Jupiter 3 süütemäng
Moderaator: Moded
Foorumi reeglid
Vältimaks asjatuid postitusi ja saamaks kiiremaid asjakohaseid vastuseid, peab teema sisaldama järnevaid detaile:
NÄIDE: Honda Hornet, tühikäiguga probleem.
Valesti alustatud ning sisutühjade teemade puhul on moderaatoril õigus teema kustutada!
Vältimaks asjatuid postitusi ja saamaks kiiremaid asjakohaseid vastuseid, peab teema sisaldama järnevaid detaile:
- Pealkirjas: Tsikli mark ja lühike vea kirjeldus (kui täpsemini ei ole võimalik siis näiteks: probleem mootoris, probleem piduritega jne)
- Sisus võimalikult täpne vea kirjeldus ja mootorratta mark ning väljalaskeaasta
NÄIDE: Honda Hornet, tühikäiguga probleem.
Valesti alustatud ning sisutühjade teemade puhul on moderaatoril õigus teema kustutada!
-
BlingBling
Teema algataja - Postitusi: 218
- Liitunud: 02 Juul 2004, 00:12
- Asukoht: saue
- Kontakt:
Jupiter 3 süütemäng
Kas keegi palun selgitaks mulle mis moodi need süüte värgid käivad??? Kahtlus on selles et mul siklil ühe püti süüde väga hiline või väga varajane mille tulemusel 1 pütt ei tööta. Kas see on siis nii - kui kolb on üleval kas siis peab kontakt kinni või lahti olema ja kuidas süüdet õigeks saada??
Tänan
Tänan
Jawa 350cm3, Jawa 250cm3, cž 173cm3, Roller Turist 350cm3, Jupiter 2-3, Iž Jupiter 3k, zaz 968m
-
Thor
-
BlingBling
Teema algataja - Postitusi: 218
- Liitunud: 02 Juul 2004, 00:12
- Asukoht: saue
- Kontakt:
-
BlingBling
Teema algataja - Postitusi: 218
- Liitunud: 02 Juul 2004, 00:12
- Asukoht: saue
- Kontakt:
Piibel abiks, motopiibel abiks!!!!
Kujuta ette, kui sul jupiteri mootor all ulub, kui kaua läheb aega et kolb läbiks need puuduvad 2 mm? Kui palju läheb aega, et kontaktid lahku lendaks, vooluring katkeks, süütepoolis magnetväli kokku tõmbuks, magnetväljade lõikumisel indutseeritaks kõrgepinge, see omakorda küünla elektroodideni kihutaks, seal katkenud vooluringi leiaks, jõudu koguks ja siis elektroodide vahe kaudu massi hüppaks, toitesegu süütaks, tuli segus leviks ja gaasid paisumisega alustaksid.
Annan sulle hea vihje : aega läheb umbes sama kaua, kui kolvil nende puudu olevate millimeetrite läbimiseks. Selleks ajaks, kui kolb on ÜSS peab juba tuli alla tehtud olema! Kui siis alles süütamiseks läheb, jõuab kolb enne minema kihutada, kui tuli lahti ja väljalaskeavad jõuavad lahti minna, veel süttimata segu jõuab sumpsi minna ning kui siis ükskord leek järgi jõuab, siis on selgelt kuulda, et nüüd süütas jahh-babahh.
Aga loe ikkagi A.Palu "Mootorrattad" ehk piibliks kutsutavat aamatut, seal on veel palju-palju põnevat!
Kujuta ette, kui sul jupiteri mootor all ulub, kui kaua läheb aega et kolb läbiks need puuduvad 2 mm? Kui palju läheb aega, et kontaktid lahku lendaks, vooluring katkeks, süütepoolis magnetväli kokku tõmbuks, magnetväljade lõikumisel indutseeritaks kõrgepinge, see omakorda küünla elektroodideni kihutaks, seal katkenud vooluringi leiaks, jõudu koguks ja siis elektroodide vahe kaudu massi hüppaks, toitesegu süütaks, tuli segus leviks ja gaasid paisumisega alustaksid.
Annan sulle hea vihje : aega läheb umbes sama kaua, kui kolvil nende puudu olevate millimeetrite läbimiseks. Selleks ajaks, kui kolb on ÜSS peab juba tuli alla tehtud olema! Kui siis alles süütamiseks läheb, jõuab kolb enne minema kihutada, kui tuli lahti ja väljalaskeavad jõuavad lahti minna, veel süttimata segu jõuab sumpsi minna ning kui siis ükskord leek järgi jõuab, siis on selgelt kuulda, et nüüd süütas jahh-babahh.
Aga loe ikkagi A.Palu "Mootorrattad" ehk piibliks kutsutavat aamatut, seal on veel palju-palju põnevat!
Viimati muutis spinna, 30 Aug 2004, 15:19, muudetud 2 korda kokku.
Suzuki GSX 750 Inazuma
Säde tekkib siis kui kontaktid kokkulähevad.Vaadake ka oma masinaid.Spinnal on täitsa õigus.Ärge norige kui ei tea mootoritest midagi.Kontaktid peavad lahku minema enne Ü.S.S-i ehk siis 2mm ennem kolvi üles seisu.Ja mingi silindripea ei lenda minema, kui juhuslikult see pole korralikult kinni keeratud.Teie jutu järgi peaks siis loogiliselt silindripea siis ära lendama, kui kolb hakkab alla minema.No ma ei saa aru kuulake ikka teadjamaid mehi ja ärge vaielge, kui te ise midagi ei tea.

Üks tore piiblitsitaat :
..............
'•Eelsüüde ja selle reguleerimine. Töösegu täielikuks põlemiseks kulub 0,002 . . .0,003 s. Selle ajaga jõuab väntvõll pöörduda teatud nurga võrra. Mootori võimsus ja ökonoomsus on suurimad juhul, kui gaasid saavutavad maksi-mumrõhu hetkel, mil väntvõlli vänt on ü. s, seisu ületanud 10 ... 13°. Seetõttu tuleb segu süüdata survetaktil enne kolvi jõudmist ü. s. seisu, s. o. teatud ennetusega, mida nimetatakse eelsüüteks. Selle suurust hinnatakse kas kolvi kaugusega mm-tes ü. s. seisust süütehetkel (kolvi eelsüüteasend) või väntvõlli vända pöördenurgaga segu süütemomendist kuni ü. s. seisuni (eelsüütenurk),
Eelsüütenurga suurus sõltub väntvõlli pööretest, mootori koormusest ja segusiibri asendist. Mida suuremad on "pöörded, seda suurem peab olema eelsüütenurk. Suuremat eelsüüdet vajab mootor ka väikestel pööretel, kui segusii-ber on vähe avatud. Sel juhul voolab silindrisse vähe küt-
tesegu, kuid samal ajal jääb sinna palju jääkgaase (eriti kahetakülises mootoris), mistõttu segu põleb aeglaselt. Mootori koormuse kasvamisel (näit. tõusu ületamisel) avatakse segusübrit rohkem ja silindri täide suureneb. Koos sellega tõuseb rõhk survetakti lõpul, mis põhjustab segu kiirema põlemise. Järelikult tuleb koormuse suurenemisel eelsüütenurka vähendada.
Liiga suure eelsüütenurga puhul mootor klopib, ta võimsus langeb ja kütusekulu suureneb. Käivitamisel võib tekkida ohtlik tagasilöök. Liiga väike eelsüütenurk vähendab märgatavalt võimsust ja suurendab kütusekulu ning (tingi-tuna segu aeglasemast põlemisest) kuumendab mootori üle.
Kahetaktilistel mootoritel käsutatakse enamasti püsivat eelsüütenurka, mis on sobiv keskmistel pööretel.
..............
Ja siller, säde tekib ikka siis , kui kontaktid LAHKU lähevad! Miks? Vastuse leiad jälle piiblist.
spinna@kodus harjunud miljoni miksiga
..............
'•Eelsüüde ja selle reguleerimine. Töösegu täielikuks põlemiseks kulub 0,002 . . .0,003 s. Selle ajaga jõuab väntvõll pöörduda teatud nurga võrra. Mootori võimsus ja ökonoomsus on suurimad juhul, kui gaasid saavutavad maksi-mumrõhu hetkel, mil väntvõlli vänt on ü. s, seisu ületanud 10 ... 13°. Seetõttu tuleb segu süüdata survetaktil enne kolvi jõudmist ü. s. seisu, s. o. teatud ennetusega, mida nimetatakse eelsüüteks. Selle suurust hinnatakse kas kolvi kaugusega mm-tes ü. s. seisust süütehetkel (kolvi eelsüüteasend) või väntvõlli vända pöördenurgaga segu süütemomendist kuni ü. s. seisuni (eelsüütenurk),
Eelsüütenurga suurus sõltub väntvõlli pööretest, mootori koormusest ja segusiibri asendist. Mida suuremad on "pöörded, seda suurem peab olema eelsüütenurk. Suuremat eelsüüdet vajab mootor ka väikestel pööretel, kui segusii-ber on vähe avatud. Sel juhul voolab silindrisse vähe küt-
tesegu, kuid samal ajal jääb sinna palju jääkgaase (eriti kahetakülises mootoris), mistõttu segu põleb aeglaselt. Mootori koormuse kasvamisel (näit. tõusu ületamisel) avatakse segusübrit rohkem ja silindri täide suureneb. Koos sellega tõuseb rõhk survetakti lõpul, mis põhjustab segu kiirema põlemise. Järelikult tuleb koormuse suurenemisel eelsüütenurka vähendada.
Liiga suure eelsüütenurga puhul mootor klopib, ta võimsus langeb ja kütusekulu suureneb. Käivitamisel võib tekkida ohtlik tagasilöök. Liiga väike eelsüütenurk vähendab märgatavalt võimsust ja suurendab kütusekulu ning (tingi-tuna segu aeglasemast põlemisest) kuumendab mootori üle.
Kahetaktilistel mootoritel käsutatakse enamasti püsivat eelsüütenurka, mis on sobiv keskmistel pööretel.
..............
Ja siller, säde tekib ikka siis , kui kontaktid LAHKU lähevad! Miks? Vastuse leiad jälle piiblist.
spinna@kodus harjunud miljoni miksiga
Suzuki GSX 750 Inazuma
-
BlingBling
Teema algataja - Postitusi: 218
- Liitunud: 02 Juul 2004, 00:12
- Asukoht: saue
- Kontakt:
