Biker.ee foorum

ping kirjutas:Süütepoolist tuleva "sädeme tugevus" ei olegi nii tähtis kui pikkus.

Oleneb mida selle "sädeme tugevuse" all mõelda. Mida suurem on surveaste, seda suuremat pinget on vaja ülelöögi tekitamiseks. Samas aga sinine, ehk madala vooluga säde, ei pruugi silindris segu süüdata. Mida kollasem/oranžim on säde, seda suurem on ka vool ja seda paremini ta süütab.

Villem kirjutas:

ping kirjutas:Süütepoolist tuleva "sädeme tugevus" ei olegi nii tähtis kui pikkus.

Oleneb mida selle "sädeme tugevuse" all mõelda. Mida suurem on surveaste, seda suuremat pinget on vaja ülelöögi tekitamiseks. Samas aga sinine, ehk madala vooluga säde, ei pruugi silindris segu süüdata. Mida kollasem/oranžim on säde, seda suurem on ka vool ja seda paremini ta süütab.

Ei tea kaarleegi tempe aga gaasileegil on igatahes sinine leek kõrgema tembiga kui kollane.

[quote="Villem"][quote="ping"]Süütepoolist tuleva "sädeme tugevus" ei olegi nii tähtis kui pikkus.[/quote]
Oleneb mida selle "sädeme tugevuse" all mõelda. Mida suurem on surveaste, seda suuremat pinget on vaja ülelöögi tekitamiseks. Samas aga sinine, ehk madala vooluga säde, ei pruugi silindris segu süüdata. Mida kollasem/oranžim on säde, seda suurem on ka vool ja seda paremini ta süütab.[/quote]

Õige. Madala vooluga säde ei PRUUGI silindris segu süüdata aga kui vajalikku pinget pole siis sädet ei tekkigi ning segu sädemest süttida ei saagi.

Süütepoolist tuleva "sädeme tugevus" ei olegi nii tähtis kui pikkus.

Sädeme tugevuse all pidasingi silma sädeme läbilöögi pikkust. Selle mõõtis korke eile ära ja tulemus oli julgelt üle 3cm, seega julgeks arvata, et süütepooli poolt muret tulemas ei ole...

Villem kirjutas:

ping kirjutas:Süütepoolist tuleva "sädeme tugevus" ei olegi nii tähtis kui pikkus.

Oleneb mida selle "sädeme tugevuse" all mõelda. Mida suurem on surveaste, seda suuremat pinget on vaja ülelöögi tekitamiseks. Samas aga sinine, ehk madala vooluga säde, ei pruugi silindris segu süüdata. Mida kollasem/oranžim on säde, seda suurem on ka vool ja seda paremini ta süütab.

Mida sa ajad sousti, su oma Gixeffil võivad tõesti kalmuküünlad välja mängida aga tegelikult on ikka mida sinisem-heledam seda kõvem temp seega kõrgem pinge. Sa füüsikatunnis vist magasid või ei saanud ikka mitte midagi aru.

Kle kui mina räägin voolust ja sina pingest, siis ei tea küll kes sinna füüsika tundi tagasi peaks minema?
Ning kuhu poole see värv siis ikka liigub, kui säde heledamaks läheb? Ei lähe ju mustaks või tumesiniseks...

EDIT: Ma võin ju veits värvipime vms ka olla, aga minuarust on alati suurema vooluga ja heledam ülelöök olnud pigem kollaka / oranži varjundiga

Kus juures kui koheselt võtta küünlad välja pärast mootori nussimist siis ikka on nad väga tahmased. Näha küünla pealt ,et segu oli liiga rikkas.

Üks teooria on praegu see ,et tps andur peksab kelbast ja põhja gaasi tekkib -8% eksimus. Kuid jällegi kui läbi arvutada see eksimus madalatele pööretele % siis kütuse kaart on okei seal kandis ja ei saa palju ega ka liiga vähe kütust.

StreetMoto kirjutas:

Küünalde kõrbemine viitab detonatsioonile.

Korke on ennast teemat tehes valesti väljendanud. Küünlad ei kõrbe seal ära sugugi!Küünlad näevad välja võttes täpselt samasugused nagu uhiuuena pakendist võttes. Ilusad haljad - pole ei tahmased, kulunud ega kõrbenud. Samuti on süütetestriga kontrollitud süütepoolidest genereeritav "sädeme tugevus" ja see vastab ning ületab kõikvõimalikud normid. Seega ei söö see Busa mingeid küünlaid. Häda (plärtsumine, plörtsumine ja tühikäigul väljasuremine) on kuskil mujal.

Ercki kirjutas:aga tegelikult on ikka mida sinisem-heledam seda kõvem temp seega kõrgem pinge. Sa füüsikatunnis vist magasid või ei saanud ikka mitte midagi aru.

Kle, mine nüüd ise tagasi keskkooli.

There is no direct relationship between the actual operating temperature of the spark plug and spark voltage.

Unustasin kirjutada siis probleemi lahenduse ja selle põhjustaja.
Põhjuseks oli solk kütus mille sain statoilist (haabersti omast). Kui lõppuks probleemi kõrvaldamisega ja võistlemisega sai küttus otsa, tuli osta värsket kütust peale ning ka koheselt oli sellega probleem kadunud.

Et, ärge tulge siin rääkima statoili perfektsest kütusest.

Kusjuures, sa ei tõesta pärast kellelegi. Esindaja tuleb kohale ja teeb sulle selgeks, et ise oled eesel. Nende test on korras, olgu paagis või jõhvika morss.

korke kirjutas:Unustasin kirjutada siis probleemi lahenduse ja selle põhjustaja.
Põhjuseks oli solk kütus mille sain statoilist (haabersti omast). Kui lõppuks probleemi kõrvaldamisega ja võistlemisega sai küttus otsa, tuli osta värsket kütust peale ning ka koheselt oli sellega probleem kadunud.

Et, ärge tulge siin rääkima statoili perfektsest kütusest.

Tuttav ostis Jõgeva Mokterist 20l diislit ja selles oli 75% vett.

... kõlab nagu ideaalne kokkutuleklane ,kes sööb muuhulgas küüslauku ja joob ennast ühtlasi ka täis