Räägiks läbisõidust
Moderaator: Moded
-
- Postitusi: 8375
- Liitunud: 25 Okt 2004, 16:50
- Tsikkel: YZ250F, Ducati Monster S4
- Asukoht: Tallinn
- Tänanud: 317 korda
- Tänatud: 419 korda
- Kontakt:
Re: Räägiks läbisõidust
Virks kirjutas: ↑24 Nov 2020, 16:29mx77 kirjutas: ↑24 Nov 2020, 14:07Eks Lembitule meeldib tarka muljet jätta, aga tema jutust ehk 50% on tõsi.
Kui tema teooria tõene oleks, siis võiks ju ka bensukatel kasutada diisli põhimõtet, elik siis segusiiber kui selline puudub üldse ja mootori pöördeid reguleeritakse ainult kütuse kogust muutes. Tänapäeval, kui otsepritse on enamlevinud ei tohiks see olla probleem ja kaoks ära suured pumpamiskaod osagaasil. Aga miskipärast seda ei kasutata.Bensiini põlemiseks (mootori tööks) on vajalik õige bensiini ja õhu vahekord. Liiga lahja segu lihtsalt ei sütti ja seetõttu ei saa ka siibrit täiesti lahti hoida kogu aeg.
Mis osas see diislikütus teistsugune on? Sama asi on kõikide kütustega, kui kodus gaasipliidil enne süütamist kümmekond sekundit pikemalt gaasi jooksma jätad, siis ei käi kah megapauk.
Otsepritse puhul saaks edukalt timmida pritsehetke ja sädeme ajastuse paika.
-
- Toetajaliige
- Postitusi: 3121
- Liitunud: 30 Aug 2016, 12:52
- Tsikkel: Honda VFR800, 2008
- Tänanud: 484 korda
- Tänatud: 579 korda
Re: Räägiks läbisõidust
ma tegelikult ei saa üldse aru, kuidas mx´i mootor töötab
tavalisel sisepõlemisemootoril juhitakse siibriga mootorisse õhk lisades pihusti või karburaatoriga õhukogusele vastav hulk kütust. Mida rohkem õhku seda rohkem kütust võrdub seda suurem laks vastu kaela võrdub suurem võimsus
mx´il aga antakse koguaeg ühepalju õhku ja ühepalju kütust ja pöörded on piiratud, sest kolb ei jaksa siibri poolt takistatud õhuvoolu ületada? või?
ja karbuss kui ka pihusti annab igas siibri asendis sama palju kütust?
tegelt oleks mõistlik nüüd asi corona või sitasõiduilma tõttu "pudelisse kukkumise" kaela ajada vms, muul juhul on seda sodi, mis tänaseks juba eetrisse paisatud tiba keerukas õigustada. Sest mootor ja tehnika nagu ma varasematest sõnavõttudest olen välja lugenud võõrsõnad just ei ole.
Kõigil võib juhtda, sest ausõna ma su jutu ämbrisse reede õhtal astusin hetkeks ise ka sisse (isegi ei oska seletada, miks su jutt tookord tõena tundus (raske nädal) )
Aga reaalselt on tegemist totaalse sogaga.
Ei tööta nii ei bensiin, diisel, ega gaas vms kütusega siinses kontekstis kasutusel olev sisepõlemismootor.
-
- Postitusi: 8375
- Liitunud: 25 Okt 2004, 16:50
- Tsikkel: YZ250F, Ducati Monster S4
- Asukoht: Tallinn
- Tänanud: 317 korda
- Tänatud: 419 korda
- Kontakt:
Re: Räägiks läbisõidust
Maaks kirjutas: ↑24 Nov 2020, 16:05Pritsega bensukas töötaks ilma segusiibrita, ei kasutata sellepärast, et lahja/ või liiga rikas segu põleb väga erineval temperatuuril ja eralduvate ühendite tõttu ei jõuaks roheliste kisa ära kuulata. Tänapäevasel, heitmenormidega kooskõlas oleval mootoril, läheb heitmenormidest kinnipidamisele väidetavalt 10..15% kütuse kulust (kui ülesse leian, siis lisan siia viite).
Ja mis osas diisel erinev on? Tänapäevane diisel on vaat et puhtam, kui bensukas.
-
- Postitusi: 50
- Liitunud: 12 Juul 2016, 17:54
- Tänanud: 1 kord
- Tänatud: 5 korda
Re: Räägiks läbisõidust
Mõnel moodsal diislil on ka drossel. Mis ta seal täpselt, ma ei tea, aga mu üks teooria on, et vähendab mootoripidurduse efekti. Suletud drosseliga mootorit on lihtsa kaasa vedada, sest ta teeb siis pumbana vähem tööd. Neljataktiline mootor on survetakti tõttu väga ebaefektiivne pump.
-
- Toetajaliige
- Postitusi: 1487
- Liitunud: 27 Sept 2007, 18:06
- Tsikkel: Harley-Davidson FLHTCUI
- Asukoht: Tartu
- Tänanud: 107 korda
- Tänatud: 64 korda
Re: Räägiks läbisõidust
lauri.j??rgen kirjutas: ↑24 Nov 2020, 19:22Mõnel moodsal diislil on ka drossel. Mis ta seal täpselt, ma ei tea, aga mu üks teooria on, et vähendab mootoripidurduse efekti. Suletud drosseliga mootorit on lihtsa kaasa vedada, sest ta teeb siis pumbana vähem tööd. Neljataktiline mootor on survetakti tõttu väga ebaefektiivne pump.
Täitsa võimalik. Uue diisel Berlingo mootoripidurdus on kõige lahjem mida ma eales tundnud olen. Ma juba mõtlesin, et ei tea, kas gaasi maha lastes lükatakse klapid kinni.
-
- Postitusi: 8375
- Liitunud: 25 Okt 2004, 16:50
- Tsikkel: YZ250F, Ducati Monster S4
- Asukoht: Tallinn
- Tänanud: 317 korda
- Tänatud: 419 korda
- Kontakt:
Re: Räägiks läbisõidust
lauri.j??rgen kirjutas: ↑24 Nov 2020, 19:22Mõnel moodsal diislil on ka drossel. Mis ta seal täpselt, ma ei tea, aga mu üks teooria on, et vähendab mootoripidurduse efekti. Suletud drosseliga mootorit on lihtsa kaasa vedada, sest ta teeb siis pumbana vähem tööd. Neljataktiline mootor on survetakti tõttu väga ebaefektiivne pump.
No suurtel diislitel on selle 100% avatud drosseli asendamiseks eraldi välja mõeldud retarder, mis gaasipedaali vabastamisel sulgeb väljalasketraktis asuva klapi, et tekitada mootoripidurdust. Muidu mootoripidurdust eriti ei teki.
Et suletud drosseliga mootorit on lihtsam kaasa vedada on ju BS, proovi seda jalgrattapumbaga, kuidas ta kergemalt käib, kas siis kui vabalt või siis kui näpp on torul ees. Alati peab arvestama, et pumbal on kaks poolt - siis kui pump imeb või siis kui pump surub. emb kumb nõuab energiat.
-
- Toetajaliige
- Postitusi: 7197
- Liitunud: 29 Jaan 2011, 11:52
- Tsikkel: Yamaha TDM 850
- Asukoht: Harjumaa, Saue vald
- Tänanud: 1859 korda
- Tänatud: 517 korda
Re: Räägiks läbisõidust
mx77 kirjutas: ↑24 Nov 2020, 19:42lauri.j??rgen kirjutas: ↑24 Nov 2020, 19:22Mõnel moodsal diislil on ka drossel. Mis ta seal täpselt, ma ei tea, aga mu üks teooria on, et vähendab mootoripidurduse efekti. Suletud drosseliga mootorit on lihtsa kaasa vedada, sest ta teeb siis pumbana vähem tööd. Neljataktiline mootor on survetakti tõttu väga ebaefektiivne pump.
No suurtel diislitel on selle 100% avatud drosseli asendamiseks eraldi välja mõeldud retarder, mis gaasipedaali vabastamisel sulgeb väljalasketraktis asuva klapi, et tekitada mootoripidurdust. Muidu mootoripidurdust eriti ei teki.
Et suletud drosseliga mootorit on lihtsam kaasa vedada on ju BS, proovi seda jalgrattapumbaga, kuidas ta kergemalt käib, kas siis kui vabalt või siis kui näpp on torul ees. Alati peab arvestama, et pumbal on kaks poolt - siis kui pump imeb või siis kui pump surub. emb kumb nõuab energiat.
Retarder on teglikult mootorist eraldi olev süsteem ja üldhujul on see hoopis teise tööpõhimõttega ning pidurdab läbi kardaani veokit.
Antud juhul on see väljalaskes oleva klapiga ikka diiselmootori mootoripidur, millega saab säästa veoki pidureid ja muuta sõit sujuvamaks ühte pedaali(gaasipedaali) kasutades. Volvol juhib seda tegevust mootori aju ja selle nimetus on VEB(volvo engine brake). Ühe osana on tegemist küll ka klapiga väljalaske süsteemis, mis sulgeb väljalaske, kuid see ei ole ainult pelgalt sulgemine, sellega koos toimetavad ka nukkvõlli nookurid ja gaasijaotust muudetakse. Ehk siis tekitatakse lisa vastusurvet silindritesse. Kes viitsib googeldab ise. Ma ei oska seda lihtalt paari lausega lahti seletada ja pole ka ilmselt vajadust. Tänapäeval on ka teistel markidel analoogsed süsteemid olemas. Vanadel mootoritel,millel oli ainult klapp väljalaske kollektoris, ei toiminud see küll eriti efektiivselt. peaagu ei saanudki aru,et midagi üldse toimub. Selline oli ka vanadel Ikarustel juba peal.
Sõiduautodel on just sisselaske süsteemis olev klapp pigem ikka midagi muud kui drossel ehk see ei juhi õhu kogust. See on seal seotud pigem turbo mootoril õhu juhtimisega silindritesse teatud keerisena,et läbipuhe oleks efektiivsem ja mootorist saaks rohkem võimsust kätte. Pole teiste autodega sellega kokku puutunud,kuid Volvol oligi selle nimetus pöörisetekitaja klapp. 2006 alates 2,4 R5 136kw diislil oli see ühena esimestest küljes. 400tkm jooksul kulus see minu autol 2 korda läbi ja vajas vahetust.
ML-Transport AS
Kiired kaubaveod Tallinn-Helsinki,Helsinki-Tallinn
Kaubavedu Scandinaavias ja Baltimaades.
-
- Toetajaliige
- Postitusi: 3121
- Liitunud: 30 Aug 2016, 12:52
- Tsikkel: Honda VFR800, 2008
- Tänanud: 484 korda
- Tänatud: 579 korda
Re: Räägiks läbisõidust
Ma veoka maailmas pole juba palju aastaid enam olnud aga jah minu mälus on retarder käimakoti taga olev mähisehunnik, kus tekitati korralik kogus lühisvoolu, mis siis kardaani magnetina pidurdas, täpselt ei mäleta kuhu see soe kõik juhiti aga vist oli tavaline õhkjahutus. Rämedalt raske kolakas oli, mõned korrad sai seda maha võetud. Eestis liikuvatel autodel oli see pigem harv nähtus. Tavaline mägipiduri süsteem oli gaaside liikumise takistamine. Väljalaskes oli õhuga juhitav klapp, mis väljalaske sulges.
Mägistel teedel on täislastis fuuraga ainult klotspiduriga on ikka suht kiiresti suht pupu. Mis praegusel ajal kasutusel on enam ei tea
-
- Toetajaliige
- Postitusi: 7197
- Liitunud: 29 Jaan 2011, 11:52
- Tsikkel: Yamaha TDM 850
- Asukoht: Harjumaa, Saue vald
- Tänanud: 1859 korda
- Tänatud: 517 korda
Re: Räägiks läbisõidust
Madlobster kirjutas: ↑24 Nov 2020, 22:56Ma veoka maailmas pole juba palju aastaid enam olnud aga jah minu mälus on retarder käimakoti taga olev mähisehunnik, kus tekitati korralik kogus lühisvoolu, mis siis kardaani magnetina pidurdas, täpselt ei mäleta kuhu see soe kõik juhiti aga vist oli tavaline õhkjahutus. Rämedalt raske kolakas oli, mõned korrad sai seda maha võetud. Eestis liikuvatel autodel oli see pigem harv nähtus. Tavaline mägipiduri süsteem oli gaaside liikumise takistamine. Väljalaskes oli õhuga juhitav klapp, mis väljalaske sulges.
Mägistel teedel on täislastis fuuraga ainult klotspiduriga on ikka suht kiiresti suht pupu. Mis praegusel ajal kasutusel on enam ei tea
Just see ta on ja vesijahutusega lausa. Põhimõtteliselt samasugune jurakas on see ka täna tutikat autot ostes.
ML-Transport AS
Kiired kaubaveod Tallinn-Helsinki,Helsinki-Tallinn
Kaubavedu Scandinaavias ja Baltimaades.
Re: Räägiks läbisõidust
No diislitel on see drossel ikka roheliste pärast. Need sisselaskekollektori klapid nagu siin Volvot mainiti on tõesti selleks, et madalal pöördel silindris õhk kütusega paremini seguneks. Põhimõtteliselt suletakse igas silindris üks sisselaskeklappidest ja teise kaudu sisenedes hakkab õhk rohkem pöörlema seal silkus. Või midagi sellist.
Kuid drossel on põhimõtteliselt osa EGR süsteemist ehk siis väljalaske gaaside uuesti mootorisse suunamise süsteemist. Kui avada EGR klappi siis peaks väljalaskegaasid suunduma sisselaskesse ja uuesti silindrisse põletamisele. Kuid sisselaskes võib vabalt olla näiteks turbo poolt tekitatud ülerõhk ja need gaasid ei taha sinna sugugi minna. No ja siis astubki mängu drossel ja sulgub osaliselt. Ülerõhust kollektoris saab hoobilt alarõhk ja mootor imeb sisse seda mida antakse- väljalaske gaaside ja värske õhu segu. Vahekorda timmitaksegi EGR klapi ja drosseliga. Ja seda kõike ikka puhtama õhu nimel. Need mootorid ise muidugi ei ole tänu sellele just kuigi puhtad ega ka mitte nii ökonoomsed kui ilma kogu selle tulevärgita (EGR, tahmahilter jne).
-
- Postitusi: 8375
- Liitunud: 25 Okt 2004, 16:50
- Tsikkel: YZ250F, Ducati Monster S4
- Asukoht: Tallinn
- Tänanud: 317 korda
- Tänatud: 419 korda
- Kontakt:
Re: Räägiks läbisõidust
Noh, üldiselt nimetatakse retarderiks igasugust mitte friktsioonpiduril põhinevat pidurdussüsteemi: https://en.wikipedia.org/wiki/Retarder_ ... aust_brake
-
- Toetajaliige
- Postitusi: 7197
- Liitunud: 29 Jaan 2011, 11:52
- Tsikkel: Yamaha TDM 850
- Asukoht: Harjumaa, Saue vald
- Tänanud: 1859 korda
- Tänatud: 517 korda
Re: Räägiks läbisõidust
Spoiler
moilo kirjutas: ↑24 Nov 2020, 23:31No diislitel on see drossel ikka roheliste pärast. Need sisselaskekollektori klapid nagu siin Volvot mainiti on tõesti selleks, et madalal pöördel silindris õhk kütusega paremini seguneks. Põhimõtteliselt suletakse igas silindris üks sisselaskeklappidest ja teise kaudu sisenedes hakkab õhk rohkem pöörlema seal silkus. Või midagi sellist.
Kuid drossel on põhimõtteliselt osa EGR süsteemist ehk siis väljalaske gaaside uuesti mootorisse suunamise süsteemist. Kui avada EGR klappi siis peaks väljalaskegaasid suunduma sisselaskesse ja uuesti silindrisse põletamisele. Kuid sisselaskes võib vabalt olla näiteks turbo poolt tekitatud ülerõhk ja need gaasid ei taha sinna sugugi minna. No ja siis astubki mängu drossel ja sulgub osaliselt. Ülerõhust kollektoris saab hoobilt alarõhk ja mootor imeb sisse seda mida antakse- väljalaske gaaside ja värske õhu segu. Vahekorda timmitaksegi EGR klapi ja drosseliga. Ja seda kõike ikka puhtama õhu nimel. Need mootorid ise muidugi ei ole tänu sellele just kuigi puhtad ega ka mitte nii ökonoomsed kui ilma kogu selle tulevärgita (EGR, tahmahilter jne).
See topelt põletus vist ei ole kõigil ehk need on EURO6 normiga mootoritel. Pole küll väga sügavalt süvenenud kuid need millel ad-blued lisatakse neil vist seda pole. 2015 Škoda 2,0 135kw oli mul vahepeal ja see oli ilma kusihappeta ning sellel oli see topelt põletus. Kas see nüüd selle tulemus oli(kuid pole üldse välistatud),aga igal juhul peale teist õlivahetust 30tkm pealt enam järgmiseni, ilma õli peale valamata ei saanud. 75tkm pealt tahtis juba paar liitrit hoolduste vahepeal ja ökonoomsusest oli selle auto puhul ka kohatu rääkida. 75tkm hoolduse tegin ära ja sinna Škoda platsile ta müüki läks. Igaks juhuks panin naise 2016 ka kohe müüki. Minu esimene ja ilmselt viimane VAG.
2017 MB 2,2 mootoril pole ei keerisetekitajat ega minu arust ka seda drosselit, kuid on küsihappe lismine, mis on ainuke asi millega olen 180tkm peal teeninduses käinud. Temperatuuri andur ja paar pihusti puhastamist on tehtud. Õli pole kordagi hoolduste vahel lisanud. Paar kolm aastat plaanin sellega kindlasti veel sõita ehk saab näha kuidas see toimib.
-
- Toetajaliige
- Postitusi: 7197
- Liitunud: 29 Jaan 2011, 11:52
- Tsikkel: Yamaha TDM 850
- Asukoht: Harjumaa, Saue vald
- Tänanud: 1859 korda
- Tänatud: 517 korda
Re: Räägiks läbisõidust
Spoiler
mx77 kirjutas: ↑25 Nov 2020, 09:15Noh, üldiselt nimetatakse retarderiks igasugust mitte friktsioonpiduril põhinevat pidurdussüsteemi: https://en.wikipedia.org/wiki/Retarder_ ... aust_brake
Teoreetiliselt on sul õigus, sest tõlkes ta ongi aeglusti, kuid reaalselt eristatakse neid ikka erineva nimetusega nagu seal lingil ka kirjas. Mootori pidur ja hüdrauliline või elektriline retarder. Veokatel kasutatakse tänapäeval vesijahutusega elektrilist, käigukastist tagapool ja pidurdatakse kardaan võlli kaudu.
-
- Postitusi: 50
- Liitunud: 12 Juul 2016, 17:54
- Tänanud: 1 kord
- Tänatud: 5 korda
Re: Räägiks läbisõidust
Spoiler
mx77 kirjutas: ↑24 Nov 2020, 19:42lauri.j??rgen kirjutas: ↑24 Nov 2020, 19:22Mõnel moodsal diislil on ka drossel. Mis ta seal täpselt, ma ei tea, aga mu üks teooria on, et vähendab mootoripidurduse efekti. Suletud drosseliga mootorit on lihtsa kaasa vedada, sest ta teeb siis pumbana vähem tööd. Neljataktiline mootor on survetakti tõttu väga ebaefektiivne pump.
No suurtel diislitel on selle 100% avatud drosseli asendamiseks eraldi välja mõeldud retarder, mis gaasipedaali vabastamisel sulgeb väljalasketraktis asuva klapi, et tekitada mootoripidurdust. Muidu mootoripidurdust eriti ei teki.
Et suletud drosseliga mootorit on lihtsam kaasa vedada on ju BS, proovi seda jalgrattapumbaga, kuidas ta kergemalt käib, kas siis kui vabalt või siis kui näpp on torul ees. Alati peab arvestama, et pumbal on kaks poolt - siis kui pump imeb või siis kui pump surub. emb kumb nõuab energiat.
Ma pidasin silmas seda, kui drossel on sisselaske poolel (muidu nimetataks teda retarderiks, kuigi retarder on ka drossel) Kui sisselaske poolel on drossel avatud ja mootorit veetakse kaasa, siis survetakti ajal õhk kuumeneb (tehakse füüsikalises mõttes tööd), sest rõhk kasvab - ideaal juhul kui soojus kuhugi ei liiguks, siis töötakti ajal ta kohe sama palju jahtuks. Kui drossel on kinni, siis sisselaske takti ajal tehtaks ka tööd mille juures õhk jahtuks, aga järneva survetakti ajal ta kohe soojeneks (ideaal juhul täpselt sama energiahulga võrra). Kuna ideaal juhte pole olemas, siis praktikas on võib kasulikumaks osutuda suletud drosseliga mootori kaasavedamine, sest siis käib mootorist läbi vähem õhku ja kaod on väiksemad.
Elektriajamiga ventilaatori elektivool väheneb kui ta kinni katta imevalt poolt ja suureneb kui kinni katta puhuvalt poolelt.
Lumelabidat on lihtsam liigutada ilma lumeta
-
- Postitusi: 219
- Liitunud: 15 Veebr 2017, 13:43
- Tsikkel: Honda XR
- Tänanud: 13 korda
- Tänatud: 83 korda
Re: Räägiks läbisõidust
mx77 kirjutas: ↑24 Nov 2020, 14:07Eks Lembitule meeldib tarka muljet jätta, aga tema jutust ehk 50% on tõsi.
Kui tema teooria tõene oleks, siis võiks ju ka bensukatel kasutada diisli põhimõtet, elik siis segusiiber kui selline puudub üldse ja mootori pöördeid reguleeritakse ainult kütuse kogust muutes. Tänapäeval, kui otsepritse on enamlevinud ei tohiks see olla probleem ja kaoks ära suured pumpamiskaod osagaasil. Aga miskipärast seda ei kasutata.
Ilm pole eriti paremaks läinud, tõmbame nats hoogu juurde
Einojah, mis siin ikka pattu salata. Kahtlemata meeldib. Tundub, et sinu valik on ennast lolliks teha vaieldes teemal, kus sul pädevus puudub, aga eks see ole igaühe enda valik ja enesemääramisõigus on meil siin demokraatiaga tagatud .
Samas selleks, et hinnata kui suur osa teise inimese jutust on tõsi, peaksid nagu ise targem olema, aga sädesüütega sisepõlemismootorite teoorias sa ju ei ole, ehk siis kui minu jutust on kuni 50% tõsi, siis sinu jutus sisalduva tõe protsent on selgelt väiksem
Ma nüüd küsin juba teist korda, et sa konkreetselt viitaks minu sellele postitusele, kust sa selle "minu teooria" välja lugesid ja milles see sinu arust seisneb? Esimene kord võib-olla jäi lihtsalt kahe silma vahele. Eks ma siis selgitan, milest sa valesti aru said ja natuke raske on selgitada, kui sa isegi viidata ei suuda.
Lisaks võid ülima mootoriguruna, milleks sa ennast vist pead, seletada kogu foorumile, kuidas BMW Valvetronic mootorid töötavad sinu teooria järgi? Tegemist igati SI ICE mootoritega, aga segusiibrit ei ole...
Re: Räägiks läbisõidust
lauri.j??rgen kirjutas: ↑25 Nov 2020, 10:25Elektriajamiga ventilaatori elektivool väheneb kui ta kinni katta imevalt poolt ja suureneb kui kinni katta puhuvalt poolelt.
Oled kindel?
-
- Postitusi: 1800
- Liitunud: 06 Apr 2005, 18:52
- Asukoht: Tartu
- Tänanud: 7 korda
- Tänatud: 110 korda
Re: Räägiks läbisõidust
EGR on EURO6 normist oluliselt vanem tehnoloogia. Wikipedia andmetel juba 70-ndatest ja täiesti tavaline nähtus näiteks 90-ndatel.
Tänapäevase diiselmootori sisselaskes drosseli kasutamise üheks põhjuseks on vaiksem mootori seiskamine. Seisma jätmisel drossel suletakse ja nagu eelnevalt mainitud, väheneb sellega mootoripidurdus ja mootor peatub sujuvamalt, mitte kõva kolksuga, nagu tegi nii mõnigi vanem ilma drosselita diisel.
-
- Postitusi: 50
- Liitunud: 12 Juul 2016, 17:54
- Tänanud: 1 kord
- Tänatud: 5 korda
Re: Räägiks läbisõidust
Virks kirjutas: ↑25 Nov 2020, 13:19lauri.j??rgen kirjutas: ↑25 Nov 2020, 10:25Elektriajamiga ventilaatori elektivool väheneb kui ta kinni katta imevalt poolt ja suureneb kui kinni katta puhuvalt poolelt.
Oled kindel?
Täiesti
Re: Räägiks läbisõidust
lauri.j??rgen kirjutas: ↑25 Nov 2020, 16:18Virks kirjutas: ↑25 Nov 2020, 13:19lauri.j??rgen kirjutas: ↑25 Nov 2020, 10:25Elektriajamiga ventilaatori elektivool väheneb kui ta kinni katta imevalt poolt ja suureneb kui kinni katta puhuvalt poolelt.
Oled kindel?
Täiesti
Ventilaatori mootori koormus on suurim, kui ta töötab ilma takistusteta (vabas õhus). Nii kui väljalaskesse või sisselaskesse mingi takistus panna, läheb mootoril kergemaks.
-
- Toetajaliige
- Postitusi: 7197
- Liitunud: 29 Jaan 2011, 11:52
- Tsikkel: Yamaha TDM 850
- Asukoht: Harjumaa, Saue vald
- Tänanud: 1859 korda
- Tänatud: 517 korda
Re: Räägiks läbisõidust
joel kirjutas: ↑25 Nov 2020, 15:27EGR on EURO6 normist oluliselt vanem tehnoloogia. Wikipedia andmetel juba 70-ndatest ja täiesti tavaline nähtus näiteks 90-ndatel.
Tänapäevase diiselmootori sisselaskes drosseli kasutamise üheks põhjuseks on vaiksem mootori seiskamine. Seisma jätmisel drossel suletakse ja nagu eelnevalt mainitud, väheneb sellega mootoripidurdus ja mootor peatub sujuvamalt, mitte kõva kolksuga, nagu tegi nii mõnigi vanem ilma drosselita diisel.
Seda küll,et ühe korra suunatakse osaliselt väljalaske gaasid läbi EGR-i uuesti mootorisse, aga see 2015 EURO6 VAG disla oli mingi topelt põletusega ehk midagi oli seal teisti, kui ad-bluega uuemad. Fordil olid ka mingid sarnased lahendused vahepeal. Ausalt ei süvenenud sellesse.
ML-Transport AS
Kiired kaubaveod Tallinn-Helsinki,Helsinki-Tallinn
Kaubavedu Scandinaavias ja Baltimaades.
-
- Postitusi: 50
- Liitunud: 12 Juul 2016, 17:54
- Tänanud: 1 kord
- Tänatud: 5 korda
Re: Räägiks läbisõidust
Virks kirjutas: ↑25 Nov 2020, 16:23lauri.j??rgen kirjutas: ↑25 Nov 2020, 16:18Virks kirjutas: ↑25 Nov 2020, 13:19lauri.j??rgen kirjutas: ↑25 Nov 2020, 10:25Elektriajamiga ventilaatori elektivool väheneb kui ta kinni katta imevalt poolt ja suureneb kui kinni katta puhuvalt poolelt.
Oled kindel?
Täiesti
Ventilaatori mootori koormus on suurim, kui ta töötab ilma takistusteta (vabas õhus). Nii kui väljalaskesse või sisselaskesse mingi takistus panna, läheb mootoril kergemaks.
Jah, tegelikult on sinul, Virks, õigus. Ventilaatori töö on võrdne rõhu erinevuse ja õhuhulga korrutisega. Aga märkimisväärset rõhku ei suuda aksiaal ventilaator arendada, nad on disainitud suurt kogust õhku liigutama.
Re: Räägiks läbisõidust
"Ventilaatori mootori koormus on suurim, kui ta töötab ilma takistusteta (vabas õhus)"
"vaba õhk" ei ole ventilaatori jaoks mitte ilma takistuseta töötamine, vaid disainTAKISTUSEGA töötamine. ventilaatori poolt tehtav töö ning ülesanne ju ongi selle (vaba) õhu liigutamine, sellest peaks ometi aru saama?!
" Nii kui väljalaskesse või sisselaskesse mingi takistus panna, läheb mootoril kergemaks."
Ei ole ka tõsi, oleneb ikka millisest takistusest räägime. Kinni katmine või näiteks osaliselt kinni katmine ei ole takistus, vaid hoopis takistuse vähendamine. koormus on suurim tegelikult ikka siis kui ventikas teeb maksimaalselt tööd ehk võtab üheltpoolt miskit sisse ja punnitab võimalikult palju, et seda miskit teiselt poolt välja ajada.
Re: Räägiks läbisõidust
will111 kirjutas: ↑25 Nov 2020, 18:19"Ventilaatori mootori koormus on suurim, kui ta töötab ilma takistusteta (vabas õhus)"
"vaba õhk" ei ole ventilaatori jaoks mitte ilma takistuseta töötamine, vaid disainTAKISTUSEGA töötamine. ventilaatori poolt tehtav töö ning ülesanne ju ongi selle (vaba) õhu liigutamine, sellest peaks ometi aru saama?!" Nii kui väljalaskesse või sisselaskesse mingi takistus panna, läheb mootoril kergemaks."
Ei ole ka tõsi, oleneb ikka millisest takistusest räägime. Kinni katmine või näiteks osaliselt kinni katmine ei ole takistus, vaid hoopis takistuse vähendamine. koormus on suurim tegelikult ikka siis kui ventikas teeb maksimaalselt tööd ehk võtab üheltpoolt miskit sisse ja punnitab võimalikult palju, et seda miskit teiselt poolt välja ajada.
Takistuse all pean silmas õhu liikumist takistavaid tegureid.
Re: Räägiks läbisõidust
Lembitu üleskutse mx'le on muidugi väga asjakohane, aga ma mõtlen, et nii igaks juhuks peaks äkki siiski päris selgituse ja kirjelduse ka siia välja tooma. Enne kui äkki tulebki mx'lt mingisugune järjekordne kapatäis ainuõiget tõtt, mis väga uhkes kastmes serveeritud ja nii mõnelegi härrale ehk täitsa puhta kullana tundub...
-
- Postitusi: 739
- Liitunud: 07 Juun 2013, 08:38
- Tsikkel: Suzuki DR-Z
- Tänanud: 125 korda
- Tänatud: 63 korda
Re: Räägiks läbisõidust
Kas tänäpävases kinufilmis ei pidanud olema vähemalt üks värviline, üks vähemuse esindaja ja üks invaliid? Te poisid teete seda filmi valesti imo.
-
- Postitusi: 8375
- Liitunud: 25 Okt 2004, 16:50
- Tsikkel: YZ250F, Ducati Monster S4
- Asukoht: Tallinn
- Tänanud: 317 korda
- Tänatud: 419 korda
- Kontakt:
Re: Räägiks läbisõidust
will111 kirjutas: ↑26 Nov 2020, 00:44Lembitu üleskutse mx'le on muidugi väga asjakohane, aga ma mõtlen, et nii igaks juhuks peaks äkki siiski päris selgituse ja kirjelduse ka siia välja tooma. Enne kui äkki tulebki mx'lt mingisugune järjekordne kapatäis ainuõiget tõtt, mis väga uhkes kastmes serveeritud ja nii mõnelegi härrale ehk täitsa puhta kullana tundub...
Sellepärast sa nii tükk aega vait olidiki ja oma soga siia ei postitanud, et otsisid seda?
Seda sa vist aru ei saanud, et ei ole põhimõttelist vahet, kas sa piirad õhu sissepääsu mootorisse drosseliga või klapitõusu muutes.
-
- Postitusi: 1383
- Liitunud: 13 Veebr 2017, 10:30
- Tsikkel: 690 Enduro R, Jawa 634, DR Big
- Tänanud: 268 korda
- Tänatud: 215 korda
Re: Räägiks läbisõidust
Hea meelega saeteemadesse ei sekku aga ilgelt tahaks Valvetronicu kohta sõna võtta
Sa küsid, et kas kamraad teab, kuidas Valvetronic töötab. Minu kogemuses ta töötab nii, et ei tööta!
Aga kui on korras mootor, siis jah - tõepoolest, võid gaasisiibri lahti keerata, servo juhtme ära võtta ja gaasipedaal töötab endiselt. Siibri asemel regullib klappide avanemist.
-
- Toetajaliige
- Postitusi: 2504
- Liitunud: 15 Mai 2008, 11:42
- Tsikkel: Yamaha FZ8SA
- Asukoht: Tallinn
- Tänanud: 181 korda
- Tänatud: 341 korda
Re: Räägiks läbisõidust
Tegelikult piisab täiesti kui on yx ümberlõigatud "lilla" neeger aga see on offtopic (nagu ka eelmised 3lk postitusi).
Liitu vestlusega
Vestluses osalemiseks pead sa olema motokommuuni liige
Avan konto
Pole veel liige? Pole probleemi, registreeru ja liitu.
Liikmena saad sa ise postitada ja vastata teisetel või tellida endale teavitusi vestluse edenemise kohta.
Kõik siin on tasuta ja võtab vaid minuti. Kohtusi sellega ei kaasne.