Mootorrataste kütusekulu
Moderaator: Moded
Vältimaks asjatuid postitusi ja saamaks kiiremaid asjakohaseid vastuseid, peab teema sisaldama järnevaid detaile:
- Pealkirjas: Tsikli mark ja lühike vea kirjeldus (kui täpsemini ei ole võimalik siis näiteks: probleem mootoris, probleem piduritega jne)
- Sisus võimalikult täpne vea kirjeldus ja mootorratta mark ning väljalaskeaasta
NÄIDE: Honda Hornet, tühikäiguga probleem.
Valesti alustatud ning sisutühjade teemade puhul on moderaatoril õigus teema kustutada!
-
Teema algataja
Mootorrataste kütusekulu
Tuli siin hiljuti sõbraga jutuks tsiklite kütusekulu ja ei suutnud välja mõelda, miks tsiklid nii palju kütust tarbivad autodega võrreldes. Sõbra arvates oli see muidugi mingi kütusemüümise vandenõu, aga ise seda ei usu. Näiteks minu tsikkel on 8x väiksema kubatuuriga ja 10x kergem, kui auto ja võtab 3-3.5 maanteel, kui vastav auto 5.5.
Oletan, et seal mingi füüsika seadus ikka mängib. Ala, et raskemal masinal on suurem inertsimoment ja mootor peab selle võrra "vähem" tööd tegema.
Oskab keegi selle lahti seletada?
-
Teema algataja
-
- Postitusi: 670
- Liitunud: 22 Apr 2005, 10:13
- Tsikkel: Beta 390
- Asukoht: Tallinn
- Tänanud: 33 korda
- Tänatud: 202 korda
- Kontakt:
Re: kütusekulu
Kütusekulu mõjutavad peamiselt kaks asja - veeretakistus ja õhutakistus.
Veeretakistus sõltub otseselt sõiduki massist aga on suhteliselt marginaalse tähtsusega.
Põhiosa moodustab õhutakistus, mis sõltub nii sõiduki ristlõike pindalast ja õhutakistustegurist ja on nende kahe korrutis.
Kui auto ristlõige ongi tsikli omast 2-3 korda suurem, siis õhutakistusteguriga on asjad samas suurusjärgus vastupidi.
Ja nii tekibki olukord kus tsikli ja auto kütusekulu on üsna võrdsed.
Lisaks on uuematel autodel kasutatavad toitesüsteemid kindlasti efektiivsemad kui tsiklitel, kus ruumi- ja kaalupiirangud oma osa mängivad.
-
- Toetajaliige
- Postitusi: 7185
- Liitunud: 29 Jaan 2011, 11:52
- Tsikkel: Yamaha TDM 850
- Asukoht: Harjumaa, Saue vald
- Tänanud: 1853 korda
- Tänatud: 511 korda
Re: kütusekulu
Kõiki neid asju on natuke meelevalne võrrelda,sest tegemist ikkagi täiesti erinevate asjadega.
Tegin siin kiire arvestuse,et kui võrrelda rekka 440hj,minu auto 185hj ja minu ratta 82hj kulu suhtes massiga.Tsikkel kaalub koos minuga umbes 350kg keskmine kulu 5,5,suhe liitri bensuga siis 63kg/1L
autol 2500kg ja 8,6,suhe 290kg/1L
rekka täismassiga 40t kuluga 28,oleks suhe 1428kg/1L.
Suhe massi ja võimsuse vahel oleks:
Ratas 4,2kg/1hj
auto 13,5kg/hj
rekka 90kg/hj
Tuuletakistus rekkal ilmselt kümneid kordi suurem,kui sõidukal.Teadmatta tsikli oma, arvan,erinevalt ühest eelpool kirjutajast,et tsiklil see väiksem kui minu autol.
Selliseid võrdlusi võib teha ei tea millega veel,aga mis see annaks.Sellise teadmisega võid ainult lolliks minna ,aga kõigi nende masinate kulu jääb ikka samaks.
Asja lihtne seletus oleks,et kõik nad on erinevaks otstarbeks ehitatud ja sealt ka erinevused kõiges.Ei saa ka m**** näpuga võrrelda,kuigi mingil hetkel ajab asja ära nii üks kui teine.
ML-Transport AS
Kiired kaubaveod Tallinn-Helsinki,Helsinki-Tallinn
Kaubavedu Scandinaavias ja Baltimaades.
Re: kütusekulu
randel kirjutas:Kütusekulu mõjutavad peamiselt kaks asja - veeretakistus ja õhutakistus.
Veeretakistus sõltub otseselt sõiduki massist aga on suhteliselt marginaalse tähtsusega.
Põhiosa moodustab õhutakistus, mis sõltub nii sõiduki ristlõike pindalast ja õhutakistustegurist ja on nende kahe korrutis.
Kui auto ristlõige ongi tsikli omast 2-3 korda suurem, siis õhutakistusteguriga on asjad samas suurusjärgus vastupidi.
Ja nii tekibki olukord kus tsikli ja auto kütusekulu on üsna võrdsed.
Lisaks on uuematel autodel kasutatavad toitesüsteemid kindlasti efektiivsemad kui tsiklitel, kus ruumi- ja kaalupiirangud oma osa mängivad.
Ei ole asi veere ja õhutakistuses. Asi on selles, et motikad on loodud kiiresti edasi liikuma, autod ökonoomsed olema.
Motikaid tehakse pidavalt kiiremaks ja kiiremaks kütusekulule tähelepanu pööramata. Autosid aga tehakse üha säästlikumaks olles nõus ka mootori kiirendust vähendama.
Kui sõiduauto mootor raja jaoks tuunida: turbod, ajud .... hakkab see ka kütus sööma.
-
Teema algataja
Re: kütusekulu
XL1000 kirjutas:Teadmatta tsikli oma, arvan,erinevalt ühest eelpool kirjutajast,et tsiklil see väiksem kui minu autol.
Mulle tundub, et said natuke valesti aru. Point oli selles, et tsiklil on õhutakistustegur suurem, kui sõiduautol, samamoodi nagu sõiduautol on õhutakistustegur suurem, kui rekkal.
Ehk siis niimoodi natuke üldistades sõidukeid: mida suurem mass, seda väiksem õhutakistustegur. See pole muidugi mingi reegel, milles ei võiks erandeid olla.
-
- Postitusi: 292
- Liitunud: 21 Sept 2004, 21:45
- Tsikkel: otsimisel...
- Asukoht: Saue/Saku
- Kontakt:
Re: kütusekulu
valCism kirjutas:randel kirjutas:Kütusekulu mõjutavad peamiselt kaks asja - veeretakistus ja õhutakistus.
Veeretakistus sõltub otseselt sõiduki massist aga on suhteliselt marginaalse tähtsusega.
Põhiosa moodustab õhutakistus, mis sõltub nii sõiduki ristlõike pindalast ja õhutakistustegurist ja on nende kahe korrutis.
Kui auto ristlõige ongi tsikli omast 2-3 korda suurem, siis õhutakistusteguriga on asjad samas suurusjärgus vastupidi.
Ja nii tekibki olukord kus tsikli ja auto kütusekulu on üsna võrdsed.
Lisaks on uuematel autodel kasutatavad toitesüsteemid kindlasti efektiivsemad kui tsiklitel, kus ruumi- ja kaalupiirangud oma osa mängivad.Ei ole asi veere ja õhutakistuses. Asi on selles, et motikad on loodud kiiresti edasi liikuma, autod ökonoomsed olema.
Motikaid tehakse pidavalt kiiremaks ja kiiremaks kütusekulule tähelepanu pööramata. Autosid aga tehakse üha säästlikumaks olles nõus ka mootori kiirendust vähendama.Kui sõiduauto mootor raja jaoks tuunida: turbod, ajud .... hakkab see ka kütus sööma.
+1
-
- Postitusi: 1768
- Liitunud: 17 Mai 2004, 00:01
- Tsikkel: GL 1800
- Asukoht: Saue
- Tänanud: 62 korda
- Tänatud: 37 korda
Re: kütusekulu
being kirjutas:XL1000 kirjutas:Teadmatta tsikli oma, arvan,erinevalt ühest eelpool kirjutajast,et tsiklil see väiksem kui minu autol.
Mulle tundub, et said natuke valesti aru. Point oli selles, et tsiklil on õhutakistustegur suurem, kui sõiduautol, samamoodi nagu sõiduautol on õhutakistustegur suurem, kui rekkal.
Ehk siis niimoodi natuke üldistades sõidukeid: mida suurem mass, seda väiksem õhutakistustegur. See pole muidugi mingi reegel, milles ei võiks erandeid olla.
Ei selline reegel kindlasti ei toimi, sest rekkal kordi suurem õhutakistus, kui mistahes sõiduautol! Suurt rolli mängib lauppind, küljekuju ja tagumise otsa kuju, mis tekitab suuri pööriseid ja nn. õhukoti. Näiteks on tunnelis rekka taga, nii 15-20m kaugusel selline õhu kott, mis veab sõiduautot vabalt kaasa. Lülitasin käigu välja ja rekka imes kilomeetreid mind kaasa. Pidin vahepeal isegi pidurdama, et päris sappa ei veaks. Keha mass ei määra õhutakistust. Vineeri tahvel ei püsi kuidagi tuulega sul käes, aga sangpommi ei mõjuta sama tuul pea üldse, onju.
-
- Maagia ja nõidumine
- Postitusi: 7336
- Liitunud: 11 Mai 2011, 21:47
- Asukoht: Tallinn
- Tänanud: 1074 korda
- Tänatud: 1046 korda
- Kontakt:
Re: kütusekulu
being kirjutas:Tuli siin hiljuti sõbraga jutuks tsiklite kütusekulu ja ei suutnud välja mõelda, miks tsiklid nii palju kütust tarbivad autodega võrreldes. Sõbra arvates oli see muidugi mingi kütusemüümise vandenõu, aga ise seda ei usu.
Ei mingit vandenõud. Nagu keegi juba ütles, siis autode ja tsikllite mootoreid ning jõuülekandeid ehitakse hoopis erinevaid eesmärke silmas pidades. mootorratta puhul pööratakse ökonoomusele väga vähe tähelepanu. Sellest tulenevalt on sul ka pisut ekslik võrdlusbaas. Selle asemel, et võrrelda Toyota Corollat ja Honda Hornetit peaksid hoopis võrdlema viimast Ford Mustangi või mõne muu ebapraktilise sõidukiga. Lisa juurde ka sõidustiili võrdlus ja tulemused hakkavad vägisi ühtlustuma.
Kui otsid säästlikku tsiklit, siis Hondal on NC700, mis peaks hakkama saama 3.5L/100km.
-
Teema algataja
Re: kütusekulu
koi kirjutas:being kirjutas:XL1000 kirjutas:Teadmatta tsikli oma, arvan,erinevalt ühest eelpool kirjutajast,et tsiklil see väiksem kui minu autol.
Mulle tundub, et said natuke valesti aru. Point oli selles, et tsiklil on õhutakistustegur suurem, kui sõiduautol, samamoodi nagu sõiduautol on õhutakistustegur suurem, kui rekkal.
Ehk siis niimoodi natuke üldistades sõidukeid: mida suurem mass, seda väiksem õhutakistustegur. See pole muidugi mingi reegel, milles ei võiks erandeid olla.
Ei selline reegel kindlasti ei toimi, sest rekkal kordi suurem õhutakistus, kui mistahes sõiduautol! Suurt rolli mängib lauppind, küljekuju ja tagumise otsa kuju, mis tekitab suuri pööriseid ja nn. õhukoti. Näiteks on tunnelis rekka taga, nii 15-20m kaugusel selline õhu kott, mis veab sõiduautot vabalt kaasa. Lülitasin käigu välja ja rekka imes kilomeetreid mind kaasa. Pidin vahepeal isegi pidurdama, et päris sappa ei veaks. Keha mass ei määra õhutakistust. Vineeri tahvel ei püsi kuidagi tuulega sul käes, aga sangpommi ei mõjuta sama tuul pea üldse, onju.
Õhutakistustegur ei võrdu õhutakistusega.
Õhutakistus = lauppind * õhutakistustegur
Leidsin sellise huvitava tabeli õhutakistustegurite kohta. Inglisekeelne märksõna siis "air drag coefficient"
http://www.bgsoflex.com/airdragchart.html ning http://en.wikipedia.org/wiki/Automobile ... efficients
Ning siis paranduseks mainiks veel ära. Sõiduautodel on õhutakistustegur umbes 3x väiksem, kui rekkadel ja tsiklitel. Tsiklitel on veoautodega umbes sama. See ei tähenda, et neil oleks sama õhutakistus muidugi, mis on siililegi selge.
Point on selles, et kui me võrdleme tsiklit ja sõiduautot, siis sõiduauto oma 10x suurema massi juures ei pea nii palju tööd tegema, et õhutakistust murda, kui tsikkel.
Niisama lihtsustatud näite mõttes suvalised numbrid, tsikli pind on 0.3m² ja auto oma 0.5m². Tsikli õhutakistustegur 0.9, auto 0.3. 0.30.9 > 0.50.3.
(http://en.wikipedia.org/wiki/Automobile ... #Drag_area & http://books.google.ee/books?id=rJTQxIT ... 22&f=false)
-
- Postitusi: 390
- Liitunud: 03 Mai 2006, 16:15
- Tsikkel: Freewind|Bandit 1250 SA|B-King
- Asukoht: Saaremaa
- Tänatud: 5 korda
Re: Mootorrataste kütusekulu
+1 viimasele. Siin vist on probleem, et ei mõisteta koefitsiendi arvutus eripära.
Ohverdan bensiini !
-
- Postitusi: 1768
- Liitunud: 17 Mai 2004, 00:01
- Tsikkel: GL 1800
- Asukoht: Saue
- Tänanud: 62 korda
- Tänatud: 37 korda
Re: Mootorrataste kütusekulu
Ei saa aru, mida being tahab öelda, aga vaidleb siin iseendaga.
-
- Postitusi: 242
- Liitunud: 21 Apr 2007, 15:46
- Tsikkel: zx7r
- Asukoht: Laulasmaa
- Tänanud: 1 kord
- Tänatud: 1 kord
Re: Mootorrataste kütusekulu
being kirjutas:Tuli siin hiljuti sõbraga jutuks tsiklite kütusekulu ja ei suutnud välja mõelda, miks tsiklid nii palju kütust tarbivad autodega võrreldes. Sõbra arvates oli see muidugi mingi kütusemüümise vandenõu, aga ise seda ei usu. Näiteks minu tsikkel on 8x väiksema kubatuuriga ja 10x kergem, kui auto ja võtab 3-3.5 maanteel, kui vastav auto 5.5.
Oletan, et seal mingi füüsika seadus ikka mängib. Ala, et raskemal masinal on suurem inertsimoment ja mootor peab selle võrra "vähem" tööd tegema.
Oskab keegi selle lahti seletada?
Tavalist sõiduautot võid võrrelda mopeediga ja kui "mootorratast" tahad millegagi võrrelda pead võtma autoks mingi korraliku ferrari/lambo jne. Liigeldes nende autodega linnaliikluses nagu keskmine eestlane mootorrattaga võid näha, et tsikkel on ikka kordades ökom.
-
- Toetajaliige
- Postitusi: 7185
- Liitunud: 29 Jaan 2011, 11:52
- Tsikkel: Yamaha TDM 850
- Asukoht: Harjumaa, Saue vald
- Tänanud: 1853 korda
- Tänatud: 511 korda
Re: Mootorrataste kütusekulu
Õhutakistus on kindlasti üks osa kütusekulu mõjutavatest teguritest,aga tänapäevastel autorongidel on see kuskil 0,7-e juures kiirusel 90km/h,kiirusel 80 aga üle 1/3 väiksem.Käisin just Volvo korraldatud kütuse säästu koolitusel.Kütusekulu on võimalik kokkuhoida 10km/h aeglasemalt liikudes umbes 2l/100km(30-2=28),mitte kaugeltki samas suurusjärgus õhutakistuse vähenemisega.
Tsiklitega sama lugu 0,9 on naked või klassikaline ratas,kondli* [Motobot: õige on "gondli*"] kõrge klaasiga matkakal on see sinna sõiduaotode lähedale parematel sinna 0,4-0,5 vahele või alla.Jällegi võtta sama ratas naked ja kondli* [Motobot: õige on "gondli*"](neid pea igal tootjal)ja kondlis [Motobot: õige on "gondlis"] pole kütusekulu märkimisväärselt väiksem.
Jällegi oleme kohas kus pole midagi võrrelda,sest asjad ehitatud erinevaks otstarbeks.
ML-Transport AS
Kiired kaubaveod Tallinn-Helsinki,Helsinki-Tallinn
Kaubavedu Scandinaavias ja Baltimaades.
-
- Postitusi: 670
- Liitunud: 22 Apr 2005, 10:13
- Tsikkel: Beta 390
- Asukoht: Tallinn
- Tänanud: 33 korda
- Tänatud: 202 korda
- Kontakt:
Re: Mootorrataste kütusekulu
Paistab, et erinevad tegurid, takistused ja koefitsendid tekitavad korralikku segadust.
Täpsustaksin siis enda eelpool toodud väiteid väikese loengu vormis
Nagu eelnevalt ütlesin, siis kogu sõiduki liikumistakistus koosneb kahest osast - veere- ja õhutakistusest.
Veeretakistus (N) = sõiduki mass (N) x veeretaksituse koeffitsent.
See koefitsent sõltub natuke rehvidest ja rehvirõhkudest, laagritest jne, aga on kõikidel sõidukitel siisku suhteliselt sarnane ja ei muutu sõltuvalt kiirusest (jätame helikiirused jms ekstreemsused välja ). 0,02 - 0,04 ei ole ilmselt reaalsusest väga kaugel.
40 tonni kaaluval rekkal on veeretakistus ca 100 korda suurem kui 300kg kaaluval mootorrattal ja moodustab veoki kogutakistusest väga märgatava osa erinevalt mootorrattast.
Tsikli veeretakistuse reaalne suurus võiks olla ca 10kg (100N), sõiduautol 50kg (500N) ja rekkal ca 1000kg (10000N)
Õhutakistus (N) = 1/2 x õhu tihedus x kiiruse ruut x sõiduki ristlõike pindala x õhutakistustegur e.koefitsent
Siit on näha, et õhutakistus on kiirusest ruutsõltuvuses, ehk suurendades kiirust 90 --> 100, suureneb õhutakistus mitte 1,11x vaid 1,23x.
Õhutakistustegur ei sõltu kiirusest (jälle jätame ekstreemsused välja).
Arvestades tsikli ristlõikeks 1 m2 ja takistusteguriks 0,7, sõiduautol vastavalt 2m2 ja 0,3 ning rekkal 10m2 ja 0,7, siis vastavalt on õhutakistus kiirusel 90km/h tsiklil 30kg, sõiduautol 26kg ja rekkal 300kg.
Siit on hästi näha, et tsiklil on õhutakistuse osatähtsus kogutakistuses kõige suurem ja rekkal kõige väiksem, mis seletab ka eelpool toodud rekka kütusekulu näidet 80 vs 90 km/h.
Eelnev jutt käib loomulikult ühtlase kiiruse kohta, praktikas hakkavad erinevad kiirendused-aeglustused oma (suurt) rolli mängima tegelikus kütusekulus.
Hoopis teine teema on mootorite efektiivsus ehk kui palju kütusest tegelikult võimsuse tekitamiseks läheb ja kui palju niisama soojusena raisku lastakse. Selles valdkonnas on autod tsiklitest pikalt ees ehk nagu ka eelpool mainiti, igal asjal on oma otstarve.
Kokkuvõtteks - usun, et vähemalt 90% meist sõidab tsiklitega siiski emotsiooni, mitte kütusekulu pärast.
-
- Postitusi: 1458
- Liitunud: 17 Juun 2005, 14:36
- Tsikkel: VX 800
- Asukoht: Läänemaa, Lihula; Kasari
- Kontakt:
Re: Mootorrataste kütusekulu
Pole eriline matemaatik aga tean, et 4T 125 võrriga saab maanteekiirustel liikudes keskmiseks kuluks mingi 3L per 100, kui vaiksemalt kulgeda siis vähem. Muidu ei kommiks aga omasin kunagi zuzu gn 125 isendit. Vaevalt selle isendi veere ja tuule takistus meeletult erineb suuremate mootoritega ratastest. Samas sõidavad ka ökolt autod kuni 80-90. Enda autoga on öko liikumine kuskil 110ni siis saab hakkama mingi 7,5-9l kui kimada 170-180 siis kütusekulu juba 15+
Kui kiirendama ja pidurikettaid kuumutama hakata siis 20 keskmiseks on kerge tulema. Ja tegu on kõigest väikse golfiga. Eks kõik sõltub. Uuemat sorti disladele pole isegi hübriididel midagi eriti vastu panna paraku. Aga noh, fuck the fuel economy
http://www.krracing.ee/
Re: Mootorrataste kütusekulu
Arvutage selle kütusekulu välja..
-
Teema algataja
Re: Mootorrataste kütusekulu
Võin öelda, et minu Tuono võtab maanteel olenemata kiirusest (110 versus 170) ikka 5,5-6,0. Värskelt testitud laupäeval.
Ja tegelikult on suht suva, asi taandub ikkagi sellele, et kõik võtab ära, mis paaki kallad. Kui ökot taga ajama hakata, siis tuleb kiiver varna riputada - autodega maanteel 80- kulgejaid on juba piisavalt. Aga see on ilmselgelt minu seisukoht, sest spido on sõites viimane asi, mida ma vaatan.
-
- Postitusi: 1458
- Liitunud: 17 Juun 2005, 14:36
- Tsikkel: VX 800
- Asukoht: Läänemaa, Lihula; Kasari
- Kontakt:
Re: Mootorrataste kütusekulu
reimps kirjutas:Võin öelda, et minu Tuono võtab maanteel olenemata kiirusest (110 versus 170) ikka 5,5-6,0. Värskelt testitud laupäeval.
Ja tegelikult on suht suva, asi taandub ikkagi sellele, et kõik võtab ära, mis paaki kallad. Kui ökot taga ajama hakata, siis tuleb kiiver varna riputada - autodega maanteel 80- kulgejaid on juba piisavalt. Aga see on ilmselgelt minu seisukoht, sest spido on sõites viimane asi, mida ma vaatan.
Aa, sul rattal siis compu peal ja jälgid pingsalt hetkekulu?
http://www.krracing.ee/
-
Teema algataja
Re: Mootorrataste kütusekulu
Njakaa, aga tuli meelde, et tankides oli täpselt selline vaidlusmoment ja siis ma arvutasin. Meeldiv üllatus iseenesest suht tühja summutiga ratta puhul.
Re: Mootorrataste kütusekulu
Kütusekulu asjus õhutakistusest rääkida mõtetu, kuna tegu on keofitsendiga.
Auto õhutakistus võib olla ruutmeetri kohta väiksem, kuid tegu on ruutmeeri pinna kohta jaotatud näiduga. Seega isegi kui mootorratta õhutakistus pole effektiivsem auto omaga võrreldes siis kütusekulu see ei huvita kuna mootorratta pind on auto omast kordades väiksem ning seega ka õhutakistus vastav. Õhutakistus on praktikas see, mis limiteerib meie lõppkiirust.
Õhutakistuse poolest on mootorattal eelis.
Veeretakistus. Põhimõtteliselt on tegu asfaldi & rehvi vaheliste jõududega. Määravaks on kontaktpinna suurus "rehvi painutamine" eelkõige pöörde ajal & olematult väiksemad tegurid nagu laagrid. Ise lisaks juurde veel differentsiaali, ketti käigukasti jne. Siin lisab kaal vähesel määral juurde kogu veretakistusele.
Veeretakistuse poolest on eelis mootorattal.
Mootori effektiivsus. Ilmselgelt on auto mootorid ehitatud rohkem effektiivsusele ning kütusekulule tähelepanu suunates. Kuid ilmselgelt on olemas alampiir mida on vaja hoida lihtsalt mootori töös hoidmiseks. Ege rolleridki ei sõida 1/l 100-le kuna mootori võimsus/cc/mass on nii madalaks toodud. Lihtsaks viiteks võin võtta oma mootorratta mis on väiksema kubatuuriga kuid suurema võimsusega kui minu auto mootor. Väiksem kW toob kaasa ka väiksema kütusekulu.
Kütusekulu effektiivsuse poolest on eelis tõenäoliselt auto poolel.
Sõidustiil. mootorratta "loomulik" kiirendus on võrreldav pigem sportauto omaga jättes kütusekulu samasse või isegi madalamasse piirkonda kui tavasõidukid. Rääkimata sellest, et suur osa sõidurõõmust jätab autod meie tahapeegitesse on kütusekulu "saadud kogemusega" võrreldes siiski kahvatavalt väike.
Eelis autojuhil kui mootorattur ei taha kütusekulu eesmärgil sõita.
Parimat.
-
- Postitusi: 1754
- Liitunud: 27 Dets 2005, 17:55
- Tsikkel: Kawa GPZ 550, W800, Jawa 350
- Asukoht: Tartu
- Tänatud: 27 korda
Re: Mootorrataste kütusekulu
Halligi. Õhutakistus on põhiline komponent kütusekulu puhul. Igal masinal. Ja mootorratta lauppind ei ole sõiduauto omast kordades väiksem. Maksimaalselt 2 - 2,5 korda. Keerised ei ole mitte ainult masina taga, vaid ka esiratta taga, klaasi taga, ratturi selja taga.
Samas on tsikkel sarviline elukas (isegi täiskondlis bike), võrreldes sõiduautoga. Ja kui keegi eespool ütles, et tsikli õhutakistuskoefitsient on ca kolm korda kehvem, kui sõiduautol, siis tulemuseks saame, et tsikli reaalne absoluutne õhutakistus ja selle ületamiseks kuluv jõud ületab moodsa sõiduauto oma. Ja seda ta, pagan võtaks, teeb ka. Seega ei ole seal tsiklil eelist. Võta kiiruse pealt käik välja ja vaata kui ruttu sa seisma jääd, autoga võrreldes (no OK, mass mängib siin ka oma osa).
Igasugused hõõrdetakistused (sh nii rehvid kui ka mootori ning ülekannete kaod).
Siinkohal arvan üldiselt ka, et tsiklil ei ole eelist. Automootoris kantakse jõud läbi KUIVA siduri käigukasti ja sealt otse võlliga ratastele.
Tsiklil üldjuhul KETTAÜLEKANDE läbi MÄRGSIDURISSE, siis käigukast ja sealt omakorda üle kettülekande või kardaani (siis veel hüpoidülekanne taga ka) ratastele. Kui tähele panete, on üks ülekanne juures pluss pirakas ja mitte just tasane sidurikorv, mis viskoosses vedelikus (õlis) pöörleb. Ka peab üldjuhul kõrgematel pööretel töötav mootor ületama suuremaid hõõrdejõude.
Kütusesüsteemid - selge, et tsiklile ei mahu peale nii palju igasuguseid ökonoomsust tagavaid seadmeid.
Väiksem mass on määrav vaid kiirendusel - seal tekib jah tsiklil eelis.
Kokkuvõttes aga taandub kõik lihtsale energiale. Liiter kütust sisaldab konkreetse koguse energiat. Seda energiat kasutatakse töö tegemiseks. Töö tegemisele vastutöötavaks faktoriks on AINULT takistusjõud. St kui tehakse suhteliselt vähem tööd, järelikult ON takistusjõud ka sel juhul suuremad. Absoluutväärtuselt. Teine põhjus vähemale töötegemisele saab aga olla vaid see, et osa kütust jääb põlemata (st mootor ise on sitem). KÕIK. Koolifüüsika.
Re: Mootorrataste kütusekulu
Minu keha liigutamiseks läheb kütust u 4L/100km, vahet pole mis masinaga, olgu siis auto, mopeed, roller või mootorratas...
Need minu neli masinat, mis umbestäpselt niipalju on kulutanud:
*Honda Monkey 50cc minimopeed
*Honda 250cc maxiroller
*Royal Enfield 500cc, (ajast ja arust arhailine 6,5 surveastmega mootor)
*Opel sõiduauto 1,5 diiselmootoriga
-
- Postitusi: 720
- Liitunud: 21 Juun 2004, 22:53
- Tsikkel: Joone all on miskit
- Asukoht: Tallinn
- Tänatud: 13 korda
- Kontakt:
Re: Mootorrataste kütusekulu
Tsikkelröövel kirjutas:. Automootoris kantakse jõud läbi KUIVA siduri käigukasti ja sealt otse võlliga ratastele.
Tsiklil üldjuhul KETTAÜLEKANDE läbi MÄRGSIDURISSE, siis käigukast ja sealt omakorda üle kettülekande või kardaani (siis veel hüpoidülekanne taga ka) ratastele. Kui tähele panete, on üks ülekanne juures pluss pirakas ja mitte just tasane sidurikorv, mis viskoosses vedelikus (õlis) pöörleb. Ka peab üldjuhul kõrgematel pööretel töötav mootor ületama suuremaid hõõrdejõude.
Väga ei usu, et sidur väga suurt roli mängib. Sel juhul peaks kuiva siduriga bemmid märgatavalt vähem kütust võtma kui märjad muud rattad.. aga ei see vahe märgatav. Üks näide enda tsikipargist. BMW R1100GS vs Honda ST1100.
Hondal 10 kettaga märgsidur, BMWl üks kuiv ketas. Mõlemal kardanivedu. Hondal lihtsa ehitusega karburaatorid, bemmil sissepritse. Mõlemal neli klappi silindris, Honda kaks nukka peas, bemmil üks kõhus. Honda V4, bmw B2. Välja töötamise aeg on ka Hondal palju varasemast ajast.
Tangitud, õlidega mass vastavalt Honda 317kg, BMW 250kg. Õhutakistus tänu suurtele klaasidele võrreldav. Bemmil on suured ja kandilised alu kastid, Hondal kastid väikemad ja kere ligi. Palju argumente peaks nagu bemmi poolt rääkima.. eriti arvestades siduri teooriat? Aga ei.. Honda võtab vähem kütust, hoolimata sellest, et on karpadega mootor ilma mingisuguse abita kütuse säästule. Aga tulemus on see, et maanteesõidul võtab Honda 4,8-5,5, (pideva 90ga võtaks ilmselt 4,5) BMW aga alle 5,5 naljalt ei saa. Mootori pöörded on praktiliselt samad, Hondal veidi väiksemad. Konkreetsetest mootorites veel niipalju, et Honda läbisõiduks hetkel kohe 200000km, BMWl 91000. Sõidustiil siis ka kahel rattal sama, ehk mina ise.
Usun, et osa sellest näitest võib ka autodega võrdlusse kaasa võtta. Mulle tundub, et põhiline osa selle Honda heast kütsekulust on hea ja viimisletud mootori disain, millega ka auto mootorite puhul rohkem vaeva nähakse.
Kk
ST1100N
XL600R
R1100GS
STS Pelikan MK I
-
- Postitusi: 152
- Liitunud: 25 Juul 2008, 16:53
- Tsikkel: 300 EXC Six Days 2022, TRS One
- Asukoht: Tartu
- Tänatud: 1 kord
Re: Mootorrataste kütusekulu
Tsikkelröövel kirjutas:Kokkuvõttes aga taandub kõik lihtsale energiale. Liiter kütust sisaldab konkreetse koguse energiat. Seda energiat kasutatakse töö tegemiseks. Töö tegemisele vastutöötavaks faktoriks on AINULT takistusjõud. St kui tehakse suhteliselt vähem tööd, järelikult ON takistusjõud ka sel juhul suuremad. Absoluutväärtuselt. Teine põhjus vähemale töötegemisele saab aga olla vaid see, et osa kütust jääb põlemata (st mootor ise on sitem). KÕIK. Koolifüüsika.
Koolis õpetati seda ka, et tegelikult vaid 1/4 energiat läheb kasulikuks tööks, ülejäänud soojuseks, seega mootor, mis suudab
rohkem energiat kasulikuks tööks muuta, on ka effektiivsem.
Re: Mootorrataste kütusekulu
Tsikkelröövel kirjutas:Halligi. Õhutakistus on põhiline komponent kütusekulu puhul. Igal masinal. Ja mootorratta lauppind ei ole sõiduauto omast kordades väiksem. Maksimaalselt 2 - 2,5 korda. Keerised ei ole mitte ainult masina taga, vaid ka esiratta taga, klaasi taga, ratturi selja taga.
Samas on tsikkel sarviline elukas (isegi täiskondlis bike), võrreldes sõiduautoga. Ja kui keegi eespool ütles, et tsikli õhutakistuskoefitsient on ca kolm korda kehvem, kui sõiduautol, siis tulemuseks saame, et tsikli reaalne absoluutne õhutakistus ja selle ületamiseks kuluv jõud ületab moodsa sõiduauto oma. Ja seda ta, pagan võtaks, teeb ka. Seega ei ole seal tsiklil eelist. Võta kiiruse pealt käik välja ja vaata kui ruttu sa seisma jääd, autoga võrreldes (no OK, mass mängib siin ka oma osa).
Julgen väita vastupidist. Üldise pinna võrdlemiseks pole siin põhjust. Iga konerus jne ei mängi mitte rolli tuuletakistuse suurenemisel vaid teinekord on hoopis kasuks. Näiteks golfipalli "kumerused" vähendavad õhutakistust ning Minu mäletamistmööda tegi "mythbusters" ka reaalse ning eduka testi kinnitamaks selle teooria paikapidavust päris autoga. mootorratta kuju jälgib palju suuremal osal ka kaasaegsete laevade kuju kus veetakistus on otseselt seotud laeva suutlikusega kiirust arendada. Võimalikult tervav nurk, kitsas kere ning vaikselt kitsenev tagaosa vältimaks keeriseid.
Tsikkelröövel kirjutas:Igasugused hõõrdetakistused (sh nii rehvid kui ka mootori ning ülekannete kaod).
Siinkohal arvan üldiselt ka, et tsiklil ei ole eelist. Automootoris kantakse jõud läbi KUIVA siduri käigukasti ja sealt otse võlliga ratastele.
Tsiklil üldjuhul KETTAÜLEKANDE läbi MÄRGSIDURISSE, siis käigukast ja sealt omakorda üle kettülekande või kardaani (siis veel hüpoidülekanne taga ka) ratastele. Kui tähele panete, on üks ülekanne juures pluss pirakas ja mitte just tasane sidurikorv, mis viskoosses vedelikus (õlis) pöörleb. Ka peab üldjuhul kõrgematel pööretel töötav mootor ületama suuremaid hõõrdejõude.
Ei nõustu ka selle näitega. Lihtne loogika ütleb, et mida kaugemale sa energiat pead "transportima", seda rohkem läheb seda ka kaduma(muundub muud tüüpi energiaks). Kuid tegelikult ei ole see siin üldsegi oluline, kuna kaod siduri, keti, käigukasti jne juures pole ligilähedal kadudega rehvi & maantee vahel. Autol ikka 4 lapikut rehvi maas.
Seepärast on ka autot tunduvalt raskem siledal pinnal edasi lükata kui mootoratast kui hoog on sisse saadud(liikuma saamise puhul mängib suuremat rolli mass).
-
Teema algataja
Re: Mootorrataste kütusekulu
Ei saanud kohe kirjutamata jätta peale seda pikk ja arvutustel juba teoreetilise füüsikani kiskuvat teemat lugedes
Olen ka ikka sama meelt, et selleks, et saaks mingi ausa küttekulu võrdluse peaks võrdlema hariliku sõiduautot ja kõrvale võtma mingi väga ökonoomse
nn rollerimootorit omava 125cc matkaratta. Tollel juhul muutuks vast mõlema sõiduriista kw per kg ja kiirendus jms samaks kuid kütusekulu 100km oleks kindlasti tunduvalt rohkem kaherattalise kasuks kui võrreldes enam vähem sama võimsusega mootoritega autot ja mootorratast.
Mootorratta võimsus saadakse suuremas osas mootori ehituse tõttu. 998ccne ridaneli on võimeline baigi peal arendama ca 130kw- sama kubatuuriga auto "sääsumootor" arendab heal juhul 1/3 sellest võimsusest. Milles on vahe- vahe on ikka selles, et autotootjad pingutavad viimase tehnilise detailinil, et mootori kasutegur maksimumini viia.
Mootorrattaid aga ei ole ma küll kohanud müüdavat reklaamides esmalt nende madalat kütusekulu, pigem vastupidi- otsitakse mooduseid väänata mingist kindlast kubatuuripiirist välja võimalikult suurt võimsust- lahisegu siis pool kütet kasvõi silindrijahutuseks sealt põlemata läbi
-
- Postitusi: 390
- Liitunud: 03 Mai 2006, 16:15
- Tsikkel: Freewind|Bandit 1250 SA|B-King
- Asukoht: Saaremaa
- Tänatud: 5 korda
Re: Mootorrataste kütusekulu
Aerodünaamika ja mootori efektiivsus, tsiklil pole kumbagi
ok, vb uberplastikus masinal on natuke parem dünaamika aga üldjuhul on voolamine ikka mega s**t tsiklil, siit arvutada koefitsienti siis see ristlõike pind tegelt on suht teisejärguline mootorratta kuju puhul. Kui just ei võrdle püsti istuvat ja paagil lamavat sõiduasendit.
Ohverdan bensiini !
Liitu vestlusega
Vestluses osalemiseks pead sa olema motokommuuni liige
Avan konto
Pole veel liige? Pole probleemi, registreeru ja liitu.
Liikmena saad sa ise postitada ja vastata teisetel või tellida endale teavitusi vestluse edenemise kohta.
Kõik siin on tasuta ja võtab vaid minuti. Kohtusi sellega ei kaasne.