Mootor ei lähe soojaks

Erci · Lugemata postitus Postitas **Erci** » 18 Nov 2004, 12:25

Mure selline, et tsiklimootor ei lähe korralikult töösoojaks, temperatuuri seier ei tõuse praktiliselt üldse üle alumise kriipsu, kui just maksimum pöörete peal ei sõida. Testisin termostaadi ära - avaneb ilusti õigel temperatuuri, mõõtsin ka temperatuurianduri takistuse ära - minu mõõtmiste järgi natuke valetab (60C peal oli 120 oomi, peaks olema 108 oomi) ja sellise vahega edasi. EI usu et sellepärast niipalju valetab? Ka seier töötab. Ei tea kas termostaadi 2mm-sest õhutusavast liigub niipalju vedelikku suurde ringi, et jahutab maha. Käega katsudes on kõik lõdvikud soojad. Minu mõistus on otsas.

Lugemata postitus Postitas **madone** » 18 Nov 2004, 13:15

Aga ei pruugi midagi valesti olla, kontrolli manuali järgi, mis õli peaks mootoris käima!

Alla 10W - xxx midagi võib väga vabalt mootor mitte saavutada oma õiget töötemperatuuri.

Erci · Lugemata postitus Postitas **Erci** » 18 Nov 2004, 14:30

Mul oli jah täissünt sees, võibolla mõjutas töötemperatuuri. Kuna jahutussüsteem hetkel tühi, siis mis jahutusvedelikku soovitate sisse panna?

sang · Lugemata postitus Postitas **sang** » 18 Nov 2004, 15:30

pane tsiklisse need vedelikud, mida tootja soovitab (vt manual). ise nuputama ja katsetama pole motet hakata. "synt" ei tahenda veel, et see oli su tsiklile koige sobivam on.

eesti tingimustes (kliimas) ja tsiklit pidevalt poordesse mitte ajades ei peagi temperatuuriosuti vaga liikuma. tsikleid tehes on ju arvestatud soojade maadega (suvine temp +35 ja korgem, selles kuumuses tipp-pooretel pikalt soites peab mootor ellu jaama).

mu enda tsiklil (xtz660) on umbes sama, osuti on kogu aeg praktiliselt kylmas tsoonis. kohapeal pikalt kaiates laheb ylesse ajapikku, aga nii kui soitma hakkan, kukub jalle alla.

akki peaks radika osaliselt kinni katma, mida asjatundjad arvavad?

Equ · Lugemata postitus Postitas **Equ** » 18 Nov 2004, 15:52

Tre,

Mismas ütlen. Ütlen seda, et ära vaeva oma pead mõtetute asjadega

Kui masin käib siis sõida temaga. Sisse pane sellist õli nagu manuaal ette näeb ja asi korras. Selge on see, et kui õli ei saavuta oma töötemperatuuri on see teine lugu ja tasub vastavat reageerimist olukorra parandamise näol.
Nu sanga ideed radika kinni katmisest osaliselt võid ju proovida.

Equ

Erci · Lugemata postitus Postitas **Erci** » 18 Nov 2004, 16:10

Manuaalis õlide kohta on kirjutatud vastavalt välistemperatuurile, tundub et meie kliimas sobib paremini 10W-40. Jama selles ka et külmalt kui toores peal, masin sumpadest plärtsub ei käi ühtlaselt ja nagu mainisin soojaks läheb pikka aeg, pean enne ikka ikka mitmed kilommetris maha kimama kui klapi lahti saan keerata. Aga muidugi kes teab mis nende karpadega ka on, nende kordaajamiseks peab vist spetsialistide poole minema.

spinna · Lugemata postitus Postitas **spinna** » 18 Nov 2004, 16:41

sang kirjutas:
eesti tingimustes (kliimas) ja tsiklit pidevalt poordesse mitte ajades ei peagi temperatuuriosuti vaga liikuma. tsikleid tehes on ju arvestatud soojade maadega (suvine temp +35 ja korgem, selles kuumuses tipp-pooretel pikalt soites peab mootor ellu jaama).

Ka Egiptuse tsiklimees võib soovida oma rattaga nordkappi sõita...
Selleks, et see võimalik oleks, on leiutatud termostaat. Termostaadi abil juhitakse seda, et radikaringist enne üldse jahutust ( peaaegu) ei võeta, kui selleks tõsine vajadus tekib. Usun, et tsiklimootor ei erine selles osas teistest mootoritest.

Erci · Lugemata postitus Postitas **Erci** » 18 Nov 2004, 20:05

Manuaalis jahutusvedelikuks Ethylene Glycol - kas see pole mitte kõigi jahutusvedelike põhikomponendiks?

koi · Lugemata postitus Postitas **koi** » 20 Nov 2004, 00:40

Tere.
Mina, oma kogemustes sobrades, julgen kõva häälega väita, et madala temperatuuri hoiab siiski termostaat. Olen ka ise igasuguseid termostaate " keetnud", aga tulemus on petlik. Asi võib olla ka selles, et "keetmine" toimunud alati vees, aga vees hakkavad mullikesed segama ja ei näe, millal klapp tegelikult avanema hakkab. Tõenäoliselt avaneb klapp juba mõnekümne kraadi juures veidi, mida on raske märgata, aga märgatav pilu tekib õigele temperatuurile väga lähedal. Avanemist mõjutab kindlasti ka pumba poolt tekitatav surve, mida purgis või potis mitte ei teki. Mitmeid kordi olen ostnud erinevatele mootoritele uue termostaadi ja temperatuur tõuseb kiirelt vajaliku määrani. Termostaatidel on omadus vananedes väsida ja siis tuleb nad ikkagi pensionile või uuestisünnile(emexisse) saata. Eks peab ikka uskuma insenere, kes selle kabula on mootori termoregulatsiooniks (ah kui uhke sõna) välja mõelnud. See minu arvamus.

spinna · Lugemata postitus Postitas **spinna** » 24 Nov 2004, 13:17

Minu arvamus ühtib täielikult Koi'ga. Ise ostaks küll uue termostaadi.
Ja jahutusvedelikke on siiski erinevate ainete baasil olemas. Etüleenglükooli baasil on vist jah levinuim. Vedelike mitmekesisuse avastasin ise olude sunnil alles paar aastat tagasi, ilmnes et mõned neist on meie oludes üliharuldased ja mõnesid valmistatakse ainult tellimise peale..... Selle mõtteavalduse moraal on : ka jahutusvedeliku ostul olge tähelepanelikud ja RTFM ( " Read The F*cking Manual" ), eksimise oht on olemas ja tulemuseks võib halvimal juhul olla hapnenud mootoriplokk või ussitanud plokikaan.

Erci · Lugemata postitus Postitas **Erci** » 24 Nov 2004, 21:29

Mnjah uus termostaat maksab üle 500 krooni, ja olen ka mitmeid termostaate keetnud ja tulemus ei ole petlik, selgelt näha kuidas avanema hakkab õigel temperatuuril. Ka manuaalis kirjas täpselt nii neid asju testida. Veepumba poolt tulev surve üritab termostaati kinni suruda, niiet selle mõjusse ei usu. Üritan veel uurida ja kui sotti ei saa siis uus jahutusvedelik (motopoes soovitati punast kauasäilivat) sisse ja tuld. Aga tänud igatahes kõigile.

koi · Lugemata postitus Postitas **koi** » 24 Nov 2004, 21:54

Tere.
Niipalju julgen veel piiksuda, et uuri uue vedeliku paisumist. Asi selles ,et vedelikel päris suur paisumise erinevus . Aga ei saa tõsi olla, et vedelik jahutab mingil müstilisel moel iseseisvalt mootorit liiga palju.

spinna · Lugemata postitus Postitas **spinna** » 25 Nov 2004, 15:54

koi kirjutas:
Aga ei saa tõsi olla, et vedelik jahutab mingil müstilisel moel iseseisvalt mootorit liiga palju.

Ebaloogiline küll, aga kummalisel kombel saab. Kuidas see võimalik on, ei ole õrna aimugi...

Aasta 1987 või 1988, ei mäleta... Olin Desintegraatoris autojuhina tööl. Talvel otsustati autod "antifriisi peale viia". Kuna igasugu vedelikud olid defitsiitsed, siis segati vajalik vedelik automajandi spetsialistide pool iseseisvalt valmis. Tooraineks oli vist glükool ja destvesi. Tulemuseks aga.....

Mootorite jahutus erines tavapärasest ka-pii-taal-selt !
Salongi soojaks saamine oli absoluutselt võimatu.
Üsna peagi olid kõik gaz'i ja zil'i mehed vee peal tagasi

Päris kõiki iseärasusi võib olla ei mäleta, aga toimunu on fakt.

koi · Lugemata postitus Postitas **koi** » 27 Nov 2004, 00:52

Tere.
Ega see polnud mingi müstika, sest vedelikest, mis meil igapäevaselt liikvel, on vesi kõige suurema soojusmahtuvusega. Olen isegi olnud hädas talvise jäätumisega, aga rohuks kasutasin oma Mosses tavalist diisel kütust, mille nõristasin otse traktori paagist ja kohe radikasse. Tulemuseks mittejäätuv jahutus vedelik, kõrgem mootori temp. ja tunduvalt külmem õhk soendusest.
Kõik selle süü, et diiselkütte soojusmahtuvus väiksem . Kindlasti oli oma osa ka parafinil selles vedelikus ja ma ei tea mida kõike seal veel oligi.
Seevastu termostaadi ülesanne on avaneda ja lasta kuum vedelik jahutusse siis, kui temperatuur tõuseb lubatust suuremaks. Ka ei avane klapp sel juhul kohe täielikult, vaid algul veidi ja vajadusel veel avanedes või sulgudes, vastavalt mootorist tulevale kuumusele. Samuti viitab antud juhul tsikli termostaadi veale pea kohe soojenevad lõdvikud(nagu ma aru sain), kuigi need peavad jääma jahedaks, kuni mootor on saavutanud ettenähtud töötemperatuuri ja alles siis kiirelt soojenedes, kuna klapp ei tohi enne avaneda. Ükskõik mis koostisega vedelik ei jahtu enne, kui see lastakse radikasse, mis on ju jahutavaks elemendiks. Kas ma valetan?