Biker.ee foorum

Ma ise sõidan juba 1 a xenon pirndega 4300k, peale xenoni sisse panekut, reguleerisin tuled uuesti üle, sest tulede kõrgus muutub.
Politsei on korduvalt kinnipeatanud ja kontrollinud dokumente, kuid tulede kohta pole kordagi sõna öelnud.
AUTOSHOP KINLDASTI EI SOOVITA, endal halvad kogemused.
Ise soovitan MAROLI http://www.maroli.ee/pood/index.php. Helistage ja uurige. (Kodulehel vanad pildid)

Morse kirjutas:LED lisatuled on juba päris heal tasemel:
http://www.advrider.com/forums/showthread.php?t=607184

Mis ledidega tegu olla võib ? Ebay pakub ainult pea- ja taskulampe Taiwanist kui "Cree led" sisse kirjutada.

Need ongi Cree'd. Vaata:

http://stores.intuitwebsites.com/hstria ... Detail.bok

Head LED valgustid on juba osa aega olemas aga nad on suht kallid. Eriti stabiilne, vastupidav optika mis käib selle ette .
NASA püssidel on sihtimiseks 5W LED valgustid millede sihtimiskaugus on vähemalt 150m.

Piipz kirjutas:enamvähem sama kaugele valgustavad nad kõik 4300 - 13000... küll aga tänu teisele temperatuurile võib sinise valgusega sõitmine rohkem häirida, mistõttu näed vähem. ehk siis 4300 on ikka eredam tegelikult.

10 000K ei tundu jah, kuigi mõtekas öösel sõitmiseks. Põhjus peaks olema selles, et valguse sinisesse ehk külmemasse spektri osasse jäävad lainepikkused HAJUVAD hulka rohkem, kui soojemasse spektri osasse jäävad lainepikkused.

Kuna 10 000K on külmem ehk sinisem kui 4300K, siis ta hajub rohkem, olgugi, et valgusviljakus võib sama olla.
Nii et ei saa mitte soovitada neid lillasid tulesid.
LISAKS: TEOREETILISELT pimestavad rohkem hajuvad (loe: lillamad) tuled vastusõitjat enam.


Nende LEDide koha pealt veel niipalju, et lingil mille postitasin pakuti kahe erineva avanemisnurgaga lampi. Flood on NAGU lähituli ja spot pigem kaugtuli. Aga ilmselt sobivad nad pelgalt lisatuledeks, sest floodi puhul võib tekkida probleeme vastusõitja pimestamisega (eeldusel, et spot on niikuinii ainult (lisa)kaugtulena kasutusel).


EDIT: Teine põhjus miks liiga kõrge valgustemperatuuriga lambid öösel kehvemini näitavad, võib olla see, et öine looduslik kuuvalgus on väga kõrge temperatuuriga. Sellisel juhul jääb valguse ja "varju" ehk looduslikult valgustatud ala värvikontrast liiga väikeseks. Valgus on sama nagu vari, lihtsalt heledam...

Vabandust! Ma lähen nüüd magama.

Morse kirjutas:

Piipz kirjutas:enamvähem sama kaugele valgustavad nad kõik 4300 - 13000... küll aga tänu teisele temperatuurile võib sinise valgusega sõitmine rohkem häirida, mistõttu näed vähem. ehk siis 4300 on ikka eredam tegelikult.

10 000K ei tundu jah, kuigi mõtekas öösel sõitmiseks. Põhjus peaks olema selles, et valguse sinisesse ehk külmemasse spektri osasse jäävad lainepikkused HAJUVAD hulka rohkem, kui soojemasse spektri osasse jäävad lainepikkused.

Kuna 10 000K on külmem ehk sinisem kui 4300K, siis ta hajub rohkem, olgugi, et valgusviljakus võib sama olla.
Nii et ei saa mitte soovitada neid lillasid tulesid.
LISAKS: TEOREETILISELT pimestavad rohkem hajuvad (loe: lillamad) tuled vastusõitjat enam.


Nende LEDide koha pealt veel niipalju, et lingil mille postitasin pakuti kahe erineva avanemisnurgaga lampi. Flood on NAGU lähituli ja spot pigem kaugtuli. Aga ilmselt sobivad nad pelgalt lisatuledeks, sest floodi puhul võib tekkida probleeme vastusõitja pimestamisega (eeldusel, et spot on niikuinii ainult (lisa)kaugtulena kasutusel).


EDIT: Teine põhjus miks liiga kõrge valgustemperatuuriga lambid öösel kehvemini näitavad, võib olla see, et öine looduslik kuuvalgus on väga kõrge temperatuuriga. Sellisel juhul jääb valguse ja "varju" ehk looduslikult valgustatud ala värvikontrast liiga väikeseks. Valgus on sama nagu vari, lihtsalt heledam...

Vabandust! Ma lähen nüüd magama.

Ilus jutt aga mul nüüd 10 000 k ees ja kohe mitte ei kipu ütlema, et pimedas kehvasti näitavad pigem ikka väga hästi! 10 000 k ei ole veel mitte kuidagi lillaka värvusega!

müristaja kirjutas: Ilus jutt aga mul nüüd 10 000 k ees ja kohe mitte ei kipu ütlema, et pimedas kehvasti näitavad pigem ikka väga hästi! 10 000 k ei ole veel mitte kuidagi lillaka värvusega!

Võibki nii olla. Vastse praktikuna võiksid hinnata kas 4300K või 5600K näitaks sama hästi või paremini (või halvemini)?

Jätame kõrvale probleemid politseinikega, kes silmapaistvamaid tulesid kontrollida lasevad.

Selle lilla koha pealt ma pingutasin üle, sest tuli isu ilkuda siniste lampide üle. No offence!
10 000K on tegelikult võrreldav mingi SiniSinise taevaga (näiteks otsene päikesevalgus on 5600K ja pilves taevas peaks kusagil 8000k olema, skaala alumine ots on küünal 1000 või 2000K).

Kuidas kellelegi, mulle isiklikult justnimelt valgete LEDide valgus olemuslikult ei meeldi. See sihuke segatud valgus, st on justkui valget värvi, aga midagi jääb seal spektris puudu ja vähemalt minu silmale tekivad moonutused valgustatavate objektide värvides ning mingi tabamatu häiritus veel lisaks. Nt punase või rohelisega seda ei teki. Ja xenonid sellist efekti ka esile ei kutsu. Vb minu isiklik probleem, aga mina jään esialgu küll tavaliste lampide juurde (pole need nt xenonidest nii palju sitemad, kui nad neist odavamad on), silmale palju mõnusam.

ratas kirjutas:Tere , tarvis oleks paigaldada rs 125-le võimsam kaugtuli.
Nagu ma aru saan seal 55w tuled peal ja tarvis oleks hid kaugtuli paigaldada.

Marolist võid võtta nii 35 kui 55w HID-i, kuid enen vaata, kas su võrri elektrisüsteem suudab stabiiset pinget ja ALALISvoolu teha.
Osadel tsiklitel on pirnid vahelduvvoolu peal ning osadel väiksematel alalisvooluga masinatel pinge kõigub ja seda HID ei salli.

Aga ära sa seda lollust küll tee, et paned HID kaugtulesse ja siis sõidadki kogu aeg kaugtulega. Autojuhtide pimestamisega saavutad hoopis suurem aavariiohu.
Ja pirn olgu 4300K. 10000+K on juba eputajatele - "vaata kui sinised mu pirnid on - näed ikka, et ksenooni kasutan?". See aeg, kus ksenooni nähes autoomaniku staatus välja paistis, on ammu möödas.

mella kirjutas:

ratas kirjutas:Tere , tarvis oleks paigaldada rs 125-le võimsam kaugtuli.
Nagu ma aru saan seal 55w tuled peal ja tarvis oleks hid kaugtuli paigaldada.

Marolist võid võtta nii 35 kui 55w HID-i, kuid enen vaata, kas su võrri elektrisüsteem suudab stabiiset pinget ja ALALISvoolu teha.
Osadel tsiklitel on pirnid vahelduvvoolu peal ning osadel väiksematel alalisvooluga masinatel pinge kõigub ja seda HID ei salli.

Aga ära sa seda lollust küll tee, et paned HID kaugtulesse ja siis sõidadki kogu aeg kaugtulega. Autojuhtide pimestamisega saavutad hoopis suurem aavariiohu.
Ja pirn olgu 4300K. 10000+K on juba eputajatele - "vaata kui sinised mu pirnid on - näed ikka, et ksenooni kasutan?". See aeg, kus ksenooni nähes autoomaniku staatus välja paistis, on ammu möödas.

Ma sellepärast ei pannud neid ette, et eputada! Minu võid sellest ringist välja arvestada. Minumeelest mulle sinna lihtsalt ei sobi teised värvid ja 10 000 k panin suht katse-eksitus meetodil http://img6.imageshack.us/i/pa303682.jpg/ http://img179.imageshack.us/i/pa303694.jpg/
Kui arvate,et on kole siis on kole. Arvate, et on lilla siis on lilla. Mulle meeldib

Sain paigaldatud 6000K lähituleks ja võib rahule jääda.

Üldiselt annab kõige rohkem valgust välja 4300K viimane mida kasutada võiks on 5000K Ülejäänud on üks sinine ja lilla jama. Nagu ütleb ka liiklusseadus, et esimesed lähi- ja kaugtuled peavad olema valged

Ercki kirjutas:Üldiselt annab kõige rohkem valgust välja 4300K viimane mida kasutada võiks on 5000K Ülejäänud on üks sinine ja lilla jama. Nagu ütleb ka liiklusseadus, et esimesed lähi- ja kaugtuled peavad olema valged

6000 on valge , otse tulle vaadates pimestab ka piisavalt ära et näed valget.

Ercki kirjutas:Üldiselt annab kõige rohkem valgust välja 4300K viimane mida kasutada võiks on 5000K Ülejäänud on üks sinine ja lilla jama. Nagu ütleb ka liiklusseadus, et esimesed lähi- ja kaugtuled peavad olema valged

Eks ta ole jah, et tross on see, kes foorumis õpetada ei oska.
Päikesevalgus on muide 5600K ning sinine on ta vahest ainult mõnel esmaspäeval

Kasutaja Merikurat on ära maininud numbri, mis on defineeritud valgena 1931. aasta CIE kolorimeetrilises standartsüsteemis, ehk siis 5600 K. Päevavalgus muutub siiski sekunditega/minutitega vahemikus 2500 kuni 20000 K, ning kui tahaks täpselt näha, milline valgus on valge, siis tuleb endale näkku lasta fotoaparaadi välklampi või klubis stroboskoobi sisse vahtida, sest nende impulssksenoonlampide valgus on täpselt 5600 K (välja arvatud uue kooli LED "strobod"). Päikesevalguse värvitemperatuur on päikesetõusu ja loojangu ajal 2500 K, keskpäeval 6000 K, pilvise taevaga 6000-7000 K ning selge sinise taevaga kümme kuni kakskümmend tuhat Kelvinit.
Küsimusele, et milline võiks olla tsikli esitule värvus, vastab kaudselt M. Tammerti raamat "Värviõpetus teoorias": "Värvitemperatuuri valik on psühholoogia, esteetika ja loomulikkuse küsimus. Valik sõltub valgustihedusest, ruumi ja mööbli värvikujundusest, kliimast ja kasutusalast. Kuumeme kliimaga regioonides soovitatakse külmemat, külmema kliimaga soojemat valgust. /.../"
Võrdlusena võiks välja tuua mõningad valgusallikad ja nende umbkaudsed valgustemperatuurid: küünal 1800 K, kõrgrõhu-naatriumlamp (kollasem tänavavalgustuslamp) 2500 K, hõõglamp 2700 K, kompaktluminofoorlamp (rahvakeeli säästupirn) 2700-4000 K, halogeen-suundlamp (teatri- ja stuudiovalgus valdavalt) 3100 K, erinevad luminofoortorud 5000-6500 K, jne.
Ja muidugi on veel sada muud tegurit, mis kõike seda muudavad. Alustades kolleeg Morse jutust erineva temperatuuri erinevast hajumisest ja lõpetades näiteks sellise mõistega nagu suksessiivkontrast, ehk siis viibides mõne minuti jooksul näiteks kollakas ümbruskonnas, tundub valgesse ruumi minnes ümbrus violetne. Või vastupidi, või sinisest roheliseks, jne....
Kui nüüd üritada kaasa kulgeda teema pealkirjaga, siis võimsamaid tulesid saab pakendilt avastada ka muude parameetrite järgi, kui värvitemperatuur. On olemas veel sellised suurused:
-valgusvoog- valgusti poolt antav koguvalguse hulk, ühik luumen (lm).
-valgusviljakus- valgusvoo suhe kulutatavasse elektrienergiasse, ühik luumenit vattide kohta (lm/W)
-valgusti kasutegur- valgusti optiline viljakus, võrreldes antava valguse hulgaga, ühik protsentides (eeldab optika olemasolu)
-valgustugevus- teatud suunas koonusena kiirgava valgusvoo suhe selle koonuse ruuminurka, mõõtühik candela (cd)
-valgustihedus- valgusvoog pinnaühiku kohta. Pinna valgustihedus on 1 luks, kui ühe ruutmeetri suurusele pinnale jaotub ühtlaselt valgusvoog üks luumen.
-heledus- see valgus, mida silm märkab valgustatud pinnal, ühikuks kandelat ruutmeetri kohta.

Siis on veel valgustuse kasutegur ja ruumiindeks, aga see ei puutu siia, sest need suurused hõlmavad teemat "mustad laed on meie toal", ehk siis seinu ja muid pindasid ümberringi. Mul ei ole õrna aimu ka, kas eelnimetet suurused ka poest ostes pakendile märgitud on, aga need suurused on igal valgusallikal olemas. Tegelikult praktilisest elust mootorrattaga pimedas sõitmisest ja tee valgustamisest ma taandan ennast, sest minu ratta esituli valgustab pigem paremale käele jäävaid põldusid ja metsasid ja no ei ole viitsinud tegeleda.