Biker.ee foorum

Primo kirjutas:Kõik krossitsiklid, hardendurod, endurod kodarvelgedega ( v.a RGS Bemm, Caponord ja vist suur KTM ) on siselohvidega.

Sellest tulenevalt selline küsimus, et miks enamusel sellist tüüpi ratastel on kodarveljed?
Loogiliselt mõeldes jõuan järeldusele, et põhjus on selles, et kodarveljed on nö pehmemad ning tänu sellele "neelevad" osa koormusest mis tekkivad krossi sõitmisel.

Kuulnud olen aga ka teisi, minu arust absurdseid põhjendusi nagu näiteks see, et kodarvelg on odavam ning kuna krossisõtmisel on veljed enam vähem kulumaterjal siis kasutatakse neid kokkuhoiu mõttes. Samast valdkonnast oli selgitus, et kodarvelge annab parandada mis äärmiselt aktuaalne krossisõitmisel.

Kus on tõde?

Tõde on ikka see, et kodarvelg on elastsem ja annab suurtel koormustel pisut mängima, valuvelg läheks sellistes kohtades lihtsalt puruks.

Kodarvelg on tugevam kui valuvelg (kuigi ka valuveljel on kodarad). Kodarvelg on ka kallim.

Kumb velg on kergem samade mõõtude puhul?

Tõde on sinu mõlemas lõigus. Nii loogiliselt järeldatud kui "absurdses", mis pole mitte nii absurdne. Vaata valuvelgede hinda ja mõtle kulutustele, mis tabaks krossisõitjat peale mõningaid sõite, kus veljed kõverad. Lisaks oluline kaaluerinevus.

Kodarvelejd on AlSiMg sulamist ja rumm+kodarad+pöid on oluline kaaluvõit (ja tunduvalt väiksemad inertsijõud pöörlemisel) võrreldes jäiga ja raske valuveljega. Kui sõidad kivisse, siis suurema laksu puhul vahetad vaid pöia (u 3000 kr uuena) aga mis juhtuks valuvelje puhul (kordades suurem väljaminek).

Ega ma ei saagi aru, mis põhjusel selline küsimus sedapidi tekkida saab. Miks ei kasutata valuvelgi krossis? Ajalugu on ju hoopis vastupidine. Küsimus võiks kõlada: "miks hakati tänavasõidus kasutama mingil hetkel kodarvelgede asemal valuvelgi"? Puhtalt jäikuse (kodarvelg vajub ajapikku ära) ja töökindluse (purunevad kodarad) pärast. Lisaks muidugi ka disainimoment. Kuni kiirused, kaalud ja jõud on väikesed (ka supermotos näit), ei ole vajadust ülijäiga velje järele. Ja maastikusõidul on oma osa tõepoolest velje kerges läbipaindumises, mida valuvelg ei võimalda.

Kodarvelg on tugevam kui valuvelg (kuigi ka valuveljel on kodarad). Kodarvelg on ka kallim.

Siin oled sa küll millestki valesti aru saanud - nii tugevuse (mida üldse mõista tugevuse all - plastsus, elastsus, materjali omadused?) ja eriti hinna osas. Valuvelg odavam?

StreetMoto kirjutas:Siin oled sa küll millestki valesti aru saanud - nii tugevuse (mida üldse mõista tugevuse all - plastsus, elastsus, materjali omadused?) ja eriti hinna osas. Valuvelg odavam?

Tugevus on materjali võime koormuse all vastu panna purunemisele ja plastsetele deformatsioonidele.

Hinna osas võisin eksida tõesti, lihtsalt loogika ütleb, et ühes tükis kolaka valamine on odavam ja lihtsam tegevus kui paljudest juppidest kokku panemine.

StreetMoto kirjutas:Kodarvelejd on AlSiMg sulamist

Kas tõesti on kodarad Al sulamist? Al tõmbetugevus on ikka väga nadi...

Hmm, uurisin teemat - tuleb välja, et tänapäeval on ka kodarvelgede välimine osa alumiiniumist, mis teeb selle sama niruks kui valuvelje. Oleks terasest, oleks märksa tugevam, sest teras on suuteline elastseks deformatsiooniks suuremas ulatuses kui alumiinium.

ulmo kirjutas:

StreetMoto kirjutas:Siin oled sa küll millestki valesti aru saanud - nii tugevuse (mida üldse mõista tugevuse all - plastsus, elastsus, materjali omadused?) ja eriti hinna osas. Valuvelg odavam?

Tugevus on materjali võime koormuse all vastu panna purunemisele ja plastsetele deformatsioonidele.

Hinna osas võisin eksida tõesti.

StreetMoto kirjutas:Kodarvelejd on AlSiMg sulamist

Kas tõesti on kodarad Al sulamist? Al tõmbetugevus on ikka väga nadi...

No tugevut niisama lihtsalt ei saa defineerida. Ei viitsi materjaliõpetuse loengut tsiteerida, saaks liiga pikk jutt. Kodarvelgede puhul peaks materjalidest rääkides täpsemalt eristama ikka pöida, rummu ja kodaraid. Kodarad ikka reegline roostevabast terasest.

Kodarad on reeglina roostevabast terasest - jämedus võib olla erinev.
Pöid (mõni nimetab ka veljeks või rim-iks) on eelnimetatud sulamist (Behri ja Alpina veljed näit). Erinevad tootjad kasutavad veidi erinevaid sulameid.

PS! Paljude "hiinakate" kodarvelje pöiad on otsesõnu plekist. Roostetavad ja kui kõveraks lähevad, siis enam sirgeks ei pinguta, sest materjal on nii õhuke, et kodaratest pingutades tõmbavad veljed kandliseks

Väike lugemisvara http://www.motorcycleparts-accessories- ... erims.html

Ka valuvelgi on eri sulamitest, nö "racing" veljed, mis on tavalisest valuveljest tunduvalt kergemad. Kuid selle koha pealt võiks mõni targem sõna võtta. Ja kui raha ikka väga palju üle on, siis võid carbonist veljed omale osta. Kuid siin tekkis mul üks küsimus. Kui vastupidavad on carbon veljed, et neid kasutatakse ka supermotos? Kodarvelge mõne kivi või teise tsikli otsa pole raske kõveraks sõita. Samas on võimalik ka sirgeks ajada. Mis juhtub carbon veljega või kas üldse juhtub nii kergesti?

Karbon on ikka ülijäik ja habras. Teatava piirini kannatab palju ja kui siis läheb siis lootusetult.

Kui kruvida natike SEDA lehte allapoole,
siis näed, mis juhtub "carbon" veljega.

http://www.apriliaforum.com/forums/show ... ight=stock

mx77 kirjutas:Karbon on ikka ülijäik ja habras. Teatava piirini kannatab palju ja kui siis läheb siis lootusetult.

Kas "karbon" võiks siinkohal tähendada mingit süsinikkomposiitmaterjali?

No p...e küll, miks peab alati mingi tähenärija iga teema kohta leiduma? "Karboon" ongi "karboon", igaüks teab millest jutt, kesse viitsib iga kord koolilastele lahti kirjutada "spetsvaiguga-läbi-immutatud-süsinikkiududest-materjal"

harrypont kirjutas:No p...e küll, miks peab alati mingi tähenärija iga teema kohta leiduma? "Karboon" ongi "karboon", igaüks teab millest jutt, kesse viitsib iga kord koolilastele lahti kirjutada "spetsvaiguga-läbi-immutatud-süsinikkiududest-materjal"

Mina küll ei näe ulmo postis erilist närimist/norimist, inime lihtsalt tahab teada/täpsustada millest jutt käib.

Wikipediast: http://en.wikipedia.org/wiki/Carbon_fib ... ed_plastic

Ehk siis in inglish: Carbon fiber reinforced plastic või graphite-reinforced plastic või graphite fiber reinforced plastic.

Emakeeli oleks vast õigem: süsinikkiududega armeeritud(tugevdatud) plast.

Hans

ulmo kirjutas:

mx77 kirjutas:Karbon on ikka ülijäik ja habras. Teatava piirini kannatab palju ja kui siis läheb siis lootusetult.

Kas "karbon" võiks siinkohal tähendada mingit süsinikkomposiitmaterjali?

Sorry jah, oleks pidanud kirjutama "C"-ga

Kui nii keeruliseks ajada siis süsiniku allotroobid on veel teemant ja grafiit.
Teemant ei tasu öelda, tuleb öelda ülikõrge rõhu ja temperatuuri all töödeldud süsinik e. ka ju carbon
Briljant on siis sama asi veel lihvitud kujul.
Hea element, mitu nime.

tahtsin üht eelkõnelejat parandada.
Kõik kodarvelgedega tsiklid kindlasti pole siselohviga.
Caponordi kodarvelje ehitust täpsustades, on asi hoopis nii, et kodarad kinnituvad velje servadele. See võimaldab ntx kodara vahetust ilma rehvi või ratast maha võtmata.
Kusjuures minu capol on üks tagaratta kodar minema jalutanud seega enne uue hooaja algust lisan uue kodara, aga samal ajal pole kavatsust ratast alt ära kruvida...

teka kirjutas:tahtsin üht eelkõnelejat parandada.
Kõik kodarvelgedega tsiklid kindlasti pole siselohviga.
Caponordi kodarvelje ehitust täpsustades, on asi hoopis nii, et kodarad kinnituvad velje servadele. See võimaldab ntx kodara vahetust ilma rehvi või ratast maha võtmata.
Kusjuures minu capol on üks tagaratta kodar minema jalutanud seega enne uue hooaja algust lisan uue kodara, aga samal ajal pole kavatsust ratast alt ära kruvida...

Aga teema alguses oligi ju kirjas, et v.a osad suured matkakad, nagu seda on Capo, RGS ja LC8 Adv