Millist külkat osta

[seakoot]

Olen juba mõne aja piilunud erinevaid külkasid, aga mõtlesin, et küsin natuke nõu.

Üldiselt ei oska miskit võrrelda. Silma jäänud siis K-750, Dnepr MT-9, Mingi Ural. Need siis boxer mootoritega. Kui palju need mootorid omavahel erinevad? Milline kõige lollikindlam. Selge on see, et remontima peab neid ilmselt pidevalt

[Vaiko21]

minul õnnestus omastada dokidega miilitsa ural IMZ 8.903-10 mille kavatsen taastada originaali lähedaselt.
olen uurinud siit-sealt tundub, et on oluline millise tehase toodanguga tegu.

[petz]

rippklappidega emmilistest peetakse millegipärast uraali mootorit paremaks, samas ei saa midagi halba öelda ka dnepri kohta, kellega palju pikki päevi koos veedetud - nii sõites kui ka remontides
aga k 750 on täis klassika - mats ja postivahe ... minu arust ka kõige lollikindlam aga ka veidi jõuetum ja aeglasem kui ural ja dnepr

[sepp]

osta rinkakylka,sellega huvitavam linnas sõita ja ei jää jalgu ka

[petz]

rinkakülka veits madalavõitu, sellega oht, et võib linnas pöhjapeale kinni jääda, aga tallinn-tartu vahet oleks päris lõbus sõita

...mul dnepril peaülekanne 3,89 ja sellega liigub tühjalt päris nobedalt...

[mmmargus]

Osadel on ka korvil vedu. Ei ole ise sõitnud, kuid ehk mõni oskab mainida kuidas see kaasa on aidanud. Tigedad asjad tunduvad kindlasti...
Miilits kasutas minuteada Urale, kuna pidi kõikse paremini vastu pidama. Neid toodetakse tänapäevalgi.

[seakoot]

Kiirema sõidu jaoks on mul tsikkel olemas

[miilits]

Kaasaegsetest korvidega spets ratastest ei oska kaasa rääkida, kuid need tunduvad kannis mugavad olema.
NL aegsetest olen kasutanud K-750, Dneprit, Urali ja erinevaid IZ-ilisi, praegu kulgen tihti IZ-49K - ga.Isegi selle masinaga on võimalik ca. 80 km tunnikiirusega kulgeda ja korv on siis enda ja sõprade "varandust" täis tuubitud, setõttu isegi kiired bikei vennad tunnevad mind, sest saavad liigse kola korvi sokutada.
Soovitaks kas K-750 (veidi aeglasem, kuid korda tehes lollikindel ) või Ural-i.
Kui tahad aga mõnd kergemat nn külghaagist mõne ratta külge pookida, siis soovitaks leida Jawa või Panoonia korv.
Ja kui rahakott ei mängi rolli, siis sõelu ebay-d seal pakutakse nii mõndagi huvitavat.

[petz]

pole küll proovinud kergemat korvi dnepri küljes, kuid arvan, et üksi sõites on õige korviga mugavam sõita, kaaslasega pole vist vahet kui raske see külghaagis on ja ega ei taha ette kujutadagi jawa korvi emmi küljes , kusjuures iz-i korvi külge aretamine on mul endalgi korra mõttes olnud

[zhark]

jawa korvi saab täitsa "talutava hinna" eest jawa esindusest.

[Aspelund]

2486 euro eest saab tõenäoliselt täiesti talutava kasutatud Jawa koos külgkorviga.

[mmmargus]

Või siis paari/kolmekümne (20-30€) EURo eest sellise, millel vaja natukene värvida ja kumm täis pumbata.

[Steelrider]

Vältida tasub 1980-ndate teise poole ja 90-ndate väljalaskeid, sest siis langes niigi kehvavõitu tootmiskvaliteet olematusesse. Iseasi muidugi, palju nendel masinatel veel vahetamata juppe küljes võib olla.

Aga kui masin korda teha ning mitte liialt piinata, siis ei ole tõepoolest vahet, milline neist. Valmistati neid ju kahes tehases- Irbit (IMZ) ja Kiiev (KMZ), alguses mõlemas sama asja (M-72), hiljem "tootearenduse" tulemusena tulid esimesest Uraalid ja teisest kõigepealt K-750-d ja siis Dneprid. Kuna põhilised sõlmed on omavahel vahetatavad, võivad pikalt maapiirkondades kasutuses olnud masinatel olla kõikvõimalikud kombod eri ajastute ning tehaste raamidest, mootoritest ja käigukastidest. Eriti levinud on nt Dnepri käigukasti külgeriputamine.

[v301060]

Või siis paari/kolmekümne (20-30€) EURo eest sellise, millel vaja natukene värvida ja kumm täis pumbata.

Pane ikka üks null juurde. 200 - 300 euriga saab ehk Jawa korvi, mis vajab ülevärvimist ja mõne puuduva detaili lisamist või kulunute asendamist. Täiskomplektne korralik Jawa korv koos kinnitustega vaevalt, et alla 500 maksab...

[petz]

selle tootearendusega oli vene riigis sedamoodi, et mida rohkem seda toodet arendati, seda rohkem see ära rikuti - mootori juures oli põhiline areng surveastme tõstmine, kuid väntmehhanism jäi samaks ja mootorite resurss sellega vähenes

[ishijupp]

Tegelikult ränka vahet pole milline vene emmiline, oluline on korralik remont mootorile/kastile ära teha ning edasi juba nautida chillimist. Isegi paljulaidetud töökindlusega dnepri mootor on võimeline hoolsa koostamise- ja remondiga pakkuma üsna normaalset töökindlust. Ise lõpetasin oma k-650 projekti 2006 kevadel, sealt edasi on olnud valdavalt sõidurõõm- paar tuhat km palavatel suvedel, jahedatel vähem (palavaga eelistan kolmerattalisega plätude ja shortsidega sõita, jahedama ilmaga varustus ja kaherattaline). Probleeme on olnud siduriga (ketta vahetus, koos korviga on see ratas ikka üsna raske ) , tagareduktor sõitis ennast hambutuks (ise loll ja ei reguleerinud õigesti) , mõned elektrikalad ja niruvõitu pidurid. Teadupärast on üks siinsetest foorumlastest teinud oma urali mootoriga dnepril tiiru euroopale peale, kusjuures nii korv kui ka tagaiste olid mehitatud. Aga jah, urali mootor on emmiliste omadest vast kõige töökindlam, järgmisena on ääretult sümpaatse porinaga püstklappidega K-750. Olen ka korviga Izi pidanud, kuid seda ei julgeks soovitada- mootor on suht jõuetu ja üle Eesti otsasid näiteks mina ei julgeks ette võtta.

[Steelrider]

selle tootearendusega oli vene riigis sedamoodi, et mida rohkem seda toodet arendati, seda rohkem see ära rikuti - mootori juures oli põhiline areng surveastme tõstmine, kuid väntmehhanism jäi samaks ja mootorite resurss sellega vähenes

Päris nii üheselt ei saa seda siiski võtta.

IMZ tehases alustati mootori arendamisest- vähendati kolvikäiku ja võeti kasutusele rippklapid, mis tõesti võimaldasid suuremat surveastet aga ka kõrgemaid pöördeid. Ressursi vähenemine tuli just viimasest- metallide töötluses olulist hüpet ei toimunud. Lisaks avaldas kõrgematel pööretel ja suuremal võimsusel kiiremini mõju karburaatorite seade erinevus. Urali mootorite põhilised mured on seotud klappide tiheduse ja kolvigrupi kulumisega.

Esimesed rippklappidega masinad Irbiti tehasest olid M-61 ja M-62, mis olid veel tagumise küünalvedrustusega, nagu M-72, raami muutmiseni jõuti alles 1960ndate aastate keskpaiku. Eksperimentaalsed ja väga väikeses seerias toodetud sportmasinad jätaks siinkohal vaatluse alt välja.

Kiievis modifitseeriti õige vähesel määral püstlklappidega M-72 mootorit, kohendati kosmeetiliselt ka käigukasti, aga 1950ndate lõpuks vahetati M-72 küünalvedrustusega raam välja tagakiigega lahenduse vastu. Esimetel masinatel nimetusega K-750 jäi peaaegu kogu ülejäänud kola, mis masina küljes, identseks M-72-l pruugituga, sealhulgas nt ka külgkorv, mille porilaud teistsuguse profiiliga jäi (ma tõesti ei tea, kas sel ajal külgkorvide arendus ja tootmine toimus tsiklitega samades kohtades või eraldi tehases). M-61/M-62 ja K-750 kasutasid muide samasuguseid külgkorve.
K-750 uuendati 1960 alguses mudeliks K-750M, millele juba hoopis teistsugused jubinad külge riputati ning loodi ka uus külgkorv. Veidi hiljem loodi uut, rippklappidega mootorit kasutades mudel K-650, mis mõne aasta pärast sai nimetuseks MT-9 "Dnepr". Seda mootorit võiks kirjanik Piibelehe sõnu kasutades iseloomustada: "So um' ikaldunu". Ainsa nõukogude neljataktilise tsiklimootorina kasutas see isend kepsu alumisi saalesid, mis oma töökindlusega hiilata ei tahtnud, sest kolvikäik jäi pikem kui Urali mootoritel, võimsuse saavutamiseks vajalikud pöörded olid aga ligikaudu samad.

[petz]

esimesed rippklappidega emmid tehti juba viiekümnendate alguses võidusõidu tarbeks, M 75, sellest jne teab rääkida ja on kirjutanud motomaanias kasutaja aspelund

ja mis puudutab uraali ja dnepri kolvikäiku ja sil lädimõõtu, siis on mõlematel see ühesugune
kusjuures 750 ccm mootorist tehti 650 kuubikut kolvikäigu lühendamise teel, kusjuures silindri läbimõõt jäi kõigil emmidel samaks

[Hr. Kaaru]

ural 650 12v. oli asi millega sai isegi kulgeda,tundus kuidagi parem kui K-750 ja dneper 650

[ENZO]

Mulle meeldib K-750, seda just oma maheda käigu ja hea väändega madalatel pööretel, kuid ega ka teistel midagi viga ole........tasub igal juhul osta, sest juurde neid enam ei toodeta . Külgkorv tänapäeval on samasugune nähtus, nagu välismaa tsikkel 1990a. alguses, ükski surelik ei jää ükskõikseks, vanamemmed lehvitavad, vanad mehed tulevad nostalgitsema ja noored naised anduksid ühe sõidutiiru eest.......

[ishijupp]

.... ja noored naised anduksid ühe sõidutiiru eest.......

Doooohhhhh

[seakoot]

.... ja noored naised anduksid ühe sõidutiiru eest.......

Doooohhhhh

No miks muidu ma seda teha tahan

Aga eks selle vanatehnikaga on üldiselt päris toredaid seiku küll. Sai just 2 päeva Pobedaga Muhu ja Saaremaa peal liigutud ja emotsioone oli igal nurgal

Oskab keegi seoseid tuua nende vene ja BMW mootorite vahel? Ilmselt siis BMW pealt miskid maha puksitud?!

[seakoot]

Sattusin kogemata hiinlaste lehele päris head lugemist ja suurt hämmastust. Et võiks öelda Only in China

http://www.changjiangsidecar.com/about.HTML

[v301060]

http://www.sajdkar.wbs.cz/

[seakoot]

Hind on küll krõbe, aga kas sellist tasuks mõelda osta? Polegi veel nii vana näinud müügil.

http://www.soov.ee/tartumaa/K_750_mooto ... m?ca=1&w=3

[v301060]

http://www.ss.lv/ru/transport/moto-tran ... les/dnepr/
Vaata ka lätlaste pakkumisi...

[Aspelund]

K-750 on väga autentne esimese seeria mudel. Hind... võiks soodsam olla.

[seakoot]

selge. tuleb kõvasti tingida