Biker.ee foorum

Soolotsikli pukseerimine on niikuinii keelatud ju... mis krdi lisahoiatust veel vaja?
Automootoritega aga vänta kõveraks ei lase selle tõttu, et seal vända ots ei tööta painde tingimuses vaid puhtalt väändele. Töötavaks pinnaks on seega sel puhul võlli ümbermõõt, mitte läbimõõt (nagu painde puhul). Ümbermõõt aga on vastavalt koolitarkusele 3,14 korda suurem läbimõõdust.
Mis puudutab aga, käik sees, plokki pidurdamist, siis sellest ma juba eespool kirjutasin, COOL200. Pidurid olid need, mis neelasid tagaratta energia. Mitte väntvõll. Ja pidur ei blokeeru iialgi momentaalselt. Isegi sellest sekundikümnendikust piisab, et tegu pole enam löögiga vaid mõõdetava kiirendusega. Lisaks annab blokki pidurdamisel mootorile järsu pidurdava koormuse vaid tema (mootori) enda inerts - tagaratta inerts on juba kustutatud piduritesse. Kirjeldatud käivitusmeetodil oli aga kogu ahelas sees võimas pöörlev mass - tagaratas. See pöörlev mass annabki selle paugu kogu süsteemile. Mitte hõõrdejõud ratta ja teepinna vahel. Kui keegi ei usu, võiks teha (omal kulul) järgmise katse:
Tõstke ratas kekhargile.
Pange käik sisse ja mootor käima.
Kiirendage tagaratas 1 käiguga sellesama 40-ni.
Lahutage sidur, seisake mootor.
Ja laske sidur plaksti lahti.
Ma olen valmis kihla vedama, et TULEMUS SAAB OLEMA SAMA - purustused.
Mistahes jõuga ei suuda meist keegi suruda naela läbi plangu. Haamri kergitamine ei nõua jõudu. Ja naela läbi plangu ajamiseks piisab vaid toksimisest. Tähtis ei ole energia hulk süteemis, tähtis ON aeg, mille jooksul see energia vabastatakse.
Poisid, see on füüsika. Ja see raip kehtib ikka omasoodu edasi, isegi kui meie peaksime teisiti arvama.

.

piloot kirjutas:

marr kirjutas: Kui tehas oleks mõelnud et tsiklit hakatakse autoga käima vedama siis oleks ka talle sellejaoks ette konks tehtud

EEsti poisid on kuldsete kätega ja kohati kõvasti targemad, kui mingid tehase tippkonstruktorid, asi siis see konks sinna bike`le ette installida ei ole..., lõdva randmega...

Lollikindlat asja pole võimalik teha, kuna lollid on ülimalt leidlikud

ei hakand uut teemat tegema.
lugu selline,et öösel aku tühjaks läind,tuled vist peale jäänd,õrnalt põlevad tuled spidos,kui süüdet keeran,starterit ei võta üldse järgi.
mõtlesin käima joosta,mis soovitused?teise käiguga,kolmandaga? ja kas toore tõmban täitsa peale? ratas 600 suzu bike

Teine käik on alati toiminud

pyta kirjutas:ei hakand uut teemat tegema.
lugu selline,et öösel aku tühjaks läind,tuled vist peale jäänd,õrnalt põlevad tuled spidos,kui süüdet keeran,starterit ei võta üldse järgi.
mõtlesin käima joosta,mis soovitused?teise käiguga,kolmandaga? ja kas toore tõmban täitsa peale? ratas 600 suzu bike

Miks mitte laadija taha ühendada?

pole hetkel laadijat võtta kuskilt ja vaja sõitu minna

Juhtmed klemmidele ja mõne teise aku või masina peale ja tuld.

Seda ei tohiks olla probleem käima lükata.

läks jah kohe esimestel meetritel,polnud probleemi

Väike mõttetera käimalükkajatele:
isegi, kui aku tühjuse tõttu starter mootorit enam korralikult ringi ei vea, tasub käima lükates siduri lahutamise hetkel starteri-nuppu vajutada

Milleks?

Sest see aitab väntvõllil pöörlema minna ilma meeletut ülekannet tagaratta ja väntvõlli vahel kaasamata. Ehk siis annab selle esimese impulsi ja kogu higi valamine ei lõpe lohiseva tagarattaga. Sama teema on ka mistahes muu tehnika käima tõmbamisel. Isegi vanade vene lahingutankidega oli sama lugu

Aitab tavaliselt isegi sel juhul kui starter üldse enam ringi ei vea vaid ainult plõksib veel. Väntvõllil pole palju vaja, sellest väga väiksest lükkest starteri poolt piisab. Ülejäänu teeb juba tagaratas+ ülekanne edukalt ära. Lisaks ei ole vaja liiga madalat käiku panna. Piisab kui mootori ka aeglastel pööretel ringi saad ja tühikäigul põksuma hakkab. Ma ei saa neist inimestest aru, kes arvavad, et mida kiiremini vead seda paremini käivitub nööri otsas

Mul on 900-ne 4-silindrine ratas. Selle saab käima 2-3 m peal esimese käiguga. Minu meelest ei ole seal kuigi meeletut jõudu vaja ning ratas hakkab lohisema ehk vaid märjal murul. Kui tegemist on 1-sil. enduroga või mingi V2, siis vist on jah kasulik starterit ka anda.
Kui lugeda teema algust, siis on juttu kõverast väntvõllist ja suurest kiirusest vedamisel(40km/h) esimese käiguga. Selge see, et seda on palju. Korras mootor peaks minema käima kohe, kergelt, ilma kõvera väntvõllita. Kui mina oma ratta sain, oli see starteri rikkega ning ma ei tea, kaua teda oli enne mind käima joostud. Isegi kasutasin seda varianti kaua aega, enne kui asja korda sain. Olen mõnikümmend tuhat maha sõitnud, ei saa aru, et midagi halvemaks oleks läinud.
Teine asi on tühja aku korral, kuidas see generaatorile mõjub.
Mina teeks kära pigem pealkirja puhul "ärge vedage endurot käima"

Kes vajutab starterit...
mõni vajutab vändale, et loha ei tõmbaks.

Teema pealkiri on ammendav! Plastmass ei hakkagi kunagi käima.....