veel autoõli kasutamisest
Moderaator: Moded
Foorumi reeglid
Vältimaks asjatuid postitusi ja saamaks kiiremaid asjakohaseid vastuseid, peab teema sisaldama järnevaid detaile:
NÄIDE: Honda Hornet, tühikäiguga probleem.
Valesti alustatud ning sisutühjade teemade puhul on moderaatoril õigus teema kustutada!
Vältimaks asjatuid postitusi ja saamaks kiiremaid asjakohaseid vastuseid, peab teema sisaldama järnevaid detaile:
- Pealkirjas: Tsikli mark ja lühike vea kirjeldus (kui täpsemini ei ole võimalik siis näiteks: probleem mootoris, probleem piduritega jne)
- Sisus võimalikult täpne vea kirjeldus ja mootorratta mark ning väljalaskeaasta
NÄIDE: Honda Hornet, tühikäiguga probleem.
Valesti alustatud ning sisutühjade teemade puhul on moderaatoril õigus teema kustutada!
veel autoõli kasutamisest
Sattusin lugema üht arvamust, mis võib ehk lahendada dilemma "Kas autoõli tsiklimootorisse sobib?"
Nimelt, ajakirjas "Cycle World" selle aasta märtsinumbris annab üks tsikliehituse guru ajaloolise tagapõhja. Kunagi ammustel aegadel pandi autoõlidesse ohtralt kulumist vähendavaid lisandeid. Just need autoõli lisandid kippusid mõnikord kleepuma tsiklite märgsidurite ketastele ja tekitama libisemist. Seetõttu toodi müügile tsikliõlid, milles selliseid lisandeid ei olnud.
Kuid neil autoõlide lisanditel oli üks suur miinus: nad tahmasid. Kui automootorite areng läks edasi ning ka keskkonnanormid karmistusid, tekkis probleem: õlilisandite põlemisjäägid tahmasid ära autode väljalasketorudes asuvad andurid (lambdat mõeldakse vist selle all), mistõttu automootorid kippusid rohkem kütet võtma ja rohkem reostama, kui lubatud. Niisiis ei jäänud õlitootjatel autovalmistajate survel muud üle, kui need lisandid õlidest välja koristada.
Nii et tänapäeval ei tohiks enam vahet olla, kas valad sisse auto- või tsikliõli, tuleb jälgida vaid viskoossust. Ja see teooria seletab ka ära, kust on tulnud tsikliõli müüjate legend imelistest molekulidest, mis libestavad mootorit, aga sidurikettale sattudes enam üldse ei libesta.
Nimelt, ajakirjas "Cycle World" selle aasta märtsinumbris annab üks tsikliehituse guru ajaloolise tagapõhja. Kunagi ammustel aegadel pandi autoõlidesse ohtralt kulumist vähendavaid lisandeid. Just need autoõli lisandid kippusid mõnikord kleepuma tsiklite märgsidurite ketastele ja tekitama libisemist. Seetõttu toodi müügile tsikliõlid, milles selliseid lisandeid ei olnud.
Kuid neil autoõlide lisanditel oli üks suur miinus: nad tahmasid. Kui automootorite areng läks edasi ning ka keskkonnanormid karmistusid, tekkis probleem: õlilisandite põlemisjäägid tahmasid ära autode väljalasketorudes asuvad andurid (lambdat mõeldakse vist selle all), mistõttu automootorid kippusid rohkem kütet võtma ja rohkem reostama, kui lubatud. Niisiis ei jäänud õlitootjatel autovalmistajate survel muud üle, kui need lisandid õlidest välja koristada.
Nii et tänapäeval ei tohiks enam vahet olla, kas valad sisse auto- või tsikliõli, tuleb jälgida vaid viskoossust. Ja see teooria seletab ka ära, kust on tulnud tsikliõli müüjate legend imelistest molekulidest, mis libestavad mootorit, aga sidurikettale sattudes enam üldse ei libesta.
-
- Postitusi: 8375
- Liitunud: 25 Okt 2004, 16:50
- Tsikkel: YZ250F, Ducati Monster S4
- Asukoht: Tallinn
- Tänanud: 317 korda
- Tänatud: 419 korda
- Kontakt:
Sorry, aga siin on küll eksitusega tegu.
Need "energy conserving" eriti ohtralt lisaainestatud õlid on just viimase aja leiutis. Kust sa arvad nende uute autode 30 000 ja 45 000 õlivahetusvälbad muidu tulevad. Loe veidi autotootjate eneste õlispetsifikatsioone. Uutel autodel lubatakse ainult neid long-life õlisid.
Nii, et ajalooline ei ole see teema üldse mitte. Samas ei tasu kõike, mis USA-s õlide kohta kirjutatakse Euroopasse üle kanda, sest tänu erinevatele kütusestandarditele on ka sama marginimega õlid Euroopa ja USA turul erineva lisaainestusega.
Need "energy conserving" eriti ohtralt lisaainestatud õlid on just viimase aja leiutis. Kust sa arvad nende uute autode 30 000 ja 45 000 õlivahetusvälbad muidu tulevad. Loe veidi autotootjate eneste õlispetsifikatsioone. Uutel autodel lubatakse ainult neid long-life õlisid.
Nii, et ajalooline ei ole see teema üldse mitte. Samas ei tasu kõike, mis USA-s õlide kohta kirjutatakse Euroopasse üle kanda, sest tänu erinevatele kütusestandarditele on ka sama marginimega õlid Euroopa ja USA turul erineva lisaainestusega.
mingi ubin siiski jutus peitub. on ju siingi foorumis rohkem kui üks tegelane, kes kallab on tsiklisse autole mõeldud õli ega kurda üldse. sellest võib äkki ehk hoopis järeldada, et ka õlilisandid on pika arengu läbi teinud:) ning õlimüüjate jutt, et tsikliõlis peituvad lisandid ei lase tekkida hõõrdumist siduriketastel aga lasevad sel tekkida silindri ja kolvi vahel on ju ilmselge loogikaveaga.
ja samas võib minu poolt refereeritud lugu siiski viidata ühe legendi (autoõli tsiklisse ei sobi) tekkepõhjustele.
sang@ei tea midagi autoõli spetsifikatsioonidest ja vahetab autol õli 15 tuhhi tagant
ja samas võib minu poolt refereeritud lugu siiski viidata ühe legendi (autoõli tsiklisse ei sobi) tekkepõhjustele.
sang@ei tea midagi autoõli spetsifikatsioonidest ja vahetab autol õli 15 tuhhi tagant
-
- Postitusi: 2924
- Liitunud: 23 Mär 2004, 18:00
- Tsikkel: KTM 640 Adventure R '00
- Tänanud: 1 kord
- Tänatud: 1 kord
Kui ma nüüd õigesti aru sain, peaks see olema ikka vastupidi - keegi ei taha, et sidur libiseks nagu uiskudega jääl ning samuti ei taha keegi, et kolvid käiksid silindrites nagu mööda liivapaberit.Et siis siduri hõõrdumine jääb normaalseks ning vähendab hõõrdumist silindri ja kolvi vahel.Lihtsalt parandus.sang kirjutas:...ei lase tekkida hõõrdumist siduriketastel aga lasevad sel tekkida silindri ja kolvi vahel...
A ja veel.Üks väike aga siiski eksitav inforaasuke on esimeses postis
Vist ikka eelmise aasta omasNimelt, ajakirjas "Cycle World" selle aasta märtsinumbris
primo
Challenge the Adventure.Ride The World
-
- Postitusi: 928
- Liitunud: 12 Dets 2004, 19:32
- Tsikkel: HusaBerg
- Asukoht: pärnumaa
- Kontakt:
No märgi sidureid on ka muudel masinatel peale tsiklite ja nende ehituse juures on õli libedusega arvestatud. Märg sidur vast ikka sellepärast ellu kutsutud, et ei kuumene nii ruttu üle kui kuiv, kettaid ka reeglina rohkem. Muidugi kui õlisse lisada mingeid erilisi libestuskreeme , näiteks motor upi, siis mine tea?
Ei mina usu, et auto õli nii paha on aga kasutan tsiklis ikkagi tsikli õli.
Ei mina usu, et auto õli nii paha on aga kasutan tsiklis ikkagi tsikli õli.
Aga päris tihti on nende muude masinate kasutusjuhendites manitsused, et õli peab seal siduris/reduktoris olema SAE30 ja kindlasti single grade. Tegu siis õigustatud püüdega vältida heades mootoriõlides sisalduvaid lisandeid jms. Olen ka selliseid märgsiduriga lülitatavaid reduktoreid kohanud, kus tingimusteta nõudeks on seatud hoopis ..ATF.kõrtsmikumolu kirjutas:No märgi sidureid on ka muudel masinatel peale tsiklite
Muude masinate all pidasin siis siinkohal silmas paate-kaatreid, kus suuremate mootorite puhul kasutatakse jõuülekandes reeglina märgsidurit.
Suzuki GSX 750 Inazuma
-
- Postitusi: 8375
- Liitunud: 25 Okt 2004, 16:50
- Tsikkel: YZ250F, Ducati Monster S4
- Asukoht: Tallinn
- Tänanud: 317 korda
- Tänatud: 419 korda
- Kontakt:
Kaasajal rääkida üldistavalt "autoõlidest" on väga väär. On autoõlisid, mis sobivad ka mootorratastes kasutamiseks ja on selliseid, mis ei sobi ühise karteriga (st. mootori ja kastiõli on üks) motikamootoritesse üldse. Selliste autoõlide tähistuses leidub tavaliselt inglise keeles märge "energy saving" või "energy conserving", saksa keeles "leichtlauföl". Sellistesse mootoritesse, kus on kastil ja mootoril eraldi õli, peaks mootori poolele kõik sobima. Ma hiljem võin õlivalmistajate kodukatelt need mitte sobivad margid siia kokku koguda.kõrtsmikumolu kirjutas:No märgi sidureid on ka muudel masinatel peale tsiklite ja nende ehituse juures on õli libedusega arvestatud. Märg sidur vast ikka sellepärast ellu kutsutud, et ei kuumene nii ruttu üle kui kuiv, kettaid ka reeglina rohkem. Muidugi kui õlisse lisada mingeid erilisi libestuskreeme , näiteks motor upi, siis mine tea?
Ei mina usu, et auto õli nii paha on aga kasutan tsiklis ikkagi tsikli õli.
juba OT, aga siiski:
ikka selle aasta märtsinumbris. usakatel on mingi imeline komme nimetada kuu alguses postkasti jõudev ajakirja number järgmise kuu omaks. ehk siis veebruari alguses jõudis minuni märtsi number. ärge küsige, miks, ei tea.Tsiteerin::
Nimelt, ajakirjas "Cycle World" selle aasta märtsinumbris
Vist ikka eelmise aasta omas
Need ulmeliselt pikad välbad eeldavad ilmselt, et tegemist oleks esiteks: madalapöördelise diisliga, (ilmselt midagi sellist, millel harva pöörded 3k rpm-i ületavad, kui üldse ületavad).
Teine tingimus on ilmselt see, et see läbisõit saavutatakse suhteliselt lühikese ajaga. (pikad otsad pidevalt)
Kolmas eeldus võiks olla ühtlane tööreziim, ehk sõidetakse pikalt (kümneid ja sadu km) ühtlases tempos, mitte ei kiirendata foorilat foorialla.
Parandage, kui eksin. Selline mulje on jäänud.
Väiksed bensiinimootorid ei tohiks selliseid pikki õlivahetus välpasid küll saavutada. Olenemata sellest mis lisandeid sinna õlile hulka segatake.
Teine tingimus on ilmselt see, et see läbisõit saavutatakse suhteliselt lühikese ajaga. (pikad otsad pidevalt)
Kolmas eeldus võiks olla ühtlane tööreziim, ehk sõidetakse pikalt (kümneid ja sadu km) ühtlases tempos, mitte ei kiirendata foorilat foorialla.
Parandage, kui eksin. Selline mulje on jäänud.
Väiksed bensiinimootorid ei tohiks selliseid pikki õlivahetus välpasid küll saavutada. Olenemata sellest mis lisandeid sinna õlile hulka segatake.
Kui und ei tule loen lambaid ja nende 125cm3 postitusi
-
- Postitusi: 2391
- Liitunud: 23 Mär 2004, 18:11
- Asukoht: Tallinn
- Tänanud: 12 korda
- Tänatud: 24 korda
Inglise keeles võib need asjad võtta kokku mõistega "friction modifiers".mx77 kirjutas:Selliste autoõlide tähistuses leidub tavaliselt inglise keeles märge "energy saving" või "energy conserving", saksa keeles "leichtlauföl". Sellistesse mootoritesse, kus on kastil ja mootoril eraldi õli, peaks mootori poolele kõik sobima. Ma hiljem võin õlivalmistajate kodukatelt need mitte sobivad margid siia kokku koguda.
Ka mina arvan et tegelikult ei ole vahet millist õli kasutada ... aga enda ratasse valan siiski "spetsiaalset" tsikliõli. Rahuliku ööune pärast
Sõiduautode suured õlivahetusvälbad on osalt tekkinud ka seepärast et autode eluiga ei arvestata enam nii pikaks kui "vanasti" ja kõigil on tegelikult savi kogu teemast. Autofirmadel lihtsalt hea reklaamida väikesi hoolduskulusid. Ei eita õlide väljatöötamise arengut aga suur osa kindlasti ka auto kasutusea drastilisel lühenemisel (kui palju praegustets MB autodest on liikvel näiteks 25a pärast? pakun et kordades vähem kui praegu 1980-ndatel toodetud isendeid).
terv
Kris.
XVZ-13 TF - Big Blue Light
Riding with a King!
Mõtleme lisaks väljalaske aastale ikka läbisõitude peale ka !kris. kirjutas:[(kui palju praegustets MB autodest on liikvel näiteks 25a pärast? pakun et kordades vähem kui praegu 1980-ndatel toodetud isendeid).
Kui palju vanasti oli ...khm...mootorrattaid, millega sõideti ilma suurema remondita 300 000km?
Suzuki GSX 750 Inazuma
-
- Postitusi: 8375
- Liitunud: 25 Okt 2004, 16:50
- Tsikkel: YZ250F, Ducati Monster S4
- Asukoht: Tallinn
- Tänanud: 317 korda
- Tänatud: 419 korda
- Kontakt:
Eelmine auto oli Renault Laguna II 1,6 bena, piisavalt pöördemootor! Õlivahetusvälp 30 000 km ilma mingite lisatingimusteta (või vähemalt kord aastas, aga ma arvan, et ka muud hooldused olid seotud õlivahetusega, siis selleks see kord aastas nõue, muidu mõni papi ei satu mitu aastat hooldusesse).Raitz kirjutas:Need ulmeliselt pikad välbad eeldavad ilmselt, et tegemist oleks esiteks: madalapöördelise diisliga, (ilmselt midagi sellist, millel harva pöörded 3k rpm-i ületavad, kui üldse ületavad).
Teine tingimus on ilmselt see, et see läbisõit saavutatakse suhteliselt lühikese ajaga. (pikad otsad pidevalt)
Kolmas eeldus võiks olla ühtlane tööreziim, ehk sõidetakse pikalt (kümneid ja sadu km) ühtlases tempos, mitte ei kiirendata foorilat foorialla.
Parandage, kui eksin. Selline mulje on jäänud.
Väiksed bensiinimootorid ei tohiks selliseid pikki õlivahetus välpasid küll saavutada. Olenemata sellest mis lisandeid sinna õlile hulka segatake.
vaata mina selle laguna II koha pealt ei kilkaks... meil firmas neid paar tükki ja pooltel jooksid kõik klapid pähe ja teisel poolel on püsivalt sada häda.mx77 kirjutas:Eelmine auto oli Renault Laguna II 1,6 bena, piisavalt pöördemootor! Õlivahetusvälp 30 000 km ilma mingite lisatingimusteta (või vähemalt kord aastas, aga ma arvan, et ka muud hooldused olid seotud õlivahetusega, siis selleks see kord aastas nõue, muidu mõni papi ei satu mitu aastat hooldusesse).
aga teemast ka... arutati, et kuidas sama õli määbib kolbi, aga samas on selline, et sidur ei libise... keegi erinevatele materjalidele pole mõelnud?
Sai siis nädalavahetusel ühe Renault-i esindajaga koos istutud ja huvitatuna su jutust teda ka natuke pinnisin.mx77 kirjutas:
Eelmine auto oli Renault Laguna II 1,6 bena, piisavalt pöördemootor! Õlivahetusvälp 30 000 km ilma mingite lisatingimusteta (või vähemalt kord aastas, aga ma arvan, et ka muud hooldused olid seotud õlivahetusega, siis selleks see kord aastas nõue, muidu mõni papi ei satu mitu aastat hooldusesse).
Tõesti, teahas lubab kuni 30k km läbisõitu, aga see pole mõeldud meie kliimasse.
Ise nad pidid tugevalt soovitama 20k km läbisõitu. 30k läheb ainult nendesse hangetesse, mis on vaja hooldus kuludega võita, kuna garantii sellega veel kehtib.
Küsimuse peale, et kui pikk on sellisel juhul mootori eluiga ütles ta, et vähemhankijat see ei huvita ju, sest lubatud 100 000 km sõidab ta ikka täis ja vbolla saab isegi 200 000 täis, kui hästi läheb.
Kui und ei tule loen lambaid ja nende 125cm3 postitusi
Liitu vestlusega
Vestluses osalemiseks pead sa olema motokommuuni liige
Avan konto
Pole veel liige? Pole probleemi, registreeru ja liitu.
Liikmena saad sa ise postitada ja vastata teisetel või tellida endale teavitusi vestluse edenemise kohta.
Kõik siin on tasuta ja võtab vaid minuti. Kohtusi sellega ei kaasne.