Kas keegi on kuskil (tallinnas või harjumaal eelistatult) edukalt amorditoru sirgendada lasknud? Mõtlen siis sisemist ehk kroomtoru.
Mis koht oli, mis toru painutamise teenuse hind umbkaudu tuli ja kas tulemus jäi kasutatav?
Biker24 kunagi küll pakkus seda teenust,kuidas see tänane kontor toimetab ,ei tea.
15-30 eur toru kui ei ole vorpi sees ja kui on standardmõõdus toru a´la 41,43,45,48 jne mm. Tulemus jääb korralik, sest kasutame painutamisel hülsse, mis ei lase toru ristlõikel deformeeruda (kui seda juba varem kõveraks minekul muidugi juhtunud ei ole) Üldiselt olen ajanud sirgeks 0,5mm paindetäpsusega ehk kui paned lauale ja hakkad veeretama, siis max mahub banaani alt läheb 0,5mm lehtkaliiber. See on ka paljude tehase manualide lubatud maksimaalne paine. Kõik täpsemad üksikasjad alles siis kui patsient peos ja kõverus mõõdistatud. Vorpidega painded ei ole sirgestatavad ja kindlasti on veel nüansse, mis välistavad sirgestusegevuse.
standardmõõt (peast hetkel ei mäleta 100% aga vist oli 41 või 43), teravat nurka sisse keeranud ei ole või vähemalt silmaga ei ole see kuidagi tajutav. aga ega vist pikka juttu siis polegi, toon mingi aeg toru kohale ja saab täpsema diagnoosi panna.
välimist alum. toru (tegu siis USD amordiga) ilmselt painutama ega sirgestama pole mõtet hakata? aga see pole niivõrd oluline ka antud hetkel.
Ahoi,
kergitaks korra vana teemat, et kas keegi teab veel kedagi, kes amorditoru painutusega tegeleks? Tegu on siis 31mm (välismõõt) toruga, sestap kahjuks ülalmainitud Streetmoto aidata ei saa...
Või kuidas sellise sirgestamise tööprotsess üldse välja võiks näha, kui saladus pole...mingi hüdropress+ abivahendid, et ei rikuks ülejäänud toru?
Sest kuna tegu sellise peenemapoolse toruga, mis ehk väga räiget jõudu ei eelda...ning paindekohad pole väga hullud ja "tööpiirkonnast" väljas, ehk siis kuskil alumiste "prillide" all- hullemal amordil u.2mm, teisel u.1mm "küüru" u.50cm torupikkuse kohta, simmerid peavad endiselt kenasti jne...siis oleks valmis ka selleks, kui ehk mõni muidu pädevam "metallitöömees" võtaks, siis natuke nagu ka eneseharimise huvides, eksperimenteerida!?
...ning kui jutt juba painutamise peale läks, kas siis esiratta võlliga kannatab ehk sama teed minna?
Võll iseenesest ka selline suht õbluke, d=12mm/l=205mm, paar cm jagu keeret otsas...ehk siis tõenäoliselt poleks selline ka treialile mingi tuumafüüsika, aga ilmselt seal pigem takistuseks mingid õige materjali/pinnatöötluse jne probleemid?
Ühesõnaga tänud ette, kui keegi sarnaste teemadega kokku puutunu pisut kaasa mõelda/öelda viitsiks!
biker24 tegeles ka sirgestamisega kunagi....
Palju see võll muidu netiavarustes maksab?
edu
Ahoi,
kuna tegu on mingi totaka Brasiilia toodanguga, mis mandri-euroopas suht vähelevinud, küll aga UKs neid rohkem, siis ainuke hinnanäide hetkel ka sealtpoolt-
https://www.ebay.co.uk/itm/265218462046 ... Swr-dg4c-k
...ehk et "netohinna" £15 neelaks veel kuidagi alla, aga kui sinna lisandub 21naela vms transa + tollikulud, siis ilmselt saaks poest juba uuegi sama suurusjärguga!?
Poodi aga minna praegu üldse ei tahaks...või kui, siis ainult nelipaki järgi tegijale, kes selle sirgendada võtaks 
Loadära kirjutas: ↑22 Juul 2021, 12:28...ning kui jutt juba painutamise peale läks, kas siis esiratta võlliga kannatab ehk sama teed minna?
Võll iseenesest ka selline suht õbluke, d=12mm/l=205mm, paar cm jagu keeret otsas...ehk siis tõenäoliselt poleks selline ka treialile mingi tuumafüüsika, aga ilmselt seal pigem takistuseks mingid õige materjali/pinnatöötluse jne probleemid?
Ma olen ühele rattale lasknud treialil teha, ei lasknud mingit spets pinnatöötlust teha ega ei olnud mingeid erisoove materjali osas. Mainisin, et tegu on mootorratta detailiga. Pole mingeid probleeme sellega seoses märganud. Põhimõtteliselt peaks saama lasta ka roostevabast teha kui on soov (kuigi seda pidi olema kehvem treida/keermestada).
Selle võlli lükkab vabalt pressi all sirgeks, pole mingit mõtet uut teha või isegi uut osta, kui just a la viieka eest kohe letis pole. Põhimõtteliselt saab tõenäoliselt ettevaatlikult tegutsedes isegi alasi ja kuvaldaga asja piisavalt sirgeks, aga pressi all on muidugi viisakam seda teha ja on väiksem tõenäosus päris kringliks keerata või laagrivõrude alt mõlki lüüa.
võlli sirgendades tuleb kindlasti vaadata, et ei vigastaks neid osasid, kus peal laager asetseb. mujalt (keskelt) saab võimalikud defektid pärast ilusti välja töödelda.
Ahoi,
ja tänud julgustamast, ning kuigi siin maal mul eriti vahenditega hõisata ei ole, on siiski mõningased edusammud toimunud!
Või noh, hüdropress oleks siin kuskil põllumajandus e. rasketehnikatöökojas leidunud, aga see pidi mingi Xkümmend tonni surujõuga ja nupust opereeritav olema, mitte tungraua moodi mqnuaalselt pumbatav, seega vist pisut üledimensioneeritud mu "projekti" jaoks
Aga kuna pressilt läkski mu mõte tungraua peale, siis meenus kaubikus vedelev 3t tummisem tungraud ja nii lihtsalt tegingi siin käepäraste vahenditega pressi "pööratud" versiooni, ehk siis 100×100 prussi kruvisin katusefermi alla kinni, alla mingi tugevamast puidust ristiklots "tallaks" (kuna pildil näha olev, rauahunnikust leitud tööstuslikku mõõtu laagrisaale oli ikka liiga tugev ja tahtis võllile jälge jätta!), ehk umbes selline süsteem sai...no et kui 12+m laia fermi koos katusega juba tõstma hakkaks, siis peaks see võll juba ammu teistpidi hukas olema:
...ning kui alul oli veel selline tõrge, et võll ei tahtnud tungi sileda talla peal "küür" ülespidi hästi jääda, vaid hakkas surve all end "eest ära" keerama, siis õnneks leidus võlliga sarnase mõõduga metallifrees ja sai mingile taas rauahunnikust leitud tummisemale mutrile süvend sisse lastud ja seda siis tungi peal vahepuksina kasutatud:
Suurest mutrist tehtud "tungimispuksi" eelis oli veel seegi, et laagrisaale koht mahtus kenasti sinna mutriaugu kohale ja ei olnud ohtugi sealt seda vigastada. Sest tegelikult esmane hägune telehvonipilt võllist loodil on tiba petlik- võll ei olnud mitte lihtsalt "küürus" vaid pigem "s" kujuline- just kummagi laagrisaale kohalt mõlgiga, nagu klaaspinnal keerutades selgus...ahjaa, et tulemuse kontrolliks saigi siis kuskilt kolahunnikust paksemast klaasist kapiuks leitud, ja väga hea sai! Nii võll, kui pildil näha olev piduriketas- isegi see oli avariiga mõlgi saanud, kuid nüüd sai kruustangide vahel (mõistagi kaht paksemat niiskuskindla vineeri tükki kruustangi mokkade pehmenduseks kasutades!) ka see kenasti ideaali tagasi!
No ja et pisut teema pealkirjaga ka ikka haakuks, siis ilmselt võtan need amordid ka juba ise oma tungi abil ette. Katsun siin nüüd kuskilt mingi 30-32 kanti puidufreesi leida, selle abil teeks amorditorudele kumbagi otsa tugiklotsid...ning vb siis jupi mingit 35-40 toru, mille siseläbimõõt siis just sinna 32-34mm kanti vms oleks, et mahuks veel vana siselohviga seest "pehmendama", et siis sellisel moel "pressimispunkti" alla sobiva raadiusega "kand" teha?!
Ahoi,
mõtlesin, et kirjutaks juba siia ka siis "lõpuloo"...aga ennekõike- MA EI PROPAGEERI EGA SOOVITA ANTUD TEGUVIISI, EGA VASTUTA TAGAJÄRGEDE EEST, KUI KEEGI SIIT INSPIRATSIOONI SAAB...vaid see minu versioon on tingitud lihtsalt sellest, et sellise diameetriga torudest ükski kogenum, ega ka vähemkogenum tegija ei vaimustunud! Ning kuna rahakott ka parasjagu üle ääre ei aja, siis pigem stiilis "kaotada pole midagi" lugu, ennem kui teisi ostma kiirustada!
Aga need amordid siis- tegelikult see alguse poole pilt loodil lebavast amordist pisut "ilustab" olukorda, kuna selle loodi külg oli keskelt ka väikse süvendiga...sest kui hiljem sellegi sirge osaga klaasile sättisin, oli toruots tegelikult ikka kenasti kikkis:
ja kuigi teine amort oli küll tiba parem, siis tegelemist tahtsid ikkagi mõlemad. Ning nagu ennist mainitud sai, siis läksin esmalt ehituspoodi freesi- ja puurivalikuga tutvuma. Kõige sobivam ja soodsama kursiga tundus siis selline 32mm@4,5€ kohalikus ehituspoes:
https://www.makserv.ee/toode/lame-puidu ... 16_paged=2
Ja selle abil sai siis tehtud prussijääkidest nii "tugipukk", kui "pressklots", ning siis sama tungraud ja seekord mingi raskem vana kapplaud, mis taas katusefermi alla toestatud...et siis tegevuse epitsenter, ehk see amort ise igaks juhuks pressimise ajal kas või kükitades silmade kõrgusel, aga ikkagi paremini jälgitav oleks! Ühesõnaga esmakatsed toimusid umbes sellise kooslusega:
aga kahjuks ei kandnud see pingutus veel vilja. Esmalt võtsin tungi esirattad alt, et pressimise jõud võimalikult otse alt üles saada ja tung trikke ei hakkaks tegema, s.t. alt ära sõitma vms...kuid siis hakkas hoopis katuseferm "trikke tegema", kuni lõpuks selle ülalt alla toestatud töölaua emmale kummale poole ära lükkas. Amorditorud aga jäid paraku sama kõveraks kui enne...
Siis ei jäänudki muud üle, kui stabiilsem koht amordi fikseerimiseks välja mõelda. Õnneks mul siin mingis endises tööstushoones on ka kuigipalju keldrit, kus mitmetonnised betoonplokid laeks peal. Leidsingi siis seal ühe sobiva koha, kus all kah tugev betoonastang, et ei peaks läbi liiga pika prussi suruma. Teine katse nägi siis välja umbes nii, kus amorti hoidev klots sai lihtsalt paari betoonikruviga lakke lastud:
Nüüd, kus amordihoidjal enam kuhugi põgeneda polnud, selgus muidugi kohe ka kurb tõsiasi, et tungi tehase poolt ette nähtud 2,5-3t tõstejõust jääb siin ikka vajaka- ta küll toru pisut painutada suutis, aga küüru välja ei lükanud! Õnneks tuli aga mõte panna siis suht hästi seal paigal püsiv pruss (100x100 vms) tungraua tõsteraamil poole peale sättida, et seeläbi "jõuõlga" ligi kahekordistada 
Siis hakkas juhtuma küll- peagi sain pikuti poolduma hakkava tungimisklotsi uue teha, siis sai veel amordihoidja igaks juhuks, pauguga pooldumise vältimiseks rihmaga kinni veetud...kuid millimeeter haaval hakkas ka kõverus järgi andma! Nii saigi siis mõlema amordiga mitu x keldri ja "kontrollklaasi" vahet käidud, sest tegelikult hirm midagi üle või puruks painutada oli ikka reaalne- selleks, et toru jälle millimeetri võrra sirgemaks saada, tuli teda ikka mitu mm juba teistpidi "üle painutada"! Aga lõpptulemuseks jäi siis selline millimeetri "vea" piiresse, ehk et päris ideaalseks ei saanud, aga ei hakanud üle ka "forsseerima", kuna paindekohad olid ju prillide all, mitte simmeri tööpiirkonnas, seega lekkeid see komakoht sisse jäänud kõverus vast tulevikus ei põhjusta!?
Lisalooks painutamisele, et sai siis juba siin koha peal ka "veljerihtimispink" tekitatud- esiratta 12mm võlli imiteerisid hästi kaks 9mm mutri padrunit, milledest siis tumisem 200mm ehitusnael veel läbi mahtus, see otsapidi ühte prussi sisse löödud, nii et padrunvõtemete koonuses kohad siis laagrisaaled kenasti kanda võtsid...ning teisele poole pruss toeks, kuhu siis velge kandva padrunipärale sobiva mõõduga auk sisse sai puuritud. Ning tavaline pikem puidukruvi siis juba nii plajukest läbi tugiprussi, et kruvi terav otsik jäi velje pöiast paar milli eemale, ehk siis rihtimise "indikaatoriks":
Ning siis nagu amorditoruga, nii ka velge päris "poeuueks" ei saanud, aga lõpptulemuseks lape taas mm piires, seega endurokalaadsel peaks selline asi igati normi piires olema? Ja nii selgus ka hiljem lõpptulemust juba sõites proovima minnes- ratas ja lenks kõik taas visuaalselt otse, midagi ei laperdanud, ka pikemalt käed lahti sõites kuhugi kiskuma ei hakanud jne...ja seega vast võib selle remondi lõpptulemuse "rahuldavaks" lugeda!
kadedaks tegev pealehakkamine ja lahenduste leidmise võime! Load tagasi! 