Kelle 1995-2005 Yamahal laadimispinge alla 14,1 - minul ravim üle

[roadrunnerr]

Müügi all ka kuulutus üleval, kuid dubleerin ka siia - äkki on kellelgi kasu. Mina näiteks sõitsin ikka mõned aastad nii, et esituli ei näitanud midagi, ning aku laadimine püsis 13,7 kandis.

Lugu järgmine: 95-2002 aasta Yamahadel, nagu esimese põlvkonna R6, teise põlvkonna TDM jne, teel pingeregulaatorist tarbijateni (k.a. akuni) kaob ära ligikaudu 0,4...0,5 V. Olen paaril rattal juhtmestikku täiendanud, ning sellest lahti saanud.

Pingeregulaator annab välja 14,1...14,2, kuid aku laadimispinge on koormusega ligikaudu 13,7, mis on lubatud laadimispinge alumine piir. Minu TDM-il oligi nii, ning esitulele jõudis üldse 12,0 V. Tulemusena aku on pidevalt veidi alalaetud, ning elab kokkuvõtes vähem, ning esituled on tuhmimad.
Minu TDM-l tänaseks on juhtmestik ümber tehtud, ning kogu regulaatori pealt tulev pinge tulev pinge jõuab aku ja tuledeni.

70000+ km vana pingeregulaator aga andis laupäeval otsad, ning kiiruga sai haaratud Tartus Motohoovist B-osa. Kavalad taimaalased aga on vist seda vanema Yamaha kaduva pinge värki arvesse võtnud, ning panid pingeregulaatori "set-point"-iks 14,6. Geelaku aga üle 14,4 V ei armasta. Pingeregulaator ise on muidu igati korras, ning juhtmestiku ümberehituseta Yamahal annabki laadimispingeks 14,1...14,2 V, nagu just vaja.

Kokkuvõteks: müün võin vahetan teie olemasoleva pingeregulaatori vastu (kui see annab 14,1...14,2 V) 350 km läbisõiduga B-osa pingeregulaatori. Annab välja 14,6 V, ning ümberehitamata juhtmestikuga vanemal Yamahal akule jõuabki 14,1...14,2 V.

Motohoovi poolne garantii alates 01.03.2020.

Internetis otsitud info põhjal sobib mudelitele:

V-STAR XVS400/650(?)
DS400
TMAX 500
YZF600 1997-2005
YZF R6
Fazer
YZF R1
TDM850 3VD/4TX
XJ600/900
Suzuki Burgman(?)

TDM850 ja R6-le sobib kindlasti - järgi proovitud. Põhimõtteliselt sobib kõigele, millel sama pistik. Vajadusel võib pistiku ümber ka teha.

[urmas66]

Mul on TDM 850 4TX ja sellel on laadimisvool aku peal 14,2-3 OEM regulaatoriga. Mul on digitaalsed näidikud lausa 2tk ja need näitavad sama numbrit. Ühele on ühendus on aku pealt võetud ja teine kaitsme karbist süüte alt. Süüte alt on Koso,mida kasutan peamiselt kellana ja teine on lihtsalt suvaline volmeeter,mis on starteri relee juures aku juhtme alla ühendatud.

[roadrunnerr]

Minu eelmistel ratastel aku laadimispinge oli ka korras. Praegusel TDM-il aga oli nii 13,7...13,8. Probleem oli esituledega - ei näinud pimedas midagi. Avastasin probleemi, kui hakkasin paigaldama ksenoonplokki lähitulele, et midagigi näha. Tühikäigul pinge seal kukkus 11,3 V-ni, ning xsenoon lülitus lihtsalt välja. Hakkasin uurima, ning plussi peal kaduski 0,4, ning miinusel 0,1 V. Mõõtmised näitasid, et otseselt miski pole katki, vaid pikad juhtmed, kokkupigistatud tehaseklemmid, mille sees on juhtmed hakkanud vaikselt oksüdeeruma, jne. Lisaks TDM-il esitulele juhtmed lähevad otse läbi lüliti, mis suurendab kadusid veel. Üks võimas diood on ka süsteemis, jällegi oma juhtmete ja klemmidega - parema küljeplastiku all.
Tegin juhtmestiku ümber, nüüd oli 14,1 akul, ning sama pinge ka esituledel. Peale ümberehitust esitulesse läks halogeenpirn tagasi, ning ksenooni vajadus kaduski iseenesest ära.
Hiljuti tegelesin ühe R6-ga, millel eelmisel aastal vahetati generaator, siis pingeregulaator, ning minu kätte ta sattus siis, kui oli kuumaga maanteel elektripuuduse tõttu hakkanud välja surema. Mõned pistikud olid ka sulanud, tegin need korda, kuid pärast remonti oligi laadimine selline 13,5...13,8. Plussil ja miinusel vastavalt kadus 0,4 ja 0,3 V koormusega. Tegin juhtmed veidi ümber, ning tadaa - 14,2.

TDM-i kohta üldisel palju kurdetakse ka foorumites, et esituli on mõttetu. Tuleb välja, et tulega kõik hästi, ning sellele peab lihtsalt korralikku toite organiseerima.

[ranel]

Minu eelmistel ratastel aku laadimispinge oli ka korras. Praegusel TDM-il aga oli nii 13,7...13,8. Probleem oli esituledega - ei näinud pimedas midagi. Avastasin probleemi, kui hakkasin paigaldama ksenoonplokki lähitulele, et midagigi näha. Tühikäigul pinge seal kukkus 11,3 V-ni, ning xsenoon lülitus lihtsalt välja.

Ksenooni teema on ikka, et juhtmed pole mõeldud sellele ristlõikele, mida ksenoon alguses nn süütamiseks vajab. Lühiajaliselt ksenoon tarbib ju rohkem voolu. Lisaks kui mõni ühendus on ajaga oksüdeerunud, siis pole see tootja süü. Vahet pole, mis ratas on, kõigiga juhtub samamoodi, kui ühendused enam head pole.

Kindel, et see 14,6V ikka õige? Omal hoiab Honda peal tutikana ostetud yamaha pingeregu kenasti 14.2V.

[Jesper]

No kui tulede toitega ikka viis ringi ümber tsikli teha ja siis kaabel kokkuhoiu mõttes hästi peenike panna, siis on ikka tootja süü küll. Koguaeg kuuma saav alamõõduline juhe oksüdeerub palju kiiremini, hea õnne korral on võimalik ka leek üles saada, damhik. Ma ei tea, kas see nüüd on maailma õigeim lahendus, aga mina vedasin analoogse probleemi lahenduseks Hondale jämeda toite ninasse, sinna otsa eraldi releed lähi- ja kaugtuledele ning originaaljuhtmed panin releesid juhtima. Viimased 4a on elu valge ja helge. Hetkel laksust täpset skeemi ei mäleta, a kuhugi sai veel süüterelee ka pandud, et kogu ninavool süütelukust läbi ei käiks - see on ka selline kergesti riknev vidin.

Laadimispinge tõstmisega viletsate juhtmete ravimine tundub ausalt öeldes selline natuke nagu bensiiniga tule kustutamise moodi üritus, anoh samas ma neist Yamahadest midagi ei tea ka, vbl töötab.

[urmas66]

TDM-i kohta üldisel palju kurdetakse ka foorumites, et esituli on mõttetu. Tuleb välja, et tulega kõik hästi, ning sellele peab lihtsalt korralikku toite organiseerima.

Proovisin seda varianti ehk otse lambi külge vedasin ajutise juhtme,aga see ei andnud just palju juurde. Kahtlustasin ka sed,sest tulede toide pigem peenike,kuid mitte ka just ülemõistuse peen. Praegu on LED lambid esitules(lähi-kaug) ja lisa xenonid kaugtulena. Kui mul olid halogeenid ,siis ei langenud pinge ka vähem kui 12,6-12,8 hetkeks kui tule sisse lülitasin. Kui xenonid olid lähitules,siis mul kordagi nad pinge langusest välja ei lülinud. See,et esitulele väiksem pinge tuleb,on üsna levinud ka autode juures,kuid 12+V peaks ikka iga lambiga piisavalt valgelt põlema. Kõrgema pingega hakkab lampe liialt minema. Minu ainuke probleem pingega on olnud kerge kõikuv ülepinge 15+V ja selle põhjustas kehv kontakt pingeka pistikus. Tegin puhtaks ja contact sprayga üle ning siiani toimib.

[roadrunnerr]

Üleliigse pingeregulaatoriga lugu sai lahenduse - sain tast lahti, ning endale sain 30-ne euroga originaal-regulaatori. Originaal annab klemmidel 14,3 V, mis täies mahus jõuab ka akule ja tuledele.

Üleeile sai parandatud ka üks GSR600, kus olid pingeregulaatori klemmid ära põlenud. Kui klemmid olid vahetatud ja nii kui nii juba juhtmestikku asja, mõõtsin ära ka, ning akule jõudis 14,2-st pingeregu juures mõõdetud voldist ainult 13,8 tühikäigul ja 13,7 pööretega. Pööretel langeb pinge seetõttu, et vool läheb suuremaks, ning peenematesse juhtmetesse jääb rohkem kinni.
GSR-il ka üsna rumal juhtmestik, kus generaatori juhtmed lähevad kõigepealt paagi alla üld-juhtmepunti, ning sealt lähevad mootori ette pingeregulaatorisse. Tuleb selline mõttetu ühemeetrine punt juhtmeid, kust kogu vool läbi käib. Pingeregulaatorist jällegi lähevad ligikaudu 2 mm2 juhtmed juhtmestikku tagasi. Vedasin tal pingeregulaatorist 10 cm-se lisa-massijuhtme otse mootorile, ning akule jõudis juba 14,1. Üks kümnendik jäi veel pluss-juhtmsse kinni, kuid 0,1 V pärast ei hakkanud lisajuhet läbi terve ratta vedama.

Mis puudutab pinget tuledel, siis halogeeni puhul -10% pinget tähendab -25% eredust.

Ning gaaskaarlahenduse, ehk ksenooni puhul see algne tarbimine, millest kõrgemal oli juttu, pole oluliselt suurem, kui püsiv tarbimine. Minu rattal probleem tekkis sellest, et tühikäigul pinge kukkus nii madalale, et plokk minestas lihtsalt ära. Algselt vool tuledele läheb enamusel mootorrattastel suure ringiga läbi kaitsme ja lüliti. Yamaha TDM-il lisaks teevad juhtmed veel ühe ringi läbi dioodi, mis parema küljeplastiku alla asub - see paneb lähitule põlema ka siis, kui lülitist on kaugtuli sees. Seal kadus ka mõni kümnendik.
Praegu ongi minu rattal üks pikk juhe akust läbi pingeregulaatori tulede juurde, ning seal juhivad tulesid releed, ning lülitist läbi käib ainult juhtvool.

[Virks]

Üleeile sai parandatud ka üks GSR600, kus olid pingeregulaatori klemmid ära põlenud. Kui klemmid olid vahetatud ja nii kui nii juba juhtmestikku asja, mõõtsin ära ka, ning akule jõudis 14,2-st pingeregu juures mõõdetud voldist ainult 13,8 tühikäigul ja 13,7 pööretega. Pööretel langeb pinge seetõttu, et vool läheb suuremaks, ning peenematesse juhtmetesse jääb rohkem kinni.

See selgitus ei päde.

[will111]

Nõus, ei päde.

Tõsi on see, et peenemad juhtmed juhivad kehvemini (suurt) voolu sest mingist voolutugevusest alates muutub teatud ristlõige ebaoptimaalseks ning eralduma hakkab palju energiat soojusena. Selle asja nimi on takistus. Juhtmesse "kinni" ei jää loomulikult midagi..aga võibolla see oli mingi omamoodi kujund
Ma pole küll tsiklielektri suur spetsialist, kuid minuteada pööretel mitte ei lähe vool suuremaks, vaid pinge. Ja mis puudutab akuühendust siis sealsetes klemmidel mõõdetav vool sõltub ikka sellest 1) kui palju aku parasjagu voolu välja peab andma ehk palju küsitakse või 2) kui palju ta parasjagu voolu sisse tahab ehk kui tühi ta on

[roadrunnerr]

See selgitus ei päde.
[/quote]

Nõus - pinge langemine suurema voolu tagajärjel ilma regulaatorita süsteemis ei ole loogiline. Vahepeal aga sai asju mõõdetud ja veidi targemaks ka. Pööretega pinge kukub veidi suurema tarbimise tõttu. Algselt oli see versioon kõrvale jäetud, kuna milline tarbimine võib ikka väikesel süüteplokil olla. Aga sai mõõdetud ja tarbimine ikka on.

Igatahes teema võib lugeda suletuks, kuna pingega seotud mured said lahendatud.