Triumph Bobber Gold Line 2022 'Max', MargusMoto

[MargusMoto]

LP;EL (liiga pikk, ei lugenud) variant:
See on 2022 aastat Triumph Bobber eriväljalase nimetusega Gold Line, nimega Max (järgides traditsiooni, et kõik mu tsiklid saavad Ma* algusega nimed.. Matilda (2003 Hornet), Maya (2008 XChallenge), May (2019 701 Enduro), Mai (2020 701 Supermoto) ja nüüd Max).

2 paralleelselt istuvat silindrit, kokku 1200 kuubikut, 57.5 kilovatti, 76.9 hobujõudu. Kogu see jõud liigutab 251 kg rauda (pluss veel umbes 70kg liha, pekki ja vedelikke).
Ostetud 2023 aasta alguses BikePointist, kuna Gold Line eriväljalase oli müügil ainult 2022 aastal ja tutikat masinat ametliku esinduse kaudu enam ei saanud.

Esimesed pildid temast täiesti tehaseseades ja -välimuses ja veel alles poes (kuna õues siis jaanuaris olid alles lumekuhjad). Taustal piilub mu eelmine tsikkel Mai, kellest ka siin on juttu olnud ja toona veel ootas see seal komisjonimüügis uut omanikku:

Hetkel näeb ta nüüd välja selline:

Palju muutnud pole: väike putukasuunaja tule kohal, pakiraam tagaporikal, radiaatorikate, põhjakaitse ja veel pisidetailid.
Kes videomaterjali armastab, siis kuigipalju olen dokumenteerinud siin:

Pikem jutt pikemalt
Oh jeerum, kui kaugele ma tagasi peaks minema, et kõik ausalt ära rääkida?...
Ühesõnaga alles mõnda aega tagasi olin ma siin bikeri foorumis nime all ElectroMoto, kuna sel ajal tegin ka juutjuubi videoid selle nime alt. Siis tegin foorumist väikese pausi, et end tuulutada, ja nüüd olen tagasi MargusMoto nimega, kuna nüüd teen selle nime alt juutjuubi videoid. Või noh, üritan teha nii palju kui kahe väikese põngerja kõrvalt aega ja mahti saan. Nende kahe elule tugeva vundamendi valamine on hetkel mu prioriteet number üks. Kõik muu, ka tsiklid, peavad end seniks koomale tõmbama.

Mis aga ei tähenda, et ma täielikult tsölibaadis elaksin..

Ehk siis jutt siin jäi pooleli selle 701 Supermoto juures. Ma sõitsin sellega ringi kolm hooaega ja lõpuks sain selle välimuse timmitud täpselt selliseks, mis kõige rohkem esteetiliselt meeli kõditas.. ja siis sai ühel hetkel armastus otsa. Või tegelikult ei saanud, aga ühel hetkel oli kirg kadunud. Või tegelikult olid kõik emotsioonid kadunud.Välimuselt oli ta ikka veel kõik see, mis silma kõige paremini paitas, aga sõites ei tudnud ma enam midagi. 130-140kmh/h Tallinna ringteel rekkade vahel laperdades oli null emotsiooni. Ja see pani mõtlema. Kui oma mõtteid teiste kogenenud tsiklimeestega vahetasin, siis üsna ühehäälselt kõlas manitsus, et sellise apaatia puhul peab võimalikult kiiresti tsiklist vabanema. See ei lõppe kummalegi hästi.
See mõte näris pikka aega. Põrgatasin seda edasi-tagasi. Üritasin ignoreerida. Aga kaunis tultult.

Ainus aeg, kui ma midagigi tundsin, oli liikluses teiste masinate vahel sõeludes. Aga see ei jätnud muljet kui nauding tsiklisõidust, vaid pigem ärapanemine teistele liiklejatele. Üritasin end rahulikuks sundida ja sõitu nautida ka niisama. Lakmustest minu jaoks oli Pirita tee, mida mööda ma nüüd Viimsis elades pean suht tihedasti kruiisima ja kui ma olen leidnud omale auto, mis on mu ümber nii mõnus ja istub nii hästi, et ma naudin selles igat hetke ja tänu sellele võin südamerahuga tiksuda seal maksimaalselt lubatud kiirusega - mootorrattaga oli teine lugu. Kord tegin testi ja teadlikult üritasin kulgeda normaalse kiirusega ja kesklinna poolt tulles pidasin vastu pea Pirita Selverini... Aga nii, kui jõudsin järgi mõlemat rida hõlmavale tropile, laskus kui must udu mu silme ette ja see ei haihtunud enne kui tropp oli kaugele selja taha jäänud ja kiirus kergelt kriminaalsetes kõrgustes..
Ehk siis üsna ilmselt oli aeg omaenese tervise ja juhilubade huvides edasi liikuda.

Ma käisin Motodepoos tegelikult noolimas Triumph Speedmasterit. See oli mulle ka juba varem silma jäänud ja mulle väga meeldis selle välimus ja üleüldine olek. Aga kui varem olin seda pigem pidanud rahulikuma, soliidsema ja soliidsemas eas inimese masinaks, siis nüüd pidin endale tõdema, et ka mu enda iga juba üsna piisavalt soliidne. Samal õhtul läksin koju ja niisama pulli pärast võtsin ette Triumphi netilehe ja Bobber konfiguraatori, et KUI ma peaks selle masina valima, siis milline see võiks TEOREETILISELT välja näha. Muude muudatuste juures valisin seal variandi, et kuna ma sõidan üksi, siis kaassõitja tooli pole vaja.. Ja kui ma siis seda lõpptulemust vaatasin, siis järsku turgatas mulle, et ma olen sellist tsiklit näinud ka nö tehase-konfiguratsioonis. Ja kiire otsing tõigi välja Bobberi. Mis oli sisuliselt nagu see minu kokkupandud Speedmaster, ainult et ilma selle saavutamiseks lisaraha maksmata..

Muu on tegelt juba ajalugu, nagu öeldakse. Pärast veel mõtete põrgatamisi ja võimaluste uurimisi ja raha kokku lugemist ja variantide kaalumist, otsustasin BikePointi pakkumist ära kasutada, andsin oma vana tsikli neile komisjonimüüki ja lasin neil Gold Line'i ära tellida. Kui talv juba natuke järgi andis, siis sõitsin sellega koju. Ja kuigi väga mitu kuud polnud ma tsikli seljas istunud ja kuigi see oli kõige jõulisem masin, mis mul kunagi olnud oli ja kuigi oli jätkuvalt veel päris külm - terve tee koju, oli mul suur irve näol.

Ja siin me nüüd oleme. Üsna ühtekad, ma ütleks.

Või noh, tegelt praegu 2023 aasta lõppedes on Max tagasi BikePointis. Talvekorteris. Aga no, kauaks seda..

See muidugi on kõik alles algus. Järgmisel hooajal tahaks mingid asisemad ja sobilikumad kotid sinna külge saada ja ehk õnnestub natuke pikemad ringid teha siin-seal Eesti peal. Summuti torud tahaks ka ideaalis vähe saledamate vastu välja vahetada. Saba peal tuli ja numbrialus ka häirib - need saaks kindlasti ilusamalt lahendada. Aga muidu täiega ok masin!

[MargusMoto]

Kuna ma jätkuvalt kaalun, kas vahetad see masin välja või mitte, siis otsustasin ühe pikalt pooleli oleva artikli ära vormistada:
https://www.accelerista.com/ratas/soide ... bberitest/

[hmm]

Olen ka sellist bobberit vaadanud, kuid jäin bonneville jurde.
Rääkides summutitest komistasin selliste asjade otsa:
https://configurator.jekillandhyde.com/ ... obber/2022

Need teeksid kõrvalised pilgud legaalselt häälele rohkem järgivaks ning seda legaalselt. Koju saad ka hiilida.


No need kotid on olnud ka teemaks... stiilseid asju on, kuid ega ei soovi neid kogu aeg küljes hoida. Samas ega rattal pole eriti kuhugi midagi panna, nt isegi vihmakeepki ei mahu kuhugi.

Bobber on lahe jah

[MargusMoto]

@hmm
Ma seda Jekill and Hyde väljalaset vaatasin ka ja suht ideaalne variant, aga no hind tõmbab ikka nii lukku, et kaugemale sellel teemal ei julge isegi mõelda

Kotide poolelt ma ise vaatasin Longride variante. Neil esiteks on kohvrid, mis mulle visuaalselt meeldivad pluss ka kiirkinnituse variant. Klõps külge ja klõps küljest ära. Minu teada ainult Hepco & Becker on veel ainsad, kes kiirkinnitusega kohvreid pakuvad, aga esiteks see komplekt tuleb oluliselt kallim pluss see raam ise näeb neil oluliselt koledam välja tsikli küljes

Igapäevaselt on mul muidugi seljakott (Tripmachine Rambler), kuhu läpakas ja muud esmatarbeasjad ära mahuvad ja lühemateks sõitudeks on see väga mõnus. Tagaporkiale panin raami ka, mille külge saab siduda ükskõik mida. Kuni umbes 6 kg pidi kannatama see porikas. Suurim asi, mis ma sinna külge pannud olen, oli pakendis hüdropump

[Macintosh]

@MargusMoto päris huvitav kannapööre, endurod ja supermotod ja siis korraga bobber. Mul pole muidugi udust aimu, kuidas sa tsiklit kasutad ja milla ja kuhu sõidad. Ma ise ei näe ennast kuidagi bobbery sadulas. Väga erinevaid tsikleid olen proovinud küll sh bobberit ja võiks sellisega natuke sõita ka (ütleme kuu, äärmisel juhul kaks) aga pikajalise omanikun ma end ei suuda ette kujutada. Sõidukogemus on ikka niivõrd erinev kõikidest nendest, mida olen omanud või millega rohkem, kui tunni sõitnud. Aga no põnev, kui inimesed kannapöördeid teevad ja erinevaid asju pikemalt proovivad.

P.S: Brändivaliku kiidan igati heaks (kui sellel peaks mingi tähendus olema), kerge Briti hõng garaazis ei tee kunagi paha.

[MargusMoto]

@Macintosh Eks mul see tsiklikasutus ja selle eesmärk ajas kogu aeg muutub ka. Lisaks siis niisama rahutu hing, mis ei lase ühe asjaga rahul olla ja kogu aeg igatseb järgmise järele ja asi siis see põhjus leida

Tegelt algselt oligi see, et pärast esimest tsiklit kujunesid tuttavad, kes sõitsid metsaradu ja siis tahtsin enduurokat. Seejärel sündis laps ja linnast enam välja ei saanud ja enduurol polnud mõtet, aga supermoto sobis linna ideaalselt. Siis aga hakkas tunduma, et vanus juba seal maal, et võiks plastist mänguasjade asemel päris tsikkel olla ja nii jõudsingi Bobberi juurde. Ja ongi väga soliidne ja ka tundeliselt nagu esimene "päris" mootorratas, metallist ja korraliku häälega ja minekuga, mis tundub nagu keegi suruks sind õrnalt aga konkreetselt läbi seina..

Aga noh, nüüd ma ikkagi jälle tunnen, et need kergemad suure mahuga ühepütalised on rohkem minu teema. Eriti kuna lihtsalt kulgemiseks mul aega pole, ja kõige lõbusam on just energiliselt kurvide võtmine.. Bobberiga saab seda ka teha, loomulikult, aga see on oluliselt tõsisem ettevõtmine kui isegi enduurokaga.
Ja samal ajal tundub, nagu piiraks puhtalt asfaldi pill kõvasti neid radu, mida avastada saaks..

Nii ma siis täna käisingi jälle maad kuulamas Jälgimäel ja kuigi ma arvasin, et ma enam kunagi KTMi poole ei vaata - võta näpust - ikka jälle vaatan