmistamine lõpetati ära u. 1996. Sealt edasi on ainult kühvliga kokku ja taaskasutusse.
Ma tahan olla ise juht, ma tahan et minu mõistus käib asjast üle juhul kui ma olen kuskil teeääres olude sunnil jne.
Eriti nõme on istuda mingi keyless-go junniga kuskil Maksimarketi parklas ja avastada et roolilukk keeldub mahatulemast jne. Lisaks ostan ma auto tarbimiseks ja see tähendab minujaoks minimaalselt 250-300 000 km jooksul teenimist. Tänapäeva parsad oma service intervallidega on juba 150 000 juures jõuallika osas utiilid võrreldes vanemate autodega.

Ma arvan, et pigem on sinu kartus uute tilu-lilude ees mõistlikust suurem versus see, et 20+ aastat vanadel autodel saab remontida igasugu lahedaid asju, nagu näiteks genekad, roolilatid ja võimu pumbad, kliimasüsteem koos pumbaga (kui see muidugi üldse veel töötab ja välja pole roogitud), vedada uusi piduritorusid ja remontida suporteid, vahetada mingeid plastmassist huinjaasid mis rabestunud, diislitel diislihädad jne. Lisaks, kui sa eelistad õiget vanainimeste rauda (ehk Saksa ja USA toodang), siis ka neid lõputult rulliga ei värvi ja peab ise tegema või laskma teha kereremonti jne. Mazdad ja muud paistavad ammu läbi. Kõik need tõenäoliselt "õiged" autod on tänaseks totaalselt rappeks aetud, näiteks 100 kerega A6, W124, Passat B4 ja mis need muud vanainimeste lemmikud olid. Liiatigi ei paku need mingit arvestatavat turvalisust tänapäeval. Ja ega siis uued autod ei ole kõik 1.2 turbo. Kokkuvõtvalt - kui sul on perse, siis sul on ka arvamus ja perse on meil kõigil. Ei kiida takka ega lükka ümber, aga juhin tähelepanu, et miski pole igavene.

Ei, ma ei karda absoluutselt neid tilu-lilusid. Olles maast madalast igasuguse tehnika ja selle harutamisega kokku puutunud, ajab lihtsalt tigedaks see kuidas tänaste tehnoloogiate ja materjalidega ei soovita teha ühtegi toodet millest oleks rõõmu pikemalt kui garantiiaja lõpuni. Ma olen mehaanik-diagnostikuna töötanud suurema aja oma elust See lõputu võidujooks, kes suudab panna rohkem igasugu kõrgtehnoloogilisi vidinaid kuskile külge. Uus mudel lükatakse ahju enne kui vanal jõuab liini lõpus värv kuivada.
Mul on oma perse ja ka arvamus, tänases ruulivas ühiskonnas olen ma juba penskar kes võiks üldse kodus trepil istuda ja vähem möliseda. Kahe nädala pärast on see ruuliv tegelane silmad maas seal samas trepi ees ja joonistab vaikselt varbaga liiva sisse, et äkki oled hea mees ja vaatame mis teha saab. Ma ostsin vähe ägedama pilli kui see 1,2 ja nüüd ei tahaks nagu seda uut juppi poest võtta. Räigelt kallis on nah. Rahhi ka pole, see läks kõik liisingusse.
A tegelt on mul sitaks vedanud. Selle asemel et naabrist parem olla, läksin metsa elama. Pole naabreid, pole probleemi

Kuskohast saab soetada herilaste vastu kasutatavad söötmürki?

NB: palun mitte soovitada "pudelisse siirupit!" ja muid lahendusi.

Tsikli kohvriraamid. Kui ma vaatan Givi jaoks tehtud raame, siis tagumine toru on tehtud nii, et külgi saab üksteise suhtes liigutada. Kui vaatan aga palju isetehtud ja HEPCO&BECKER raame, siis toru on jäik ja kinni keevitatud ning kogu raam on jäik. Mis loogika siin on? Noolega näidatud, mida täpsemalt mõtlen.

Mingit loogikat peale selle,et see toru sobib võibolla erinevatele ratastele tehtud daamidele, ei osanud mina enda rattale ostetud raami paigaldamisel välja mõelda. Ma keevitasin selle jäigaks.

Ma enda omal mõtlesin just lahtikäivaks teha, see kolakas võtab garaažis paraja portsu ruumi...

Kuskohalt ma saan purunenud telgi luku kelgule asenduseks uue, kvaliteetse kelgu?
Ferrino telk on.

rivet.ee - ja ainult YKK kelgud (ning lukud) on tegelikult kvaliteetsed.

YKK usku vennale, a tegelt Coatsi lukud peavad , Macile- kelgu otsa peal on brändi nimi, kui seda pole siis lase parem lukk täiega ära vahetada, nimetuid kelke enamasti asemele ei leia. ise paigaldan Coatsi suuri spiraallukke kõikvõimalikele suurtele telkidele, mastitaskutele, mis saavad pidevalt päikest ja lundki. pole ühtegi kelku vahetama pidanud.

Kas keegi on kokku puutunud ukraina päritolu sõiduauto järelhaagistega (Domo/Dom vms...). Kaheteljeline. suht vanaaegne.

Macintosh kirjutas:

Kuskohalt ma saan purunenud telgi luku kelgule asenduseks uue, kvaliteetse kelgu?
Ferrino telk on.

Väga suur enamus lukke brändikaupadel on ykk oma. Ei usu, et see ka erinev oleks.

Kas FIFA World Cup pole riikide vaheline võistlus? Selles mõttes, et miks Inglismaa, Wales ja vb ka veel mõni muu osariik saavad eraldi osaleda?

ranel kirjutas:

Tsikli kohvriraamid. Kui ma vaatan Givi jaoks tehtud raame, siis tagumine toru on tehtud nii, et külgi saab üksteise suhtes liigutada. Kui vaatan aga palju isetehtud ja HEPCO&BECKER raame, siis toru on jäik ja kinni keevitatud ning kogu raam on jäik. Mis loogika siin on? Noolega näidatud, mida täpsemalt mõtlen.

Kas sa mõtled, et saab lahti võtta või, et saab kaugust reguleerida? H&B raamidel saab ka ära võtta - oluliselt väiksemaks pakib kokku.

Kui saab reguleerida, siis sellele küll otsest eesmärki ei oska pakkuda (peale selle, mis Urmas ütles).

Erci kirjutas:

Kas FIFA World Cup pole riikide vaheline võistlus? Selles mõttes, et miks Inglismaa, Wales ja vb ka veel mõni muu osariik saavad eraldi osaleda?

Seal on vist mingi selline keiss, et ammu enne FIFA loomist eksisteerisid briti saartel rahvuslikud jalgpalli alaliidud. Kuna jalgpall on sealtkandist pärit ja mängiti varem kui mujal maailmas, siis need alaliidud olid piisavalt mõjuvõimsad, et saada FIFAs omaette esindatus.

Erci kirjutas:

Kas FIFA World Cup pole riikide vaheline võistlus? Selles mõttes, et miks Inglismaa, Wales ja vb ka veel mõni muu osariik saavad eraldi osaleda?

Eestile on ka võimalus antud ja peaks nagu õnnelik olema.

Enne, kui ma kuskile ametkonda pöördun, küsin siit, et ametkonda pöördumine nii rumal ei oleks
Elan Nõmmel ning veesurve (või vooluhulk, või mõlemad) on madal.
Kas Tallinna Vesi tuleb päringu peale mõõtma ka ning kumba ta mõõdab, survet või vooluhulka või mõlemat?
Majasisesed veetorud ei ole küll kõige jämedamad (16mm henco), kuid ajab ikka sita keema küll, kui oled dushi all ja keegi peldikus vett tõmbab ning siis dushi all vesi nirisema hakkab.
Ja olen küll käinud majades, kus on palju nirumad torud ning surve kraanikausis on nii, et peksab taldrikud kasvõi katki ning ämber saab ka vett täis sekunditega. Ma pean ikka kõvasti ootama.

Ma ise pakun, et see toru, mis trassilt majja viib, on mitukümmend aastat vana ja lihtsalt täiega katlakivi täis, see ilmselt oleks ka mu enda vastutusala, kuid kuidas ma selle kindlaks teen? St kuidas selle asjaga alustada?

kimasin eile mööda kruusateed rattaga ja kui hakkasin välja suretama, avastasin, et võti pole süütelukus enam. Veaks vist kulunud süütelukk, kui võti sealt kergesti sisse-välja käib ka siis, kui süüde sees? Kas on midagi muud ka teha või aitab ainult süüteluku vahetus?

Piipz kirjutas:

Spoiler

Enne, kui ma kuskile ametkonda pöördun, küsin siit, et ametkonda pöördumine nii rumal ei oleks
Elan Nõmmel ning veesurve (või vooluhulk, või mõlemad) on madal.
Kas Tallinna Vesi tuleb päringu peale mõõtma ka ning kumba ta mõõdab, survet või vooluhulka või mõlemat?
Majasisesed veetorud ei ole küll kõige jämedamad (16mm henco), kuid ajab ikka sita keema küll, kui oled dushi all ja keegi peldikus vett tõmbab ning siis dushi all vesi nirisema hakkab.
Ja olen küll käinud majades, kus on palju nirumad torud ning surve kraanikausis on nii, et peksab taldrikud kasvõi katki ning ämber saab ka vett täis sekunditega. Ma pean ikka kõvasti ootama.

Ma ise pakun, et see toru, mis trassilt majja viib, on mitukümmend aastat vana ja lihtsalt täiega katlakivi täis, see ilmselt oleks ka mu enda vastutusala, kuid kuidas ma selle kindlaks teen? St kuidas selle asjaga alustada?

Kas Nõmmel on Ülemiste vesi või puurkaev?

Piipz kirjutas:

Spoiler

Enne, kui ma kuskile ametkonda pöördun, küsin siit, et ametkonda pöördumine nii rumal ei oleks
Elan Nõmmel ning veesurve (või vooluhulk, või mõlemad) on madal.
Kas Tallinna Vesi tuleb päringu peale mõõtma ka ning kumba ta mõõdab, survet või vooluhulka või mõlemat?
Majasisesed veetorud ei ole küll kõige jämedamad (16mm henco), kuid ajab ikka sita keema küll, kui oled dushi all ja keegi peldikus vett tõmbab ning siis dushi all vesi nirisema hakkab.
Ja olen küll käinud majades, kus on palju nirumad torud ning surve kraanikausis on nii, et peksab taldrikud kasvõi katki ning ämber saab ka vett täis sekunditega. Ma pean ikka kõvasti ootama.

Ma ise pakun, et see toru, mis trassilt majja viib, on mitukümmend aastat vana ja lihtsalt täiega katlakivi täis, see ilmselt oleks ka mu enda vastutusala, kuid kuidas ma selle kindlaks teen? St kuidas selle asjaga alustada?

Miks külmaveetoru peaks katlakivi täis olema? Või tuleb lausa soe vesi eramajasse sisse?

nõmmel on puurkaevuvesi. aga katlakivi all pidasin vast rohkem silmas mineraale, roostet jms, mis ka ilma vett soojendamata sadestuvad

Piipz kirjutas:

Elan Nõmmel ning veesurve (või vooluhulk, või mõlemad) on madal.

Tavaline mure kui pika liini lõpus asud. Ega seal mingit imevalemit polegi kui TV vahejaama lähemale ei tee. Kõige kiirem ja suhteliselt lihtsaim lahendus on, et paned majja sissetulekukohta oma veeautomaadi vahele nt 30l

Piipz kirjutas:

Spoiler

Enne, kui ma kuskile ametkonda pöördun, küsin siit, et ametkonda pöördumine nii rumal ei oleks
Elan Nõmmel ning veesurve (või vooluhulk, või mõlemad) on madal.
Kas Tallinna Vesi tuleb päringu peale mõõtma ka ning kumba ta mõõdab, survet või vooluhulka või mõlemat?
Majasisesed veetorud ei ole küll kõige jämedamad (16mm henco), kuid ajab ikka sita keema küll, kui oled dushi all ja keegi peldikus vett tõmbab ning siis dushi all vesi nirisema hakkab.
Ja olen küll käinud majades, kus on palju nirumad torud ning surve kraanikausis on nii, et peksab taldrikud kasvõi katki ning ämber saab ka vett täis sekunditega. Ma pean ikka kõvasti ootama.

Ma ise pakun, et see toru, mis trassilt majja viib, on mitukümmend aastat vana ja lihtsalt täiega katlakivi täis, see ilmselt oleks ka mu enda vastutusala, kuid kuidas ma selle kindlaks teen? St kuidas selle asjaga alustada?

Surve süsteemis peaks olemas kuskil 3-5 kanti. Seda saad mõõta kui keegi majas ei tarbi ja paned kella kuskile külge. Mul on oma puurkaev ja surve 4,5 ühekordses majas.Majja tulev toru on 25mm.Kui kaks dušši on korraga kasutuses ja keegi veel kraanist vett laseb,siis võib vee temperatuur kõikuda,aga surve tajutavalt ei muutu.
Ainult survest ei piisa,kui vee hulk ,mis torust peale tuleb on liiga väike.Torud kollektorist kraanidesse ja dušši võivad olla 16mm ,aga kollektorisse,kust need torud hargnevad, peab eramajas ,kus on paar WC-d, 3-4 kraanikaussi ja paar dušši vähemalt 25mm parem kui 32mm. Sul võib majja tulev surve olla igati piisav,aga kui vett peale ei tule,siis toru lõpus surve kaob.
Kindlasti võib see peakraani ja sinu maja vaheline toru(kui see on metalltoru) olla täis roostet ja muid setteid,mis sinna aastatega kogunenud on.Plasttorudesse üldiselt ei jää seinte külge väga paksu kihti ja need on seest lihtsa vaevaga pestavad. Vana raudtoru tuleb välja vahetada,muud rohtu selleks ei ole.

Piipz kirjutas:

nõmmel on puurkaevuvesi. aga katlakivi all pidasin vast rohkem silmas mineraale, roostet jms, mis ka ilma vett soojendamata sadestuvad

Siis võib-olla vaevavad sind samad probleemid mida praegu selle kuivaga on paljudel puurkaevu omanikel.Mul pump taob sisuliselt ööpävaringselt,vett peale ei tule ja rõhk ei tõuse automaatika jaoks piisavalt.
Viimane suurem veekogus Lääne-Virumaal oli lume sulamine.

Piipz kirjutas:

nõmmel on puurkaevuvesi. aga katlakivi all pidasin vast rohkem silmas mineraale, roostet jms, mis ka ilma vett soojendamata sadestuvad

Kõik, mis eespool öeldud, on õige. Aga mina laseks torumehel üle vaadata. Isiklikult võtaksin enne ise lahti või laseksin torumehel võtta, kasutaks stiilis 5 eurost 1/2” manomeetrit, veenduks olukorras ja alles siis kutsusksin TV kohale.

On võimalik, et viga on midagi sellist nagu siin on välja käidud ja ei aitagi muu kui veeautomaadi vahelepanek. Kui olukord on tõesti nii halb, siis peaks Tallinna Vesi sellest vähemalt teadlik olema.

Aga tegelikult võib täiesti vabalt olla mingi labane viga. Näiteks veemõõtja juures on mudakoguja roostet või muud kraami täis. Tekib täpselt selline olukord nagu kirjeldad. Osadel on see koguja mõõtja ees ja plommitud. Seda sa ei tohi ise puhastada.

Umbes võib olla ka mõni teine sõlm. Sinu kirjeldatu põhjal tundub, et tuleks Mõõtja juurest pihta hakata. Veenduda, et seal on olukord sama kehv nagu kraanide/duššide juures.

Ma juriidikat ei tea aga loogiline oleks, et nad mingi 3atti võiks sulle mõõtja juures ikka tagada. Eeldusel, et sissetulev toru umbes pole, peaks sellise surve juures asi normaalselt toimima. See, kas sul majas need 16mm torud on õigema või kehvema loogikaga paigaldatud, nii suurt probleemi ei saa tekitada nagu kirjeldad.

PS! Kas ei olnud veelepingus mingit survenumbrit sees, mille nad mõõtja juures peavad tagama??

Mul on pumba lüliti seatud vahemikku 1,7-3,1bar ja isegi 100 meetri kaugusel kaevust, läbi 20mm toru on selle rõhuga vett normaalselt. Aga kui üritan läbi selle 20mm toru tulevat vett kahest kraanist korraga lasta, siis tõmbab küll kraanist tuleva vee koguse selgelt väiksemaks.
Ma soovitan ka, et mõõda veesurve ära ja kui see on ok ning torutöid teha ei plaani, siis pane omale kasvõi niisama hüdrofoor süsteemi vahele. See peaks tasandama kõikumisi.
Kui aga veesurvet ikka pole, siis tuleb vist veemüüja peale niikaua karjuda, kuni mingi lahenduseni jõutakse.

Sa mõtled lihtsalt hüdrofoori ja mitte veeautomaati? Ma ei tea neist asjadest suurt midagi ja ei häbene siin küsida

Hüdrofoor on lihtsalt paisupaak, veeautomaat on survereleega pump koos paisupaagiga ehk midagi sellist
Kui su mure pole väga sagedane siis võiks jah ainult paisupaagist vahepuhvrina piisata.