Räägiks läbisõidust

Soovid osta mootorratast, nägid tänaval vinget tsiklit ja tahaks arutleda, nõu pidada ... koht, kus erinevate mootorrataste kohta arvamust avaldada ja infot otsida...kogu üldine jutt mootorratastest

Moderaator: Moded

Kasutaja avatar

Vaiko21
Postitusi: 133
Liitunud: 30 Aug 2007, 09:24
Tsikkel: Harley-Davidson FLHTCUI Shrine
Asukoht: Saue vald

Re: Räägiks läbisõidust

Lugemata postitus Postitas Vaiko21 »

Mina ostsin praeguse ratta aastal 2010, rattaks 2002 HD mille hodomeeter näitas 84000miili (134000km). Minul jäi see aasta tänu ühele tehnilisele 200000km tegemata(mingi 1000km jäi puudu)! Oi kuidas ma alguses kartsin seda suurt läbisõitu, tänaseks võin kinnitada, et pole olnud läbisõidust tingitud probleeme (kaks korda on genekas läinud ja ühekorra veorihm) ainuke mis on, et sidurikorvil on hambad sisse kulunud! samas mul äi sõidab aastas 200-500km (2005a ratas) ja ta on saanud enda 10000 vist täis 😂 ja pigem tekivad seismisest probleemid (rattad kandilised ja amordi simmerid väsivad jne.).



Harley-Davidson FLHTCUI Shrine firefither special edition 2002
Ural IMZ 8.103-10 Originaal miilits 1990
Kasutaja avatar

urmas66
Toetajaliige
Postitusi: 7185
Liitunud: 29 Jaan 2011, 11:52
Tsikkel: Yamaha TDM 850
Asukoht: Harjumaa, Saue vald
Tänanud: 1853 korda
Tänatud: 511 korda

Re: Räägiks läbisõidust

Lugemata postitus Postitas urmas66 »

Lembit kirjutas: 20 Nov 2020, 16:06

No näiteks nii, kepsulaager on üks suurema koormusega komponente mootoris, mis on seetõttu ka tundlik õli omadustele. Saad teada, missuguseid jõude see hüdrodünaamiline liugelaager peab suutma ilma läbivajumiseta kanda, .................

Kui täpselt õiget õlivahetusvälpa välja arvutada ei viitsi/oska, siis tulebki lasta mingi arvamuse järgi. Kas siis tehase hooldusjuhendi või mõne foorumikaaslase soovituse järgi.
Võib ka kombineerida a'la 50% osakaaluga õlivahetusvälba juures on tehasejuhend, 20% Will'i soovitus ja 30% Urmase soovitus. :D

Näiteks võidusõiduautol me vahetame õli enne iga võistlust. Lihtsalt sellel põhjusel, et õli vahetamine on odavam, kui raisata aega selle üle juurdlemisele, missugune see õige õlivahetusvälp on.

Kui sa mainid siin võidusõitu, siis eeldan, et oled kepsu väljatulekut mootori küljelt päriselt ka näinud. Tõenäoliselt ei ole kunagi probleemiks kepsusilma laager. Ehk olenemata sellele mõjuvatest jõududest ei ole see üldse nõrgim lüli süsteemis. Üldjuhul on kepsu murdumise probleem allpool või üldse kolvi silindrisse kinni kiilumine ja kolvi purunemine. Vahel ka väntvõlli poolne laager.Ja need juhtuvad õlituse puudulikkusest mingil põhjusel,mitte neile osadele mõjuvatest jõududest. Tugevusvaru on neil kõigil olemas, kuid eeldusel et õli on ka seal olemas.

Minu soovitus ja ka arvamus, kui sa ikka lugesid õlivahetuse kohta, on just ja ainult tootja juhend. Tootjad on need sinu eelpool viidatud valemid, läbi arvutanud ja veel tuhandeid töötunde käigukatsetusi teinud. Või sa tõesti arvad,et nad seda ei tee? Ehk see teoreetiline arvutus on ka praktiliselt läbi katsetatud ning tavatarbijale väljakäidud soovitused on päris kindlasti ka tänapäeval piisava varuga.

Võidusõidus õli igakordne vahetamine on lihtsalt kindluse mõttes tegutsemine,mitte et see õli kasutuskõlbmatu oleks. Teiseks saab ka välja lastud õli järgi mootori seisukorda hinnata, võib selguda midagi, mida muidu võibolla ei teakski. See on hoopis teine maailm ja ei puutu kuidagi tavakasutaja tegevusse.

Sõidetud rattad:Riga-d erinevad,Turist T200 73`,Jawa`d erinevad ,Honda Varadero XL 1000 99`,Yamaha TDM 850 97`...
ML-Transport AS
Kiired kaubaveod Tallinn-Helsinki,Helsinki-Tallinn
Kaubavedu Scandinaavias ja Baltimaades.

moilo
Postitusi: 139
Liitunud: 11 Mai 2005, 23:00
Tsikkel: K750M
Asukoht: Kiisa
Tänatud: 11 korda

Re: Räägiks läbisõidust

Lugemata postitus Postitas moilo »

Urmas,

Need tehase välbad sobivad enamikele kuid kindlasti mitte kõigile. Enamus tootjaid annavad mitu hooldusvälpa sõltuvalt kasutustingimustest. Näiteks normaaloludes 50000 km või kord 2 aasta tagant. Rasketes tingimustes 25000 või korra aastas. Eestis müüakse autosid soovitusega hooldada neid normaaltingimustesse sobiva välbaga. Ja kui nüüd küsida millised oleks need raskemad tingimused siis ma vastan. Tolmused, külmad, suurte temperatuuri kõikumisega, lühikesed distantsid. Kõlab kui keskmine Eesti kasutaja?

Kasutaja avatar

urmas66
Toetajaliige
Postitusi: 7185
Liitunud: 29 Jaan 2011, 11:52
Tsikkel: Yamaha TDM 850
Asukoht: Harjumaa, Saue vald
Tänanud: 1853 korda
Tänatud: 511 korda

Re: Räägiks läbisõidust

Lugemata postitus Postitas urmas66 »

moilo kirjutas: 21 Nov 2020, 14:58

Urmas,

Need tehase välbad sobivad enamikele kuid kindlasti mitte kõigile. Enamus tootjaid annavad mitu hooldusvälpa sõltuvalt kasutustingimustest. Näiteks normaaloludes 50000 km või kord 2 aasta tagant. Rasketes tingimustes 25000 või korra aastas. Eestis müüakse autosid soovitusega hooldada neid normaaltingimustesse sobiva välbaga. Ja kui nüüd küsida millised oleks need raskemad tingimused siis ma vastan. Tolmused, külmad, suurte temperatuuri kõikumisega, lühikesed distantsid. Kõlab kui keskmine Eesti kasutaja?

Ma arvan,et sõiduautode puhul pole erilist vahet,aga veokite ja töömasinate puhul on asi muidugi seinast seina. Üldiselt on omaniku enda asi ikka selgeks teha ,et milline kasutaja ta on.
Ma olen meie ettevõtte veokitele ise koostanud hooldusplaanid igaks aastaks ja just täpselt kasutuse järgi. Eile just tegin järgmise aasta plaani.
Näiteks Volvo hooldusplaan maantee veokile on pigem autot laastav,aga sealt saab võtta kõik vajaliku, mida vaja teha ja sobitada see enda kogemuse põhjal. Ongi olemas eritsandilised hooldus plaanid ja teedki sellest omale sobiva, mis on muidugi suts kallim kui ettenähtud miinimum, kuid on tehnikat säästev ja tasub pikas perspektiivis end mitmekordselt ära. Mul on masinad ,mis töötavad iga päev, aga ls on 3000-12000km kuus ja iga masin saab oma plaani vastavalt vajadusele. Töid veokitele teeme teeninduses kuid mitte margiesinduses. Kaubikud ja sõiduautod käivad meil margiesinduses 100%.
Näiteks õhufilter,mida vahetatakse veoki hooldusplaanis 1,5-2a takka läheb meil igal aastal vahetusse. Salongi filter 1 korra asemel 2 korda aastas jne. Maksab olematu summa, aga puhas filter hoiab salongi ventikat, mis on kallis ja vahetus kulukas.
Mul on nende asjade hooldamise kogemused alates 1993 ja sellest esimesed 6-7a ka reaalselt oma kätega neid tethtud. Ma tean oma kogemuse põhjalt,et kuidas midagi tegema peab ja sellest on ka meie ettevõtte autod siledad ja puhtad ning korras tehnikaga ka peale miljoni läbimist. Samas kui sa oled vedaja ja ei oska oma tehnikast aru saada, siis on see ikka sinu enda mure, mitte tootja mure.
Ma ei saa siiani aru inimestest,kes ostavad omale mingi hobi masina(tsikkel ntks) ja ei oska sellega midagi peale hakata, kui on vaja hooldada või midagi vahetust vajab. Selline inimene on omale vale hobi valinud lihtsalt. Ma ei pea silmas, et kõike peab ise oma kätega tegema, vaid sa pead aru saama mida on vaja teha.Sa pead oma hobist aru saama, siis saab seda ka täiel rinnal nautida.

Sõidetud rattad:Riga-d erinevad,Turist T200 73`,Jawa`d erinevad ,Honda Varadero XL 1000 99`,Yamaha TDM 850 97`...
ML-Transport AS
Kiired kaubaveod Tallinn-Helsinki,Helsinki-Tallinn
Kaubavedu Scandinaavias ja Baltimaades.

moilo
Postitusi: 139
Liitunud: 11 Mai 2005, 23:00
Tsikkel: K750M
Asukoht: Kiisa
Tänatud: 11 korda

Re: Räägiks läbisõidust

Lugemata postitus Postitas moilo »

No enamus kaasaegseid kaubikuid on välbaga 50000-60000 km. Mootor on 2 liitrise töömahuga ja sisaldab 5-7 liitrit õli. Isegi kui see masin on hommikust õhtuni töös ja maha ei jahtugi, siis on see välp ikkagi liiga pikk. Tehase inseneride arvutused hõlmavad vaid garantiiperioodi ja muu neid ei huvita. Pika Välba peamine argument on see, et sõiduki ekspluatatsioonikulu oleks võimalikult madal. Kuid see on pigem müügimehe argument ja kehtib vaid siis kui plaanitakse sõita vaid garantii lõpuni ja siis masin välja vahetada. Pikemas perspektiivis ei pruugi see enam kõige soodsam tulla. Mul käib remondis palju kaubikuid mis veavad laiali postipakke (Omniva, Smartpost jne). Ega nad just liiga palju maanteele satu. Loksuvad enamasti linnavahel oma 50000 täis. Ja autot ostes ei küsi ju keegi kuidas sa teda kasutama hakkad. No tihti ikkagi ei vea garantii lõpuni sama mootoriga välja. Julgen kindlalt väita, et tuleks ignoreerida tehase soovitusi ja võtta appi kaine mõistus. Mõnikord.

Kasutaja avatar

Madlobster
Toetajaliige
Postitusi: 3121
Liitunud: 30 Aug 2016, 12:52
Tsikkel: Honda VFR800, 2008
Tänanud: 484 korda
Tänatud: 579 korda

Re: Räägiks läbisõidust

Lugemata postitus Postitas Madlobster »

urmas66 kirjutas: 21 Nov 2020, 15:51

Ma ei saa siiani aru inimestest,kes ostavad omale mingi hobi masina(tsikkel ntks) ja ei oska sellega midagi peale hakata, kui on vaja hooldada või midagi vahetust vajab. Selline inimene on omale vale hobi valinud lihtsalt. Ma ei pea silmas, et kõike peab ise oma kätega tegema, vaid sa pead aru saama mida on vaja teha.Sa pead oma hobist aru saama, siis saab seda ka täiel rinnal nautida.

Pillimees võib ka tsiklisõitu nautida ilma, et tal oleks õrna aimugi, mis tal jalgevahel toimub ja miks.
Mutrivõti läheb ekraail põlema tähendab, et tuleb tedmamehe manu minna.

Kahjuks aga jah järjest enam saab tsiteerida siin (vist oli lembitu ütelus) tsitaati, et teadmised ei ole enam moes.

Seega su väide on üheaegselt õige ja samas ka vale

Tsiteerides "klassikuid". "Mitte keegi ei saa mul keelata LS-i tõlgendada nii, nagu mina seda soovin."
Kasutaja avatar

urmas66
Toetajaliige
Postitusi: 7185
Liitunud: 29 Jaan 2011, 11:52
Tsikkel: Yamaha TDM 850
Asukoht: Harjumaa, Saue vald
Tänanud: 1853 korda
Tänatud: 511 korda

Re: Räägiks läbisõidust

Lugemata postitus Postitas urmas66 »

Madlobster kirjutas: 21 Nov 2020, 16:36
urmas66 kirjutas: 21 Nov 2020, 15:51

Ma ei saa siiani aru inimestest,kes ostavad omale mingi hobi masina(tsikkel ntks) ja ei oska sellega midagi peale hakata, kui on vaja hooldada või midagi vahetust vajab. Selline inimene on omale vale hobi valinud lihtsalt. Ma ei pea silmas, et kõike peab ise oma kätega tegema, vaid sa pead aru saama mida on vaja teha.Sa pead oma hobist aru saama, siis saab seda ka täiel rinnal nautida.

Pillimees võib ka tsiklisõitu nautida ilma, et tal oleks õrna aimugi, mis tal jalgevahel toimub ja miks.
Mutrivõti läheb ekraail põlema tähendab, et tuleb tedmamehe manu minna.

Kahjuks aga jah järjest enam saab tsiteerida siin (vist oli lembitu ütelus) tsitaati, et teadmised ei ole enam moes.

Seega su väide on üheaegselt õige ja samas ka vale

Ma ei väidagi, et teisti ei tohi, lihtsalt ma ei suuda mõista neid. Milleks hobi, millest mõhkugi ei taipa. Hambaarstist hobilendur peab ikka omale selle tehnilise poole ka selgeks tegema,sest tema enda elu sõltub mingil hetkel võibolla sellest. Ma arvan, et ta saabki oma hobi siis mõnuga nautida,kui ta saab aeru, et lennuk on ikka korras, kui ta sellega lendab.

Sõidetud rattad:Riga-d erinevad,Turist T200 73`,Jawa`d erinevad ,Honda Varadero XL 1000 99`,Yamaha TDM 850 97`...
ML-Transport AS
Kiired kaubaveod Tallinn-Helsinki,Helsinki-Tallinn
Kaubavedu Scandinaavias ja Baltimaades.

Lembit
Postitusi: 219
Liitunud: 15 Veebr 2017, 13:43
Tsikkel: Honda XR
Tänanud: 13 korda
Tänatud: 83 korda

Re: Räägiks läbisõidust

Lugemata postitus Postitas Lembit »

urmas66 kirjutas: 21 Nov 2020, 11:34
Lembit kirjutas: 20 Nov 2020, 16:06

No näiteks nii, kepsulaager on üks suurema koormusega komponente mootoris, mis on seetõttu ka tundlik õli omadustele. Saad teada, missuguseid jõude see hüdrodünaamiline liugelaager peab suutma ilma läbivajumiseta kanda, .................

Kui sa mainid siin võidusõitu, siis eeldan, et oled kepsu väljatulekut mootori küljelt päriselt ka näinud.

Olen näinud. Vähe sellest, olen ka põhjuse leidnud ja kepsu väljatulekut põhjustanud vea kõrvaldanud.

Tõenäoliselt ei ole kunagi probleemiks kepsusilma laager. Ehk olenemata sellele mõjuvatest jõududest ei ole see üldse nõrgim lüli süsteemis. Üldjuhul on kepsu murdumise probleem allpool või üldse kolvi silindrisse kinni kiilumine ja kolvi purunemine. Vahel ka väntvõlli poolne laager.Ja need juhtuvad õlituse puudulikkusest mingil põhjusel,mitte neile osadele mõjuvatest jõududest. Tugevusvaru on neil kõigil olemas, kuid eeldusel et õli on ka seal olemas.

Kogu see lõik ei ole kiirekäiguliste bensiinimootorite kontekstis absoluutselt pädev. Teeme äkki nii, et mina ei õpeta kellelegi raskeveokite hooldust ja sina ei õpeta teisi teemal, mis puudutavad 8000+ rpm tegevate bensiinimootorite siseelu?

Kasutaja avatar

urmas66
Toetajaliige
Postitusi: 7185
Liitunud: 29 Jaan 2011, 11:52
Tsikkel: Yamaha TDM 850
Asukoht: Harjumaa, Saue vald
Tänanud: 1853 korda
Tänatud: 511 korda

Re: Räägiks läbisõidust

Lugemata postitus Postitas urmas66 »

Lembit kirjutas: 23 Nov 2020, 10:42

Kogu see lõik ei ole kiirekäiguliste bensiinimootorite kontekstis absoluutselt pädev. Teeme äkki nii, et mina ei õpeta kellelegi raskeveokite hooldust ja sina ei õpeta teisi teemal, mis puudutavad 8000+ rpm tegevate bensiinimootorite siseelu?

Tule nüüd neist võidusõidu kõrgetest sfääridest alla, sest meil siin arutelu ikka igapäevastest mootoritest :) Tavaliste inimeste, tavalisteśt mootoritest. Kõik see mida ma mainisin on ikka bensiini mootori teema.Lihtsalt vahemärkuseks,et tavakasutuses olevad bensiini mootorid ei sõida 8000+rpm , isegi vähesed tsiklimootorid ületavad seda piiri. Enamus tsikli mootoridki töötavad normaal pööretel alla 8000+rpm või siis pigem isegi kõvasti alla selle. No lisaks lihtsal puusalt(täpselt ei tea praegusi), et kõik WRC mootoridki töötavad ilmselt alla 8000+rpm, ma arvan,et 6000rpm on neil selline max väände koht ja sealmaal nad ilmselt ka lasevad.

Sõidetud rattad:Riga-d erinevad,Turist T200 73`,Jawa`d erinevad ,Honda Varadero XL 1000 99`,Yamaha TDM 850 97`...
ML-Transport AS
Kiired kaubaveod Tallinn-Helsinki,Helsinki-Tallinn
Kaubavedu Scandinaavias ja Baltimaades.
Kasutaja avatar

mx77
Postitusi: 8374
Liitunud: 25 Okt 2004, 16:50
Tsikkel: YZ250F, Ducati Monster S4
Asukoht: Tallinn
Tänanud: 316 korda
Tänatud: 419 korda
Kontakt:

Re: Räägiks läbisõidust

Lugemata postitus Postitas mx77 »

Lembit ei ole mulle veel seletanud, kuidas mootor kohapeal gaasirutskat näppimata piirajasse lasta.


softail84
Postitusi: 36
Liitunud: 17 Dets 2017, 10:57
Tsikkel: Softail
Tänanud: 3 korda
Tänatud: 9 korda

Re: Räägiks läbisõidust

Lugemata postitus Postitas softail84 »

Mina küll kuskilt välja ei lugenud, et Lembit rääkis mootoritest, mis ainult 8000+ rpm sõidavad. Lugesin välja selle, et rääkis bensiinimootoritest, mille pöördevahemik on selline, et ulatub üle 8000 rpm. Võibolla on viga minus muidugi.
Aga läbisõidu juurde tagasi tulles, siis ma ei leia, et see Urmase väide, et ma pean kõik omale jubedalt selgeks tegema, peab paika, ma sõidan aastas keskmiselt nii 15000-20000 km tsikliga, mitte ühtegi pikemat reisi ei ole mul lihtsalt aega teha, see 15-20k koguneb igapäevaste tööasjade ja muude asjade ajamise juures ja sõidan iga ilmaga. Mul ei ole kohustust mootorrattaga sõita, see on teadlik valik, et teen seda lihtsalt, sest see on fun. Nagu naistel on enamasti isklik günekoloog, siis on minul lihtsalt see mehaanik, kes hoiab mu ratta ilustasti korras, miks ma peaks end vaevama veel sellega, et kuidas mis toimib, asi ei ole selles, et ma sellega hakkama ei saaks. Vaid kui see Sul keset maanteed ära laguneb, siis kui palju neid asju ikka on, mida Sa seal põlve otsas ise tegema hakkad. Selleks on kasko ja mure murtud. Pole sellist aegagi, et ise leiutada, et jahaa, see käib nyyd sinna ja too sinna. Olen ma nyyd sellepärast vähem kirglik mootorrattur kui need, kes oma ratta ainult pühapäeval õue ajavad ja seda ka siis kui kraadiklaas akna taga näitab +25C

Kasutaja avatar

Madlobster
Toetajaliige
Postitusi: 3121
Liitunud: 30 Aug 2016, 12:52
Tsikkel: Honda VFR800, 2008
Tänanud: 484 korda
Tänatud: 579 korda

Re: Räägiks läbisõidust

Lugemata postitus Postitas Madlobster »

No urmase jutt ei kulgenud suunal, et peaksid olema võimelin vahetama silla all naksti saaled ära
Pigem suunas, et sul on ettekujutus, mis sul hargivahel toimub ning võõras hääl/käitumine ei jää märkamatuks. Oled võimeline hääled, käitumised jms seostama põhjustega, oled võimeline võtma ette parendavaid ja korrigeerivadi tegevusi jne
Mitte, et kett laulab, klotsid käivad vastu ketast nii et sädemed taga, amordid on tühjad nagu kirikukellad, mootor lagiseb, rehvirõhk ees on liiga madal taga liig kõrge jne jne.
vahest parklas näed mingi tibin või totu näoga noormees on roolis ja enamvähem kõik eelpool mainitud vead on autol esindatud aga ta ei saa mitte muhvigi aru, et midagi valesti oleks.Sõidab "võiduka" lõpuni, kus siis ihuastroloog jälle raske papi eest reele aitab.
St. kui sul on hobi sõita aga tead sõiduvahendist vähem kui oinas pillimängust, et miks siis selline hobi?
Noh eks ta on üheaegselt nii õige kui vale. St. Miks peaks hambaarst teadma mootorist kui ta ostab uue tsikli sõidab mutrivõtit nähes spetsialisti juurde ja thats it.

Tsiteerides "klassikuid". "Mitte keegi ei saa mul keelata LS-i tõlgendada nii, nagu mina seda soovin."

Lembit
Postitusi: 219
Liitunud: 15 Veebr 2017, 13:43
Tsikkel: Honda XR
Tänanud: 13 korda
Tänatud: 83 korda

Re: Räägiks läbisõidust

Lugemata postitus Postitas Lembit »

OK. Ma tulen selle teemaga veel ühe postituse jagu kaasa :)
Alustame lihtsamast otsast.

mx77 kirjutas: 20 Nov 2020, 08:41

Pauk, mis käib kolvi, vändakalea, saalede jane. pihta iga töötakti ajal on täpselt sama, sõltumata kas sa kruiisid 2000 pöördega või 9000 pöördega.

See väide on vale. Totaalselt vale.
Paugu suurus töötakti ajal sõltub ennekõike sellest, kui palju töösegu selle töötakti ajal silindris põletatakse ja on väga erinev erinevate segusiibri asendite ja mootoripöörete ajal.

mx77 kirjutas: 20 Nov 2020, 15:22

Ürita natuke süveneda, mis rolli su gaasirutska mängib. Seal trossi teises otsas on selline asi nagu gaasisiiber, mis reguleerib õhu pääsemise kiirust silindrisse. Iga töötaktiga jõuab silindrisse ikka sama hulk õhku ja sama hulk kütust. Kui siiber on kinni siis selle silindrisse imemiseks kulub lihtsalt rohkem aega. See määrabki pöörete arvu minutis.

Ka see jutt siin on totaalselt vale.
Või, noh, see osa on õige, et gaasitrossi teises otsas on segusiiber. :)

  • Edasi on aga nii, et segusiiber ei reguleeri mitte õhu silindrisse pääsemise kiirust vaid hoopis hõrenduse suurust sisselaskekanalis. Mida suurema takistuse segusiiber parasjagu tekitab, seda väiksem on sisselasketakti ajal silindrisse jõudva õhu (ja kütuse) mass ja seda väiksem "pauk" selles silindris töötakti ajal toimub, sest põlemisreaktsioonis vallanduva energia hulk oleneb põletatava kütuse ja õhu (no tegelikult õhus oleva hapniku) massist, mitte mahust.
  • Kindlasti ei jõua see õhu ja kütuse segu sinna ka töötakti ajal vaid hoopis sisselasketakti ajal.
  • Töösegu silindrisse imemise aeg ei olene mitte siibri asendist vaid mootori pöörlemiskiirusest.

Seega, kui sinu teooria kohaselt sõltuks mootori pöörete arv ainult segusiibri asendist kuna see ju reguleerib õhu pääsemise kiirust silindrisse, siis oleks jälgitavad 2 fenomeni:

  1. Suvalise koormusega (käik, kiirus, tee kalle jms.) gaasi järsult põhja keerates, oleks täpselt sama lühikese aja jooksul, mis kulub käel rutska põhjakeeramiseks ka motori pöörded maksimumis. Päriselus sellist asja ei juhtu.
  2. Tühikäigul, käik väljas, ei oleks võimalik mootori maksimumpöördeid saavutada ilma gaasirulli põhjani keeramata. Ka seda päriselus ei juhtu

Mina ei ole kusagil väitnud, et mingi mootorratta mootor läheb piirajasse ilma gaasirulli näppimata. Ma väitsin, et seda ei ole vaja põhja keerata maksimumpöörete saamiseks. Poolele maale keeramisest ja seal hoidmisest peaks piisama küllaga enamuste mootorite jaoks.
Nagu naisterahvaga vaidleks - ma ütlen, et ei ole lumivalge, vastu tuleb väide "et sinuarust on siis süsimust!"

Nüüd siis demagoogilisema osa kallale:

urmas66 kirjutas: 21 Nov 2020, 11:34

Kui sa mainid siin võidusõitu, siis eeldan, et oled kepsu väljatulekut mootori küljelt päriselt ka näinud. Tõenäoliselt ei ole kunagi probleemiks kepsusilma laager. Ehk olenemata sellele mõjuvatest jõududest ei ole see üldse nõrgim lüli süsteemis. Üldjuhul on kepsu murdumise probleem allpool või üldse kolvi silindrisse kinni kiilumine ja kolvi purunemine. Vahel ka väntvõlli poolne laager.Ja need juhtuvad õlituse puudulikkusest mingil põhjusel,mitte neile osadele mõjuvatest jõududest. Tugevusvaru on neil kõigil olemas, kuid eeldusel et õli on ka seal olemas.

Ma juba mainisin, et mina olen näinud kepsu küljepealt väljatulekut. Päris mitut. Lugenud ei ole, aga 10+ kindlasti. Olen pidanud analüüsima nende põhjuseid ja leidma ka lahenduse, et ei tuleks küljepealt välja. Ma nagu ootasin, et sa vastad omaltpoolsete kogemuste kirjeldamisega, aga sellest libisesid sujuvalt üle. Siit kolm otsest küsimust sulle:

  1. Kas sina oled ka näinud? Ma nagu eeldan, et oled, aga mine tea... Mis mootoritel? Kui mitut?
  2. Kas oled analüüsinud ka põhjuseid? Kõlad, nagu oleks, aga kas tegelikult ka oled? Mis mootoritel?
  3. Mis lahendused siis leidsid oma analüüsidel ja mida mootori konstruktsioonis muutsid, et seda enam ei juhtuks?

"Tõenäoliselt ei ole kunagi probleemiks kepsusilma laager" - Kes kepsusilmast rääkis? Ma räägin kepsulaagrist (conrod bearing). Sellest kepsu otsast, mille sisse käivad kepsusaaled. Ma ei tulnud selle pealegi, et seda ülemise otsana mõista kannatab... Ja ma kaldun ka arvama, et kepsu ülemise otsa laager ( no see puks) ei tööta hüdrodünaamilises reziimis. Hüdrodünaamiliseks nimetetakse neid laagreid, mis pöörlevad ja selle pöörlemisega õlikile pindade vahele võtavad. Ma küll ei tea mingit sellist jõudu mootoris, mis paneks kolvisõrme pöörlema nagu vurri ja lisaks on mõnel mootoril kolvisõrm kepsu ülemises otsas lausa istuga.
Jah, selles osas on sul muidugi õigus, et kepsu ülemine laager (siis see, milles käib kolvisõrm) ei ole see, mis mootoris enamasti esimesena järgi annab, aga seda ma ka ei väitnud. Ma rääkisin kepsu alumisest otsast
Kas sulle ei tundu, et tegelikult oleks viisakas vähemalt püüda süveneda sellesse, mida teised kirjutavad ja kui midagi jäi selgusetuks siis küsida? Nagu ehe WTF moment, kus aiast rääkides tuleb vastuseks eriti üleolev aiaaugu kirjeldus.

"õlituse puudulikkusest mingil põhjusel,mitte neile osadele mõjuvatest jõududest" - Õlituse puudulikkusest ei saa rääkida ilma osadele mõjuvate jõududeta. Kui üldse mingit jõudu ei mõju, siis pole ka õlitust vaja. On vaja piisavat õlitust osadele mõjuvate jõudude juures.

urmas66 kirjutas: 23 Nov 2020, 12:22

Tule nüüd neist võidusõidu kõrgetest sfääridest alla, sest meil siin arutelu ikka igapäevastest mootoritest :) Tavaliste inimeste, tavalisteśt mootoritest. Kõik see mida ma mainisin on ikka bensiini mootori teema.Lihtsalt vahemärkuseks,et tavakasutuses olevad bensiini mootorid ei sõida 8000+rpm , isegi vähesed tsiklimootorid ületavad seda piiri. Enamus tsikli mootoridki töötavad normaal pööretel alla 8000+rpm või siis pigem isegi kõvasti alla selle. No lisaks lihtsal puusalt(täpselt ei tea praegusi), et kõik WRC mootoridki töötavad ilmselt alla 8000+rpm, ma arvan,et 6000rpm on neil selline max väände koht ja sealmaal nad ilmselt ka lasevad.

8000+ rpm mootorid on need, mille lubatud maksimaalne pöörete arv on üle 8000 pöörde minutis.
Me väitleme mootorrattafoorumis! Ja ma olen üsna kindel (no nii kindel, et võiks kihlagi vedada) et üle 50% eestis ringi sõitvatel mootorratastel on tehase redline üle 8000 pöörde minutis.
Jah, muidugi töötavad enamus tsikli mootoreid ka alla 8000 rpm. Ma ei teagi ühtegi, millel nii kõrged tühikäigupöörded oleks, aga enamus neist käib ka üle 8000 pöördesse. Näiteks mu FZR'i 600cc mootoril on tehaseandmetel isegi maksimaalne vääne alles 8500 pöörde juures, maksimaalne võimsus 10500 ja tahhoka punane ala algab 13000 juures. Kas tavaline tehase FZR on midagi sellist, mis jääb tavaliste mootorite nimekirjast välja mootorrattafoorumis?

Miskuradimoodi puutub asjasse sisselaskepiirajaga WRC turbomootor? Nagu päriselt? Lihtsalt selleks, et kirjutada, et maailmas on võidusõidus kasutatavaid bensiinimootoreid, mille maksimaalne pöörlemissagedus on alla 8000? On. Milles uudis seisneb?
Samuti ei ole ka WRC mootori väändemaksimum seal 6000 pöörde juures. On palju madalamal. Täpselt mis pööretel, on ilmselt WRC maailmas küllalki kiivalt hoitav saladus aga tõenäoliselt väga selle koha lähedal, kus esimest korda sisselaske piirajas õhuvoolu kiirus helikiirusele väga lähedale jõuab.
Kindlasti ei sõideta ka võidusõidus sellel hetkel, kus läbi käikude maksimaalset kiirendust soovitakse, väändemaksimumi lähedal. Sõidetakse kusagil võimsuse maksimumi lähedal eesmärgiga, et käike üles lapates jääks mootor sellisesse pööretevahemikku, kus iga käigu juures on kasutusel maksimaalne võimsusgraafiku alla jääv pindala.
Aga see sai nüüd siin vist liiga keeruline lause. Küsi, kui segaseks jäi, aga ma igaks juhuks hoiatan ette, et siitkohalt on päris lihtne jõuda "vääne vs võimsus" teemasse.

Kasutaja avatar

mx77
Postitusi: 8374
Liitunud: 25 Okt 2004, 16:50
Tsikkel: YZ250F, Ducati Monster S4
Asukoht: Tallinn
Tänanud: 316 korda
Tänatud: 419 korda
Kontakt:

Re: Räägiks läbisõidust

Lugemata postitus Postitas mx77 »

mx77 kirjutas: ↑R Nov 20, 2020 15:22
Ürita natuke süveneda, mis rolli su gaasirutska mängib. Seal trossi teises otsas on selline asi nagu gaasisiiber, mis reguleerib õhu pääsemise kiirust silindrisse. Iga töötaktiga jõuab silindrisse ikka sama hulk õhku ja sama hulk kütust. Kui siiber on kinni siis selle silindrisse imemiseks kulub lihtsalt rohkem aega. See määrabki pöörete arvu minutis.

Ka see jutt siin on totaalselt vale.
Või, noh, see osa on õige, et gaasitrossi teises otsas on segusiiber. :)

Edasi on aga nii, et segusiiber ei reguleeri mitte õhu silindrisse pääsemise kiirust vaid hoopis hõrenduse suurust sisselaskekanalis. Mida suurema takistuse segusiiber parasjagu tekitab, seda väiksem on sisselasketakti ajal silindrisse jõudva õhu (ja kütuse) mass ja seda väiksem "pauk" selles silindris töötakti ajal toimub, sest põlemisreaktsioonis vallanduva energia hulk oleneb põletatava kütuse ja õhu (no tegelikult õhus oleva hapniku) massist, mitte mahust.
Kindlasti ei jõua see õhu ja kütuse segu sinna ka töötakti ajal vaid hoopis sisselasketakti ajal.
Töösegu silindrisse imemise aeg ei olene mitte siibri asendist vaid mootori pöörlemiskiirusest.
Seega, kui sinu teooria kohaselt sõltuks mootori pöörete arv ainult segusiibri asendist kuna see ju reguleerib õhu pääsemise kiirust silindrisse, siis oleks jälgitavad 2 fenomeni:

Suvalise koormusega (käik, kiirus, tee kalle jms.) gaasi järsult põhja keerates, oleks täpselt sama lühikese aja jooksul, mis kulub käel rutska põhjakeeramiseks ka motori pöörded maksimumis. Päriselus sellist asja ei juhtu.
Tühikäigul, käik väljas, ei oleks võimalik mootori maksimumpöördeid saavutada ilma gaasirulli põhjani keeramata. Ka seda päriselus ei juhtu
Mina ei ole kusagil väitnud, et mingi mootorratta mootor läheb piirajasse ilma gaasirulli näppimata. Ma väitsin, et seda ei ole vaja põhja keerata maksimumpöörete saamiseks. Poolele maale keeramisest ja seal hoidmisest peaks piisama küllaga enamuste mootorite jaoks.
Nagu naisterahvaga vaidleks - ma ütlen, et ei ole lumivalge, vastu tuleb väide "et sinuarust on siis süsimust!"

Tekkis kohe hunnik huvitavaid küsimusi. Lihtsustamise mõttes jätame ära igasugused koormuse all töötamise variandid ja räägime SI ICE variandist.
Kui sinu teooria järgi reguleerib siiber ainult kütuse kogust, mis silindrisse jõuab ja mitte pumpamistakistust, siis kõikidel variantidel alla täiesti avatud siibri on silindris olev rõhk enne survetakti alla atmosfäärirõhu 1 bar? Muuseas, vabalt hingava mootori puhul merepinnal on mass ja maht omavahel seotud.
Täiesti selge on see, et koormuse all ei tõuse pöörded kohe lakke, sest kogu süsteemil, mida mootor edasi veab on inerts. Samas ilma koormuseta on see näiteks võidusõidumootritel praktiliselt hetkeline.
Sa võid tulla seda poole rutskaga piirajasse laskmist mulle demonstreerima, seda imet tahaks kohe ise näha, mul ei ole see veel õnnestunud.


Lembit
Postitusi: 219
Liitunud: 15 Veebr 2017, 13:43
Tsikkel: Honda XR
Tänanud: 13 korda
Tänatud: 83 korda

Re: Räägiks läbisõidust

Lugemata postitus Postitas Lembit »

mx77 kirjutas: 23 Nov 2020, 17:43

räägime SI ICE variandist

Kas lühendiga "SI ICE" tähistame: Spark Ignited Internal Combustion Engine
Ehk siis põhimõtteliselt bensiinimootorid. Nii kahe-, kui neljataktilised.

Kasutaja avatar

mx77
Postitusi: 8374
Liitunud: 25 Okt 2004, 16:50
Tsikkel: YZ250F, Ducati Monster S4
Asukoht: Tallinn
Tänanud: 316 korda
Tänatud: 419 korda
Kontakt:

Re: Räägiks läbisõidust

Lugemata postitus Postitas mx77 »

Lembit kirjutas: 23 Nov 2020, 18:23
mx77 kirjutas: 23 Nov 2020, 17:43

räägime SI ICE variandist

Kas lühendiga "SI ICE" tähistame: Spark Ignited Internal Combustion Engine
Ehk siis põhimõtteliselt bensiinimootorid. Nii kahe-, kui neljataktilised.

Jah, diisel on veidi teise hingeeluga

Kasutaja avatar

urmas66
Toetajaliige
Postitusi: 7185
Liitunud: 29 Jaan 2011, 11:52
Tsikkel: Yamaha TDM 850
Asukoht: Harjumaa, Saue vald
Tänanud: 1853 korda
Tänatud: 511 korda

Re: Räägiks läbisõidust

Lugemata postitus Postitas urmas66 »

@Lembit sa ikka viitsid. Kuidas kogu selle teooriaga jõuda teadmisele, et kasutad oma tavalist hallmetallikautomaatkastigamikroturbopilli reaalselt õigesti ehk et ta mingigi läbisõiduni vastu peaks?
Ma eespool soovitasin tehase hooldusjuhendit järgida. Mida sa sellega sinna lisada tahad?
Võtsin ühe suurima jaapani tsikli müüja kodulehe lahti seal nimekirjas tegelikult ainult 2 mootorit 1000cc ja 650cc,milledel on reaalselt rpm numbrid suuremad ja kaks mootorit,millest ühel on max8500rpm ja teisel 7500rpm. Ülejäänud üsna mitu mootorit on sama või alla selle.Ehk siis 8000+ on ikkagi RR rattad ja neid ei ole suurem enamus,meil liikluses osalevatest.

Sõidetud rattad:Riga-d erinevad,Turist T200 73`,Jawa`d erinevad ,Honda Varadero XL 1000 99`,Yamaha TDM 850 97`...
ML-Transport AS
Kiired kaubaveod Tallinn-Helsinki,Helsinki-Tallinn
Kaubavedu Scandinaavias ja Baltimaades.

Lembit
Postitusi: 219
Liitunud: 15 Veebr 2017, 13:43
Tsikkel: Honda XR
Tänanud: 13 korda
Tänatud: 83 korda

Re: Räägiks läbisõidust

Lugemata postitus Postitas Lembit »

mx77 kirjutas: 23 Nov 2020, 17:43

Tekkis kohe hunnik huvitavaid küsimusi. Lihtsustamise mõttes jätame ära igasugused koormuse all töötamise variandid ja räägime SI ICE variandist.

OK. Sobib.

mx77 kirjutas: 23 Nov 2020, 17:43

Kui sinu teooria järgi reguleerib siiber ainult kütuse kogust, mis silindrisse jõuab ja mitte pumpamistakistust,

Palun quote mulle minu seda postitust, kus ma niimoodi väitsin ja ainult seda osa, millest sa selle "minu teooria" välja lugesid. Ma kinnitan, et ma ei ole siin oma postitusi muutnud ja ei kavatse seda ka teha. Seega, palun see osa, mida sa tõlgendad, justkui ma väidaks seda, mida sa kirjutad, et ma väidan.

mx77 kirjutas: 23 Nov 2020, 17:43

siis kõikidel variantidel alla täiesti avatud siibri on silindris olev rõhk enne survetakti alla atmosfäärirõhu 1 bar?

Ei ole ja ma ei ole seda ka väitnud.
Minu väide seisnes selles, et sinu kirjutatud 2 konkreetset lõiku: "Pauk, mis käib kolvi, vändakalea, saalede jane. pihta iga töötakti ajal on täpselt sama, sõltumata kas sa kruiisid 2000 pöördega või 9000 pöördega" ja "...selline asi nagu gaasisiiber, mis reguleerib õhu pääsemise kiirust silindrisse. Iga töötaktiga jõuab silindrisse ikka sama hulk õhku ja sama hulk kütust. Kui siiber on kinni siis selle silindrisse imemiseks kulub lihtsalt rohkem aega. See määrabki pöörete arvu minutis" on valed. Lausa detailselt tõin välja, mis komponendid on valed. Mis nimelt segaseks jäi?

mx77 kirjutas: 23 Nov 2020, 17:43

Muuseas, vabalt hingava mootori puhul merepinnal on mass ja maht omavahel seotud.

Mass ja maht on kõigil ainetel omavahel seotud. Selle seose nimi on tihedus. Ma ei tea ühtegi ainet, millel tihedus puuduks. Ka tähtedevahelisel kosmilisel ruumil on mingi tihedus. Üliväike küll, aga siiski olemas. Kuidas täpsemalt see teadmine meid edasi aitab?
Lisaks siia juurde, et gaaside tihedus sõltub ka rõhust. Mida kõrgem rõhk sama temperatuuri juures, seda rohkem molekule (ja sellega koos ka massi) ühes mahuühikus. mida vähem rõhku seda vähem molekule ja massi. Sellel lisatud lõigul on päris märkimisväärne tähendus praeguse arutelu raames.

mx77 kirjutas: 23 Nov 2020, 17:43

Täiesti selge on see, et koormuse all ei tõuse pöörded kohe lakke, sest kogu süsteemil, mida mootor edasi veab on inerts. Samas ilma koormuseta on see näiteks võidusõidumootritel praktiliselt hetkeline.

Pole vastu vaielnud. Pöörlevate asjade juures nimetatakse seda nähtust inertsmomendiks ja see on tihti üks näitajatest, mida võidusõidumootoritel minimiseeritakse (sellepärast käivadki kohapeal hästi pöördesse), aga kuidas see sinu lause läheb kokku selle ennem kirjutatud lõiguga? Kui segusiibri asend reguleerib seda, kui palju kulub õhu silindrisse imemiseks aega ja see "määrabki pöörete arvu minutis" siis täiesti lahtise segusiibriga on ju see aeg täpselt samasugune nii kohapeal tühja paarutades, kui kõige kõrgema käiguga mäkke sõites.

mx77 kirjutas: 23 Nov 2020, 17:43

Sa võid tulla seda poole rutskaga piirajasse laskmist mulle demonstreerima, seda imet tahaks kohe ise näha, mul ei ole see veel õnnestunud.

Ma seda demonstratsiooni algselt välja pakkudes, pidasin küll silmas katsetamist mõne sulle kuuluva mootoriga niimoodi, et läheb piirajasse ka ilma gaasi põhja keeramata, kuna ma ei ole oma mootorite tühikäigul kräunutamise fänn.
Aga kui me siin sinu soovil tõmbasime teema juba üldise SI ICE peale, siis kas ma saan korrektselt aru, et selle demonstratsiooni toimumiseks piisab ükstapuha missugusest sädesüütega sisepõlemismootorist, millel on (tehase?) piiraja ja õnnestub saavutada tühikäigul piiraja sekkumine segusiibri avatusega 50% või alla?

PS.: Ma igaks juhuks mainin ära, et jah, ma olen kursis gaaside inertsiga ja sellega, kuidas seda omadust mootorite töös ära kasutada et saavutada VE>100%.

Kasutaja avatar

Ivoonu
Toetajaliige
Postitusi: 1486
Liitunud: 27 Sept 2007, 18:06
Tsikkel: Harley-Davidson FLHTCUI
Asukoht: Tartu
Tänanud: 107 korda
Tänatud: 64 korda

Re: Räägiks läbisõidust

Lugemata postitus Postitas Ivoonu »

VN1500 Vulcani mootor läheb juba poole siibri avatusega ilma koormuseta piirajasse. Lihtsalt minu tähelepanek.


Lembit
Postitusi: 219
Liitunud: 15 Veebr 2017, 13:43
Tsikkel: Honda XR
Tänanud: 13 korda
Tänatud: 83 korda

Re: Räägiks läbisõidust

Lugemata postitus Postitas Lembit »

urmas66 kirjutas: 23 Nov 2020, 19:43

@Lembit sa ikka viitsid.

Odt, millest ma nüüd valesti aru sain? :?

  • Täna on suhteliselt s**t sõiduilm ja on nii juba olnud mitu päeva.
  • Sittade sõiduilmadega kogunevad Biker.ee liikmed foorumisse mingitel teemadel (diisel/bensiin, manuaal/automaat, naast/lamell, võimsus/pöördemoment, õige õlivahetusvälp, jne.) saagima.
  • Saagimise käigus tuleb teinekord ette, et iseenda ütluste ainuõigust tõestades ületab keegi märkimisväärselt oma pädevuse taset, või paneb lihtsalt kiiruga rukkisse ja see on humoorikas lugemine. :wink:

Kui pädevuse ületamise/rukkissepaneku tulemusel kirjutatakse kokku midagi, mis minuteada on totaalne jama, siis toon selle välja, et mootorrattafoorumi tehniline tase ei langeks liiga madalale.

Urmas, see, et ma sinu nime seal 30% numbri juures kasutasin, oli juhuslik. Kui sulle on lihtsam, loe nii, et 80% tehasesoovitus ja 20% Jaaneki soovitus Kalamaja kohvikust. Aga kui juba tsitaatidega saagimiseks läks, siis miks ma peaks sita sõiduilmaga sae seismapanema?
:D :D

Siin näiteks on nüüd hea võimalus saagimise teemat vahetada ja hakata vaidlema, kui s**t see sõiduilm ikka on ja missuguste rehvide ja missuguse riietusega oleks täna ikka päris OK sõiduilm ja kus maailmanurgas on täna päris hea sõiduilm :-|||

Ivoonu kirjutas: 23 Nov 2020, 20:05

VN1500 Vulcani mootor läheb juba poole siibri avatusega ilma koormuseta piirajasse. Lihtsalt minu tähelepanek.

Ivounu, sa nats vara tulid oma Vulcani infoga välja. Ma oleks siin äkki juba peaaegu MX'ga mingi kihlveo sõlmida saanud... Siis oleks saanud koos kasseerimas käia. Tulude jaotuses oleks ilmselt kokkuleppele jõudnud ;)

Kasutaja avatar

franz125
Postitusi: 3187
Liitunud: 29 Mär 2008, 19:37
Tsikkel: Mitmed
Tänanud: 34 korda
Tänatud: 192 korda

Re: Räägiks läbisõidust

Lugemata postitus Postitas franz125 »

kui s**t see sõiduilm ikka on

Täna lõuna paiku oli täitsa hea,ise kruiisisin,piirajasse ei lasknud.

Kangutan kõveraid
VTR1000SP1
VTX1800R potsataja-nüüd kahe liitrine
GTS reinkarnatsioonil
98% müüdud Harleydest on ikka veel teedel....ülejäänud 2% jõudsid koju

Kasutaja avatar

mx77
Postitusi: 8374
Liitunud: 25 Okt 2004, 16:50
Tsikkel: YZ250F, Ducati Monster S4
Asukoht: Tallinn
Tänanud: 316 korda
Tänatud: 419 korda
Kontakt:

Re: Räägiks läbisõidust

Lugemata postitus Postitas mx77 »

Lembit kirjutas: 23 Nov 2020, 20:39

Ivounu, sa nats vara tulid oma Vulcani infoga välja. Ma oleks siin äkki juba peaaegu MX'ga mingi kihlveo sõlmida saanud... Siis oleks saanud koos kasseerimas käia. Tulude jaotuses oleks ilmselt kokkuleppele jõudnud ;)

Proovisin eile õhtul järgi, no ei lähe piirajasse. Katseeksemplariks siis Yamaha YZ250F 2019

Kasutaja avatar

Jesper
Postitusi: 2189
Liitunud: 12 Mär 2015, 07:03
Tänanud: 243 korda
Tänatud: 552 korda

Re: Räägiks läbisõidust

Lugemata postitus Postitas Jesper »

KTM 350 ka ei lähe, proovida ei viitsinud, teadsin seda juba enne. Aga no ilmselgelt pole tegemist piisavalt äreva race pilliga, ma ei viitsi pärast iga võistlust õli vahetada ega midagi. Peab hakkama Vulcani poole vaatama, vanus kisub ka juba sinnakanti... :wack:

Viimati muutis Jesper, 24 Nov 2020, 09:35, muudetud 2 korda kokku.
Kasutaja avatar

villy
Postitusi: 1062
Liitunud: 29 Juul 2010, 08:11
Tsikkel: KTM690, TM300
Asukoht: Tallinn, Pääsküla
Tänanud: 183 korda
Tänatud: 116 korda

Re: Räägiks läbisõidust

Lugemata postitus Postitas villy »

mx77 kirjutas: 24 Nov 2020, 09:22
Lembit kirjutas: 23 Nov 2020, 20:39

Ivounu, sa nats vara tulid oma Vulcani infoga välja. Ma oleks siin äkki juba peaaegu MX'ga mingi kihlveo sõlmida saanud... Siis oleks saanud koos kasseerimas käia. Tulude jaotuses oleks ilmselt kokkuleppele jõudnud ;)

Proovisin eile õhtul järgi, no ei lähe piirajasse. Katseeksemplariks siis Yamaha YZ250F 2019

Seal võib elektroonika juba mootori kaitseks mängu tulla. Autodel tihti selline funktsioon, just kiire kohaltminekuga seotud.

Kasutaja avatar

Jesper
Postitusi: 2189
Liitunud: 12 Mär 2015, 07:03
Tänanud: 243 korda
Tänatud: 552 korda

Re: Räägiks läbisõidust

Lugemata postitus Postitas Jesper »

Obv tuleb mootorijuhtimine mängu, aga no see ju mingi itivärk ja raudselt ei "loe" :D

Kasutaja avatar

mx77
Postitusi: 8374
Liitunud: 25 Okt 2004, 16:50
Tsikkel: YZ250F, Ducati Monster S4
Asukoht: Tallinn
Tänanud: 316 korda
Tänatud: 419 korda
Kontakt:

Re: Räägiks läbisõidust

Lugemata postitus Postitas mx77 »

villy kirjutas: 24 Nov 2020, 09:32
mx77 kirjutas: 24 Nov 2020, 09:22
Lembit kirjutas: 23 Nov 2020, 20:39

Ivounu, sa nats vara tulid oma Vulcani infoga välja. Ma oleks siin äkki juba peaaegu MX'ga mingi kihlveo sõlmida saanud... Siis oleks saanud koos kasseerimas käia. Tulude jaotuses oleks ilmselt kokkuleppele jõudnud ;)

Proovisin eile õhtul järgi, no ei lähe piirajasse. Katseeksemplariks siis Yamaha YZ250F 2019

Seal võib elektroonika juba mootori kaitseks mängu tulla. Autodel tihti selline funktsioon, just kiire kohaltminekuga seotud.

Võidusõidurattal mingi elektroonika? Unusta ära, see käib igast asendist piirjasse vastavalt sellele kui palju peale keerad. Käik väljas on piirja pöörded toodud vist mingi 1000 pöörde võrra madalamale (muidu 13.500 rpm) aga paugub piirajas nagu ikka.

Kasutaja avatar

Jesper
Postitusi: 2189
Liitunud: 12 Mär 2015, 07:03
Tänanud: 243 korda
Tänatud: 552 korda

Re: Räägiks läbisõidust

Lugemata postitus Postitas Jesper »

Ma pakuks, et vabakäigul tuuritades hoitakse süüde suht hiline, või noh, mängitakse süütega, et igale gaasiasendile vastaks mingi kindel rpm - kohapeal gaasiga jõnksutades pole ju mingi küsimus leegitoru punaseks saada, mida mudas puurides samas kunagi ei juhtu. Aga täpselt ei tea ja pole põhjust olnud uurida ka, sest töötab. Ma ei kujuta ette, kui raske oleks sõita, kui iga siduripuute peale pöörded kuhugi kosmosesse ära jookseks...

Kasutaja avatar

mx77
Postitusi: 8374
Liitunud: 25 Okt 2004, 16:50
Tsikkel: YZ250F, Ducati Monster S4
Asukoht: Tallinn
Tänanud: 316 korda
Tänatud: 419 korda
Kontakt:

Re: Räägiks läbisõidust

Lugemata postitus Postitas mx77 »

Eks Lembitule meeldib tarka muljet jätta, aga tema jutust ehk 50% on tõsi.
Kui tema teooria tõene oleks, siis võiks ju ka bensukatel kasutada diisli põhimõtet, elik siis segusiiber kui selline puudub üldse ja mootori pöördeid reguleeritakse ainult kütuse kogust muutes. Tänapäeval, kui otsepritse on enamlevinud ei tohiks see olla probleem ja kaoks ära suured pumpamiskaod osagaasil. Aga miskipärast seda ei kasutata.

Kasutaja avatar

Maaks
Toetajaliige
Postitusi: 2488
Liitunud: 15 Mai 2008, 11:42
Tsikkel: Yamaha FZ8SA
Asukoht: Tallinn
Tänanud: 181 korda
Tänatud: 340 korda

Re: Räägiks läbisõidust

Lugemata postitus Postitas Maaks »

Pritsega bensukas töötaks ilma segusiibrita, ei kasutata sellepärast, et lahja/ või liiga rikas segu põleb väga erineval temperatuuril ja eralduvate ühendite tõttu ei jõuaks roheliste kisa ära kuulata. Tänapäevasel, heitmenormidega kooskõlas oleval mootoril, läheb heitmenormidest kinnipidamisele väidetavalt 10..15% kütuse kulust (kui ülesse leian, siis lisan siia viite).

Garaažis: Pannonia 250TLF, Yamaha FZ8-SA

Virks
Postitusi: 65
Liitunud: 21 Apr 2018, 16:48
Tsikkel: Varadero
Tänanud: 1 kord
Tänatud: 9 korda

Re: Räägiks läbisõidust

Lugemata postitus Postitas Virks »

mx77 kirjutas: 24 Nov 2020, 14:07

Eks Lembitule meeldib tarka muljet jätta, aga tema jutust ehk 50% on tõsi.
Kui tema teooria tõene oleks, siis võiks ju ka bensukatel kasutada diisli põhimõtet, elik siis segusiiber kui selline puudub üldse ja mootori pöördeid reguleeritakse ainult kütuse kogust muutes. Tänapäeval, kui otsepritse on enamlevinud ei tohiks see olla probleem ja kaoks ära suured pumpamiskaod osagaasil. Aga miskipärast seda ei kasutata.

Bensiini põlemiseks (mootori tööks) on vajalik õige bensiini ja õhu vahekord. Liiga lahja segu lihtsalt ei sütti ja seetõttu ei saa ka siibrit täiesti lahti hoida kogu aeg.

Vasta

Liitu vestlusega

Vestluses osalemiseks pead sa olema motokommuuni liige

Avan konto

Pole veel liige? Pole probleemi, registreeru ja liitu.
Liikmena saad sa ise postitada ja vastata teisetel või tellida endale teavitusi vestluse edenemise kohta.
Kõik siin on tasuta ja võtab vaid minuti. Kohtusi sellega ei kaasne.

Registreeru

Logi sisse

Mine “Mootorratastest üldiselt”