Biker.ee foorum

Niisiis, tegu küll kardiga, aga nagu varemgi on nad siin abi saanud, püüab temagi.
Mure siis, et pidurivoolik umbes. Ja ei saa kuidagi tükki või mis iganes seal sees on kätte. Proovisin algul leotada brake cleaneriga kuna piduriõli oli paras tökat. Siis susisin alumiin traadiga, siis ajasin trossi kiu peaaegu läbi mõlemilt poolt, aga ei. Siis proovisin piduri pumba endaga välja suruda. Panin jolleri küll ühte pidi ja teistpidi, et tuldud teed ikka tagasi läheb, aga ei. Poes pole kohe võtta ka sellist, saaks ainult teha lasta, aga selle variandi jätaks viimaseks.

Abiks suruõhk!

Vooliku sisekiht katki ja töötab ventiilina ning selle veapärast on autonduses päris tihti vaeva nähtud.
Tulemuseks tavaliselt uue asendus, sest seda parandada suht võimatu, õli sattub kihtide vahele mis antud häda põhjustab.

Edu, Virx.

krt .....piduri voolik on suht tähtis osa ......ei oleks äkki targem uus voolik osta

korke kirjutas:ei oleks äkki targem uus voolik osta

Äkki ikkagi oleks targem uus voolik osta, sest pidurid peaksid töötama nagu ette nähtud!?

Ei ole kihid lahti sees. traadiga saan tasapisi seda tükki lükata ühele poole ja teisele poole otsa. Voolik ise korras ja ei vajaks välja vahetamist kui ainult selle nuhtluse kätte saaks. Suruõhust ma kardan, et pole kasu kuna proovisin ju pumba endaga. Õhku kannatab veel kokku ka suruda ja ma usun et tulemust ei ole. Vaikselt hakkan juba käega lööma.

Kui seal oleks võõrkeha, tuleks ta sealt ka välja, üks kõik mil moel. Soovitav oleks pumba suunas.
Kui sise kiht katki siis tõesti traadi saad läbi aga kui õhu või vedelikuga surud, läheb ava taas kinni.
Tavaliselt kipub see juhtuma painde kohalt. Veel võid proovida sama piduri pumbaga läbi pressida, keerates toru ringi.

asixmer kirjutas: Voolik ise korras ja ei vajaks välja vahetamist kui ainult selle nuhtluse kätte saaks.

Ole nüüd ikka! Vaevalt küll, et sinna peasilindrist mõni mutter või polt on kogemata ette kukkunud, või hoopis naabrimehe hundikoer Minu lihtsameelne järeldus kirjeldusest on küll selline, et voolik on kõike muud kui korras ja nõuab tungivalt prügikasti viskamist. Lase uus teha kui valmiskujul saada pole.

spinna kirjutas:

asixmer kirjutas: Voolik ise korras ja ei vajaks välja vahetamist kui ainult selle nuhtluse kätte saaks.

Ole nüüd ikka! Vaevalt küll, et sinna peasilindrist mõni mutter või polt on kogemata ette kukkunud, või hoopis naabrimehe hundikoer Minu lihtsameelne järeldus kirjeldusest on küll selline, et voolik on kõike muud kui korras ja nõuab tungivalt prügikasti viskamist. Lase uus teha kui valmiskujul saada pole.

lippa hydroscandia ja saad lahendatud ( ei tea kas kirjapilt õige)

kui hästi räägid lasevad sinu rõõmuks lõhki ka vooliku et saaksid aru millega riskid kondoomi lappides

Suruõhust ma kardan, et pole kasu kuna proovisin ju pumba endaga. Õhku kannatab veel kokku ka suruda ja ma usun et tulemust ei ole.

Nu pumpa ja kompressorist tulevat 8-10atm rõhku ei kannata eriti võrrelda ka. Aga niipalju on selge, et kui suruõhuga seda jama sealt kätte ei saa, siis mina ei üritaks miskit remontida samuti, sest hullem on see, kui üks hetk pidurdades on tulemuseks see, et justkui nagu ei pidurdagi...

417 kirjutas:

spinna kirjutas:

asixmer kirjutas: Voolik ise korras ja ei vajaks välja vahetamist kui ainult selle nuhtluse kätte saaks.

Ole nüüd ikka! Vaevalt küll, et sinna peasilindrist mõni mutter või polt on kogemata ette kukkunud, või hoopis naabrimehe hundikoer Minu lihtsameelne järeldus kirjeldusest on küll selline, et voolik on kõike muud kui korras ja nõuab tungivalt prügikasti viskamist. Lase uus teha kui valmiskujul saada pole.

lippa hydroscandia ja saad lahendatud ( ei tea kas kirjapilt õige)

kui hästi räägid lasevad sinu rõõmuks lõhki ka vooliku et saaksid aru millega riskid kondoomi lappides

Hydroscandis nad hea meelega pidurivoolikuid ei tee.

asi korras. Lahti sain jamast niimoodi, et leidsin sellise pressi millel on samasugused keermega voolikud küljes. Panin enda oma tagurpidi sinna otsa ja tuli rupski välja. Sain kohe pidurivooliku ka ära testitud. Kui ta seal sellist survet pidas, peab ta kardi peal ammugi.

Nu aga mis asi seal siis oli kah?

StreetMoto kirjutas:Nu pumpa ja kompressorist tulevat 8-10atm rõhku ei kannata eriti võrrelda ka.

Ma arvan ka, et ei kannata. Pidurisüsteemis peaks korraliku vajutamise korral rõhk ikka kaugelt üle 10 atm kerkima.

Aegajalt neid asju ikka juhtub, endalgi on tulnud mõnikord erinevaid voolikuid läbi puhuda. Juhtub siis, kui pidurivedelik on sada aastat vahetamata ja süsteem pesemata. Suruõhk enamasti ei aita, pidurisüsteemis on surve oluliselt kõrgem. Abiks on suvaline hüdrauliline süsteem, millest survet võtta, asja ajab ära ka ükskõik millise traktori hüdraulika. Põhiprobleem on hüdrovooliku ja pidurivooliku vahelise ühenduse tekitamine, enamasti aitab kulibinlik mõtteviis, sest mitte kusagil selliseid pajebootinaid ei tehta. Ning survet anda ettevaatlikult! Enamuses on hüdraulika tootlikkus kümnetes kordades suurem vooliku läbilaskevõimest ja täie rauaga survet peale andes lased vooliku lihtsalt lõhki.

Rakveres saan vooliku läbipuhumisega aidata aadressil Jaama 21, Polarteknik AS, tel 56 486769

Tohoh. Kas pidurivoolikud on siis nii vidlad asjad? Ma pole kunagi uurinud millega tegu on. Traktoris on ju hüdromeeste keels nn. madalsurvesüsteem minu teada? Üle 300 bar seal vist rõhku pole, mingi 100...200. Kui pidurivoolikud seda valu vastu ei pea, siis on siin nende voolikute osas varem üsna palju asjatut hüsteeriat olnud

spinna kirjutas:Tohoh. Kas pidurivoolikud on siis nii vidlad asjad? Ma pole kunagi uurinud millega tegu on. Traktoris on ju hüdromeeste keels nn. madalsurvesüsteem minu teada? Üle 300 bar seal vist rõhku pole, mingi 100...200. Kui pidurivoolikud seda valu vastu ei pea, siis on siin nende voolikute osas varem üsna palju asjatut hüsteeriat olnud

Traktoritel on olenevalt tüübist keskmiselt 150-200 bar. Tsikli pidurite kohta mul andmed puuduvad, küll aga mäletan, et ühe neliveolise auto maksimumrõhk esipidurites oli kusagil 70 bar. Kindlasti on aga pidurivoolikutel vägev tugevusvaru.

Mille eest aga eespool hoiatasin, oli see, et järsult survet peale andes võib umbes vooliku puhul tekkida hüdrauliline löök, mis on ennegi voolikuid (ja ka muid asju) lõhkunud.

Nii neid müüte purustataksegi
Tugevusvaru on pidurivooliku puhul oletatavasti 9xpurnunemispinge ( see ei tähenda, et 70bar rõhku peaks 9ga korrutama kippuma).
Ise olen askeldanud kuni 1Kbar rõhkudel toimivate asjadega. Ja needki voolikud ning liitmikud ei liigitunud ulmevidinateks. Üldjuhul askeldan siiski samuti 120...300 bar süsteemidega. Ilmselt siis põhjus, miks hüdromehed ei taha tihti pidurivoolikuid teha on pigem selles, et leti taga seisjal puuduvad vajalikud algandmed kindlasti õigete otsuste tegemiseks.

spinna kirjutas:Nii neid müüte purustataksegi
Tugevusvaru on pidurivooliku puhul oletatavasti 9xpurnunemispinge ( see ei tähenda, et 70bar rõhku peaks 9ga korrutama kippuma).
Ise olen askeldanud kuni 1Kbar rõhkudel toimivate asjadega. Ja needki voolikud ning liitmikud ei liigitunud ulmevidinateks. Üldjuhul askeldan siiski samuti 120...300 bar süsteemidega. Ilmselt siis põhjus, miks hüdromehed ei taha tihti pidurivoolikuid teha on pigem selles, et leti taga seisjal puuduvad vajalikud algandmed kindlasti õigete otsuste tegemiseks.

Tegelikult on hüdromeeste (minu kaasa arvatud ) pidurivoolikute vältimise taga kaks põhilist põhjust. Esiteks see, et pidurivoolikute tootmine on standardiseeritud. Tavalise hüdrovooliku ja pidurivooliku koostamise tehnoloogia on aga oluliselt erinevad, niisiis on pidurivooliku tegemine tegija omal vastutusel. Ja kui nüüd sellise voolikuga midagi juhtub, on hüdromees esimene, kes vastu pead saab ehk vastutab täiega.
Teiseks see, et tavahüdraulika ja pidurite liidesed on erinevad. Nii et tahes-tahtmata pead vooliku tegemisel kulibinlusega tegelema ja voolikut olemasolevatest juppidest , mis omavahel just kõige paremini ei pruugi sobida, koostama hakkama. Ja kokku saavad need asjad pandud ainult hüdromehe tunde järgi, sest mingeid mõõte ega standarde sellise isetegevuse jaoks pole olemas. Aga tulles tagasi esimese punkti juurde, vastutab tegija ikkagi täiega oma toodangu eest.

Nii et mina isiklikult saadan absoluutse enamuse pidurivooliku vajajaid poodi uue järele. Mis siis et mõni kroon jääb teenimata, aga see-eest magan rahulikult ja ei juurdle, kas mu kõhutunne vooliku tegemisel oli ikka õige või mitte.

Vaat need on küll arvestatavad argumendid. Eriti see teine. Esimese puhul usun, et enamus hüdrovollasid on pigem tugevamad kui pidurivoolikud. Samas võib siiski erinevus olla ka selles, et hüdrovooliku puhul on enam-vähem ükskõik, kas ta tööoludes paisub suts rohkem või vöhem või mitte, aga pidurivoolikute puhul on see siiski oluline näitaja.

spinna kirjutas:...usun, et enamus hüdrovollasid on pigem tugevamad kui pidurivoolikud. Samas võib siiski erinevus olla ka selles, et hüdrovooliku puhul on enam-vähem ükskõik, kas ta tööoludes paisub suts rohkem või vöhem või mitte, aga pidurivoolikute puhul on see siiski oluline näitaja.

Päris kindlasti ei paisu hüdrovoolik rohkem, kui pidurivoolik, pigem vastupidi. Seda sel põhjusel, et hüdrovoolik on enamusel juhtudest mitmekordse terasarmeeringuga, pidurivoolik on kapronkiuga tugevdatud. Jälle oluline vahe - teras on küll tugevam ,aga mitmekihiline terasvõrk kannatab vibratsiooni halvasti. Teiseks see, et vähimagi vooliku välise kummikihi vigastuse korral jääb teras auto aluse agressiivse keskkonna (kloriidid!) kätte ja peenike traat laguneb kiiresti. Paljas kumm aga survet ei pea. Need on põhilised põhjused, mispärast tavahüdrovoolikut ei tohiks pidurisüsteemis kasutada.