Hääd pidupäeva!
..... Paljukogenud HD-mees kihutas mäestikus nagu Ben-Huri koerarakend kullakaevajate Klondikes, kuniks jäi toppama eessõitva karavani sappa, kes kurvilisel mägiteel umbes kaheksakümnega töristas. Jälle ebaõnn,kirus HD-mees eessõitja aeglust. Nüüd mööda! Kurr... jälle kurv. Tee oli kitsas, suurt autot polnud võimalik kõrvale tõmmata, pealegi ei näinud matkaauto juht varjus olevat tsiklimeest. Sõidulust asendus piinava kulgemisega liikuva seina taga.
- Liipe ist liipe, hüüdis HD-mees ja vahetas käiku. Nüüd märkas
matkaauto juht ülesmäge sõites kõrvale tulnud hullu mootorratturit ja heitis pilgu künkaharjale, mille tagant autokatus näis kerkivat. HD-mees oli poolel möödasõidul kui samuti vastutulijat märkas.
- Kuradi varaan, ära kihuta! kisendas HD-mees.
Autojuht nägi ohtlikku olukorda ja pidurdas. Sama tegi ka pedaalil seisev HD-mees.
- KAATTÄMMIT! karjus HD-mees.
Vastutulev auto peatus samuti. Kui kõi kolm sõidukit peatunud olid, seadis raevus HD-mees ratta toele ja jooksis matkaautot koputama.
- ICH KAPUTT, DU HIMMELTEUFFEL!
Kuna karavanis kaasasolnud naine tigedalt tõmblevat tsiklimeest nähes kiljuma pistis, tegi autojuht kiirelt minekut. HD-mees naasis ratta juurde ja jätkas samuti matka. Mõne minuti pärast pidi ta taas tigedalt sajatama kui tajus end ikka sama käru järel sõitvat.
Kolmveerandtunnise piina järel jõudis ta õnneks järgmisse linna. Kuna eelmise küla gästhausist oli s*** maitse suhu jäänud, otsustas ta kohe kuhugi laagripaika sõita. Poole tunni tiirutamise järel ta sellise leidiski ja mis kõige parem, sääl oli ka BIKEREID!
HD-mees lõi telgi üles ja läks nahksete meestega tutvust tegema.
- Guten tag! Ich Finland paikker!
- Sorry, we don´t speak russian, ütles üks mees.
- Täts okei. Mii kou tu Hitler samökäpin.
- That`s great, I´v been there in last summer.
- Jees veri nais. Pat hei, juu kat veri nais paiks, innustus HD-mees.
Nõnda algas rattaesitlus ja HD-mees uuris tehnikat.
- SS kaarpureitör, ha ha ha, nou tsuuis fakin araunt!
- Something like that, sõnas biker huvitunult.
Esitlus jätkus, kuigi bikerile tundus, et ega too tegelane asjast suurt ei jaga.
- Ridgid frame...
HD-mees, mõtles hetke ja küsis:
- Juu tsost kou streit?
Bikeril hakkas juba päris lõbus aga rohkem ei viitsinud seletada, sest see kutt siin ei saand ikka mitte sittagi aru. Siis hakkas HD-mees oma rattast seletama.
- Vikin lain, kräsh. Paik fakt, kräsh. Kästhaus päkjaart, sapotaas.
Kästhaus vrontjaart, kräsh änt känkfait. Karavan, oolmoust total kräsh.
- Wow man, you´ve been in some shitty places. You are lucky to be
alive.
- Jees, pat rispekt mast piteiken pai plaad. Oor kräsh, lisas HD-mees tõsiselt.
Biker naeris jälle ja soovis hüva jätku.
Õhtu saabus. HD-mees teadis end üsna Hitleri suvemaja lähistel olevat, tolle bikeride palverännaku sihtkoha külje all. Paigas kus Henri Honda legendaarse Triumph of the Willie G filmis.
Hämardudes vaatas mees oma ratast. Tema, kesköine süsimust kauboi ja tema ustav ratsu. Kusagil kaugel. Eemal kõigest. Kuldne kotkas peegeldas veel viimset valguskiirt ning öö langes hämaruse üle.
Linnast lahkudes jäi asula serval HD mehe silma silt, kus seisis Louis. Ta pidurdas sedamaid, pannes järelsõitvaid autosid ehmatusest tuututama. HD-mees lehvitas aga tagasi ja noogutas ratta poole: - Jawohl, das ist Harley-Davidson! Seejärel kurvas poe õuele ja seisatas seal kui pühapaigas.
Luuvis, too paikkerite Stalingrad kus leidub kõike mis iganes meelde tuleb või tarvis läeb. Vettpidavaid joogipudeleid, udupasunaid, pakiraamigrille, patareisoojendusega sokke, 40w määret, soojendusega peeglid ja Michael BoltOn tagurpidikäik. HD-mees sööstis sisse ja hakkas träni korvi laduma. Leegisokid, leegimüts, leegipessaar, leegi-juuksegeel, leegikohvitass, leegikohvitassihoidja ning leegikõrvatropid. Hetkeks jäi ta küll mõttesse, et äkki vesi võidab tule ja otsis hoolega vesivarrukapluusi aga ei leidnud sellist. Ehk ongi vesi paikkeri jaoks liiga kõva element, oli ju näha, mis friigilegi külge kasvanud kui seda liiga palju larpida, mõtiskles HD-mees. Jooksis siis innukana ratta manu ja teipis leegikohvitassihoidja lenksu külge ja sinna sisse siis leegikohvitassi. Oi, respektikõver sööstis läbi katuse. Siva bensukasse ja kohvi tassi!
HD-mees astus uhkelt bensujaama kohviletti.
- Koffee, flammen! naeris HD-mees.
Müüja oli vait ja valas kohvi. HD-mees koputas tassi külge ja sõnas:
- Sehr du flammen?
Müüja oli ikka vait ega teinud kuulmagi.
- Jumal küll, või temale leegid ei mõju! Vaatame seda asja!
HD-mees läks välja, asetas leegitassi hoidjasse. Lõi siis turbiinid keerlema ja piidles läbi klaasi müüjat:
- PEIPÄK TAIM! ja sidur hüppas üles nigut perse nõgesepõõsast.
Kumm vilises ja samal hetkel andis topsihoidja otsad lahti ja kuum kohv lendas HD-mehe uutele nahkpükstele. Sedakorda olid munad leekides.
- KAATTÄMMIT! ulgus HD-mees ja seiskas mootori, jooksis seina
ääres olevate veekannude juurde, kruttis korgi maha ja kallas toru püksi. Mootoriõli asus säärde voolama.
- KAATTÄMMIT! On vast sitane mesi, ei tea kas nood germaanid
korjavad seda sitasitikailt?, kirus HD-mees välismaalaste vaesevõitu vaimumaailma.
Järgmine pooltund kulus pesulas seistes, õnneks olid soojendusega sokid jalas. End puhtaks saanud, jätkas HD-mees teekonda. Mõne aja pärast kui mäed madalamaks muutusid, peatus ta ühe kohviku ees kust oli ilus vaade orgu. See paik tundus kuidagi tuttav aga kuskohast küll?
- Hitleri suvila! hüüatas HD-mees.
See oli koht kuhu miljonid maailma motoristid sõitsid nii suvel kui talvel ajaloo tumma sülelust nautima. Mõelda vaid, siin kavandasid Willie Gee-punkt ja Hitler üheskoos esimese Harley-Davidsoni, tolle maailma vanima mootorratta. HD-mees astus tasa sisse, endasse igast nurgast tihkuvat nostalgiat ahmides. Siin asutas Hitler Head Of Gotka, maailma kõige kõvema MC-klubi. Ja siin maitses ta esimest korda tsyklon peed. HD-mees marssis leti äärde ja tellis drinksu.
- Vainal soluusson, pitte söön.
Müüja ei saanud aru. Võib-olla ei tunne saksmann peeni kokteile, arvas HD-mees ja tellis seepeale lihtsalt ühe õlle. Telefoni tuli sõnum. Ta vaatas seda üllatuse ja uudishimuga, kuivõrd keegi ei saatnud talle kunagi sõnumeid, polnud tal ju sõprugi. Äkki maailm peatus. Ta oli Head Of Gotka memperiks heaks kiidetud ja klubi vest talle postiga koju saadetud!
HD-mees pahvatas nutma. Ta üritas kelnerit suudelda, see hakkas appi karjuma. HD-mees seletas läbi pisarate, et nüüd on tema kauaoodatud jõuluaeg käes ja jõulumees kingikoorma all ragiseva reega kohale jõudnud. Tunnetest murtud HD-mees talutati ratta juurde nuuksuma. Nuttis sääl nii veerandtunni ja vandus klubivärvidele truudust. Olgugi et ta rahuarmastav mees on, siis konkureeriv võimuklubi Horny Dragons Cause Fear (H.D.C.F) maksab kallilt kui Head Of Gotka au riivab.
Kui HD-mees sel õhtul purpurpunase loojangu poole sõitis, saatis respekt teda kõrgel taevas hõljudes, heites varju kõikjale kuhu porikata esiratas juhatas, leekidega kohvitops deemonlikult kolisemas.

HD-ready!!! Pärnus saadaval. 53 806 136 Ivar.