Honda VFR 750 F 1988 kiirendusel "lõtk" tagajooksus

[DaddyV]

Teema siis selline,et gaasi andes kolgib midagi esimese hammasratta juures. Algul oli mulje,et kiigel puksid läbi või miskit. Gaasi annad,siis sekundi murdosa jookseb mootor tühja ja siis kolksuga haagib taha veo. Ka on pakutud,et äkki on tagumise hammasratta puksid läbi.Pelgan,et varsti käib plaks ja on katki midagi

[demineerija]

Pakuksin samuti tagumise hammaka pukse. Endal oli hiljuti nende vahetus just.

Seda on imelihtne kontrollida.

Pane rattal vaba käik sisse ja viska põlvili tagaratta juurde maha.
Võta mõlema käega tagumisest hammakast kinni ja ürita seda edasi tagasi liigutada.(Pöörlemise suunas/vastassuunas).
Kui loksub kasvõi natukenegi on puksid läbi.
Kui hammasratas võrreldes tagarattaga ei loksu on puksid ok.
Kui Tallinnas oled võin aidata vaadata.

[DaddyV]

Sai katsutud seda tagumise hammasratta lõtku. Kerge on olemas. Aga ei tea täpselt,kas on selles asi.Korra käis mõte läbi(pole kindel,kas tal on mootor ka pukside peal),et äkki on mootori tagumine kinnitus ka nõrgavõitu,et kui "lõtk" kokku jookseb,siis liigutab ka mootorit natukene.Esimese hammasratta lõtku samas ei usu

[demineerija]

Sai katsutud seda tagumise hammasratta lõtku. Kerge on olemas. Aga ei tea täpselt,kas on selles asi.Korra käis mõte läbi(pole kindel,kas tal on mootor ka pukside peal),et äkki on mootori tagumine kinnitus ka nõrgavõitu,et kui "lõtk" kokku jookseb,siis liigutab ka mootorit natukene.Esimese hammasratta lõtku samas ei usu

Täitsa võimalik. Minu puhul oli see kerge hammaka välimiselt diameetrilt vaadates 1CM ja see oli ikka jõhker kolakas.

[DaddyV]

Tegelikult on võimalus ka niii veel teha,et tagaotsa õhku,käik sisse. Ja siis vaadata,kas on äkki kett paigal ja tagaratas liigub ehk siis hammasratta pukside viga või on nii,et kett liigub ka rattaga kohe kaasa ja on lõtk kuskil eespool.

[markku]

mootor ikka ei tohiks raamivahel liikuda, pakuks et äkki midagi käigukastis kulunud?

[DaddyV]

mootor ikka ei tohiks raamivahel liikuda, pakuks et äkki midagi käigukastis kulunud?

Võib olla küll,seda ma kardangi

[markku]

mootor ikka ei tohiks raamivahel liikuda, pakuks et äkki midagi käigukastis kulunud?

Võib olla küll,seda ma kardangi

Proovi kinnitused üle keerata seal peaks neid päris mitu olema, kunagi sain enda rattal mootor maha võetud siis see oli küll seal ikka nii kinni, et ilma kuuma andmata ei tulnud ükski kinnituspolt lahti!

[DaddyV]

Eesti jõuan,siis kakun gondlid eest,nagunii pean õli ja tosooli vahetama ning ka tagarehvi. Loodan,et asi käikaris pole,siis ise küll midaig ei tee ja hakka maksma kellegile

[DaddyV]

Nonii,sai järgi proovitud. Lõtk on hoopis esimeses hammasrattas,käik sees liigutades jookseb hammasratas tühja nii umbes 1 cm Kuidas lahti saada sellest jamast?

[StreetMoto]

Lõtk on hoopis esimeses hammasrattas,käik sees liigutades jookseb hammasratas tühja nii umbes 1 cm Kuidas lahti saada sellest jamast?

Ei saagi ja ei peagi saama. Lõtk käigukastis on ja jääb ja peabki olema. Kui seda ei oleks, siis ei saaks käiku ei sisse ega välja. Kui vaatad käigukasti ehitust, siis saad aru. Mõtle nüüd rahulikult läbi mille üle täpselt kurdad ja püüa selgitada, millal ja millega seoses häda ilmnes või on juba ostuhetkest saati olnud. Äkki kurdad asja üle mis on 100% korras. Või kirjelda oma sõiduharjumusi - äkki on sellest tingitud kolks...

Mul tuleb lihtsalt meelde mitu situatsiooni, kus otsiti viga, mida ei olnud ja lõpuks selgus, et isik kasutab tehnikat selliselt, mille peale 99% inimestest isegi ei tule. Üks ehe näide: ühel autol vahetati garantiiajal 3 esimese kuuv vältel 2 korda sidurit ja keegi ei saanud töökojas aru, miks just sellel konkreetsel autol sidur hävib kui kõik teised müüdud eksemplarid on OK. Kolmandal sidurivahetuse korral selgus, et inimene kasutab esmakordselt manuaalkasti ja enne seda sõitnud vaid automaadiga. Ehk siis löödi kohalt minnes neljas sisse ja sellega libistati kuniks auto liikuma hakkas ning sama käiguga uhati nii linnas kui maanteel Nii need sidurid järgemööda läksidki...

Teine näide pärineb ühelt Kawasakiomanikult, kellele pidin peaaegu väga halvasti ütlema, sest inimene nõudis mult käigukasti remonti kuna ei saa kohapeal teist käiku sisse. Mina keeldusin remontimast korras käigukasti. Ei uskunud too kodanik, et Kawadel patenteeritud käigukastilahendus, mis hõlbustab kohapeal paigal seistes vaba leidmist ja sisse ei saagi muid käike kui esimene ja vaba. Õnneks oli mul teeninduses tol hetkel 5 või 6 Kawasakit, mille kõikide peal "sündroomi" inimesele selgitada. Aga kodanik läks ikka minema sellise moega nagu oleksin talle jama ajanud rohkam kui pool tundi

Nii, et armas teemaalgataja - selgita täpsemalt oma muret...

[mx77]

Teine näide pärineb ühelt Kawasakiomanikult, kellele pidin peaaegu väga halvasti ütlema, sest inimene nõudis mult käigukasti remonti kuna ei saa kohapeal teist käiku sisse. Mina keeldusin remontimast korras käigukasti. Ei uskunud too kodanik, et Kawadel patenteeritud käigukastilahendus, mis hõlbustab kohapeal paigal seistes vaba leidmist ja sisse ei saagi muid käike kui esimene ja vaba.

Kuidas see lahendatud on? Mingi tsentrifugaalmehhanismiga?

[DaddyV]

Noh,arvan,et see lõtk nüüd nii suur küll olla ei saa.Sõiduharjumused pole midagi mõistusevastast,kokku olnud vabalt üle 10 tsikli,kogemust 13 aastat. Sa äkki pidasid seda silmas,et sõidan äkki liiga väikesel kiirusel liiga madala käiguga? Ei ole nii. Tal on äkki see veohammasratta sisemine ots niiöelda "kalasaba"? Ja gaasiga ka ei mängi ilma sidurita kogu aeg,et see lõhuks.

[Allarr]

Teine näide pärineb ühelt Kawasakiomanikult, kellele pidin peaaegu väga halvasti ütlema, sest inimene nõudis mult käigukasti remonti kuna ei saa kohapeal teist käiku sisse. Mina keeldusin remontimast korras käigukasti. Ei uskunud too kodanik, et Kawadel patenteeritud käigukastilahendus, mis hõlbustab kohapeal paigal seistes vaba leidmist ja sisse ei saagi muid käike kui esimene ja vaba.

Kuidas see lahendatud on? Mingi tsentrifugaalmehhanismiga?

Täpselt. Võlli peal on kolm kuuli. Kui võll pöörleb siis sobituvad kuulid oma pesadesse ja võimaldavad teise käigu lülitamist.

[StreetMoto]

Noh,arvan,et see lõtk nüüd nii suur küll olla ei saa.

Kui käik on sees, siis käega esimest ketiratast pöörates liigub see täpselt niipalju kuipalju ruumi vastava käigu hammasratas vastu temaga külgepidi haakuvat hammastaratast omab. See võib olla kuni 30-40 kraadi lausa. Kõik sõltub käigukastist ja käiguhammikate külghammaste kujust.

Mina teeksin hoopis teise katse. Pane esiratas vastu seina, käik sisse ja keera pöörded 3-4 tuhande peale ning vabasta siis sidurit ning vaata ning kuula, mis toimub. Kas midagi hakkab läbi ibisema, raksuma, kolksuma. Kui kõik on korras, siis saab juhtuda vaid 2 asja: 1) mootor sureb välja, sest pöörded liiga madalal ja rehvi pidamine hea. 2) tagaratas hakkab ringi käima ja saad natuke rehvi suitsetada. Kui selle viimasega kaasnevad mingid viivitused või kummalised helid ja tõmblused, siis tasub häda hakata otsima.

[Stonekurg]

Mis pööretest jutt on ültse? 6k peal annad rutskat ja käib korralik litakas?

[DaddyV]

Madalatel pööretel pigem. Kiirendades ei saa arugi väga. Nt käike allapoole vahetades,paned enne ristmikut kõrgema käigu,lased siduri lahti ja annad seejärel gaasi,siis käib kolks

[Stonekurg]

Madalatel pööretel pigem. Kiirendades ei saa arugi väga. Nt käike allapoole vahetades,paned enne ristmikut kõrgema käigu,lased siduri lahti ja annad seejärel gaasi,siis käib kolks

Ei tea mida sa küll madalaks pöördeks pead xD aga kui juhuslikult pead silmas midagi 3k ja alla selle veel, siis öeldakse, et seal jõus väike auk sellel masinal ja ilmselt ka paljudel teistel tsiklitel. (kõrge käiguga ebanormaalselt madalate pööretega tunduvad ka lõtkud suuremad) Võin muidugi täitsa mööda ka panna x)

[DaddyV]

3 jah umbes. Kiirendades pole tunda. Eriti hullult oleks seda tunda siis,kui gaasiga jõnksutada.Aga ma pole "sadist" et nii teeks Kardan,et pean selle lõtkuga leppima vist ja nii ongi

[StreetMoto]

Madalatel pööretel pigem. Kiirendades ei saa arugi väga. Nt käike allapoole vahetades,paned enne ristmikut kõrgema käigu,lased siduri lahti ja annad seejärel gaasi,siis käib kolks

Aga kulla inimene. Peabki ju käima!!! Kui vahetad käigu alla, siis pidurdab sul tagaratas mootorit ja käigukasti hammakad on ühtpidi jõulises hambumises. Kui siis peale seda keerad gaasi, sel juhul nihkubki seesama seesolev käiguhammakas teistpidi servaga hambumisse ja see ühest servast teise liikumine ongi lõtk ja kostub kolksuna. Igal mudelil kostab see erineva tugevusega. Täna kolksutasin paari 900-st Hornetit pool tundi, et kogeda, kas tegu on ühe isendi veaga või justnimelt mudelile iseloomuliku käigukastikolksuga. Kuna kõik katsealused kolksusid täpselt identselt, siis järeldasin, et tegu nomraalse olukorraga ja peabki kolksuma muutes kiirendust gaasi maha lastas mootoripidurduseks.

Ja mx77-le õhtuseks ajutööks. Siin all pildilink Kawasaki teise käigu blokeeringust. Täpsemalt on siis kuulikesed teise käigu hammaka võllil määramas, kas tegu pöörleva väljundvõlliga või seisvaga. See muide ka põhjuseks, miks on Kawadel palju teise käigu probleeme ja need on omakorda tihti põhjustatud kehvast õlist või liiga pikaks lastud välbast. Need kuulid on pisikesed mõne mm läbimõõduga ja kui õli ikka dzemmiks sõidetud, siis keelduvad koostööst. Illustratiive pilt lahendusest siin: http://www.skymoto.ee/images/galerii/Kawa_pnf.jpg

[mx77]

oh pagan kui pisikesed, oleks uskunud midagi veidi toekamat.

[DaddyV]

Loogiline,aga kuradi suur on see lõtk. Eks vist lepin siis sellega ja ongi kogu lugu

[Madox]

Ära põe! See täiesti loomulik selle aastakäigu isendi puhul. Põhimõtteliselt kostub see sellise tugeva raksuna,mina nimetaks asja nii. Tunda oli seda eriti siis, kui esimese kohapeal sisse panin ja käikar ennast ilusti taha haakis, siis käiski selline tuntav nõks läbi. Ja muidugi kui kõrgematelt käikudelt madalamatele vahetada, eriti valedel pööretel. Ma neid käigu suhteid enam ei mäleta, kuna on mõni aasta viimasest põristamisest möödas. Aga see ka, et käikude alla vahetamisel oli vahepeal tuntav tagaratta blokeeriumine, seda eriti killul ja märjal asfaltil. See blokeerumine on ka tingitud V mootorist, uuematel ratastel on selle vastu miski "siduri" laadne süsteem(las targemad mehed seletavad), mis ei lase rattal blokeeruda. Muidu lased näiteks tonnisel V2-l saba alt kui käed on pehmed, sest vända vääne on vägev. Omasin ise ka RC24 mudelit, kuid minu jõud käis temast üle ja mootorist sain jagu. Soe soovitus, ära burnouti tee ja kui teed, siis ära üle pinguta. Juttude järgi pommikindel mootor, hammasratas ülekanne sees, ei mingeid kette ja huinjääsid. Minu omal oli äkki mingi teine või kolmas ring juba kellal, kuid näha oli, et ka mootorit oli lahti võetud. Pmst oleks pill veel kestnud, aga ull pea võitis tookord. Ja vanal VFR-l on selline jõupuudus/uimane oleks pöörete vahemikus-4-6 pööret, vähemalt minu omal oli. Vedas erksalt madalatel ja kõrgetel...üle 9 tuhande läks juba lennukiks kätte.
Sõita oli muidu hea- istumis asend norm. Tagarehvina kasutasin koguaeg mitase enduro oma(täpset marku enam ei mäleta), seega püsis ka kruusal nobedasti, isegi 180km/h. See lausa sobis sinna alla. Päris kiviklibul oli nina hoidmisega raskusi aga muidu müke pro.

[DaddyV]

Ära põe! See täiesti loomulik selle aastakäigu isendi puhul. Põhimõtteliselt kostub see sellise tugeva raksuna,mina nimetaks asja nii. Tunda oli seda eriti siis, kui esimese kohapeal sisse panin ja käikar ennast ilusti taha haakis, siis käiski selline tuntav nõks läbi. Ja muidugi kui kõrgematelt käikudelt madalamatele vahetada, eriti valedel pööretel. Ma neid käigu suhteid enam ei mäleta, kuna on mõni aasta viimasest põristamisest möödas. Aga see ka, et käikude alla vahetamisel oli vahepeal tuntav tagaratta blokeeriumine, seda eriti killul ja märjal asfaltil. See blokeerumine on ka tingitud V mootorist, uuematel ratastel on selle vastu miski "siduri" laadne süsteem(las targemad mehed seletavad), mis ei lase rattal blokeeruda. Muidu lased näiteks tonnisel V2-l saba alt kui käed on pehmed, sest vända vääne on vägev. Omasin ise ka RC24 mudelit, kuid minu jõud käis temast üle ja mootorist sain jagu. Soe soovitus, ära burnouti tee ja kui teed, siis ära üle pinguta. Juttude järgi pommikindel mootor, hammasratas ülekanne sees, ei mingeid kette ja huinjääsid. Minu omal oli äkki mingi teine või kolmas ring juba kellal, kuid näha oli, et ka mootorit oli lahti võetud. Pmst oleks pill veel kestnud, aga ull pea võitis tookord. Ja vanal VFR-l on selline jõupuudus/uimane oleks pöörete vahemikus-4-6 pööret, vähemalt minu omal oli. Vedas erksalt madalatel ja kõrgetel...üle 9 tuhande läks juba lennukiks kätte.
Sõita oli muidu hea- istumis asend norm. Tagarehvina kasutasin koguaeg mitase enduro oma(täpset marku enam ei mäleta), seega püsis ka kruusal nobedasti, isegi 180km/h. See lausa sobis sinna alla. Päris kiviklibul oli nina hoidmisega raskusi aga muidu müke pro.

Sohh,selline ülevaade kohe.Tänud

[inx34]

Mul sama teema suzuki gsxr 600 97a olles omanud eelnevalt 4 bike tüüpi tsiklit,pole sellist asja veel olnud aga jah kuidagi häiriv on eriti linnas töristades ja käigu vahetamine kõvasti kiirendades

[reimps]

See blokeerumine on ka tingitud V mootorist, uuematel ratastel on selle vastu miski "siduri" laadne süsteem(las targemad mehed seletavad), mis ei lase rattal blokeeruda. Muidu lased näiteks tonnisel V2-l saba alt kui käed on pehmed, sest vända vääne on vägev.

Slipper clutch on see süsteem, Apriliad kasutavad seda, sest muidu on aiai näiteks gaasi maha lastes, kui esimesega piirajasse lasta. Esialgu ehmatab see sidurikolin ära, kui pole varem kogenud.
Honda süsteemi kohta ei tea, ju siis pole libisevat sidurit ja sealt see kolks tulebki, V-motode omapära - jõudu on päris palju.