Kuidas tsikli aku toimib? Pingeregulaator?

[Märtt]

Kui juba rumalate küsimuste & tarkade vastuste rubriigis jätkata ning püsida tsiklifoorumi piirides, siis kuidas tsikli aku toimib? Pingeregulaator reguleerib akusse minevat voolu?

Mõtlen, kas tavalisele bike tüüpi raudruunale tuleb suvel korra kuus juhtmed külge panna, kui sõidan iga käivituse kohta 5km ja aku ja pingeregulaator ja kõik toimivad nii nagu peavad. Kas aku laadimine sõltub ka siis pööretest, või pole vahet, kas laseb 2000 või 6000 RPM'ist genereeritud voolu pingeregulaatorisse?

[Ivoonu]

Spoiler

Kui juba rumalate küsimuste & tarkade vastuste rubriigis jätkata ning püsida tsiklifoorumi piirides, siis kuidas tsikli aku toimib? Pingeregulaator reguleerib akusse minevat voolu?

Mõtlen, kas tavalisele bike tüüpi raudruunale tuleb suvel korra kuus juhtmed külge panna, kui sõidan iga käivituse kohta 5km ja aku ja pingeregulaator ja kõik toimivad nii nagu peavad. Kas aku laadimine sõltub ka siis pööretest, või pole vahet, kas laseb 2000 või 6000 RPM'ist genereeritud voolu pingeregulaatorisse?

Vaata seda videot - http://tv.motors24.ee/artiklid/TV/Bike+ ... nekas.aspx

[mella]

Kuidas tsikli elekter toimib, saad eelmise postitaja lingist, aga enne tee endale selgeks mõisted pinge ja vool. Need on täiesti erinevad asjad.
Pingeregulaator ei reguleeri voolu.

kuidas tsikli aku toimib? Pingeregulaator reguleerib akusse minevat voolu?

[Loff]

Just nagu mella ütles, juba selle vidina nimi - pingeregulaator, ütleb, mida ta reguleerib! Pinget mõõdetakse (V)oltides ja voolu (A)mprites. Ma nüüd ei mäleta, mitmendas klassis füüsika tundi elekter sisse tuli aga ma siiski usun, et oled algklasside haridusest kaugemale jõudnud.

[Märtt]

Just nagu mella ütles, juba selle vidina nimi - pingeregulaator, ütleb, mida ta reguleerib! Pinget mõõdetakse (V)oltides ja voolu (A)mprites. Ma nüüd ei mäleta, mitmendas klassis füüsika tundi elekter sisse tuli aga ma siiski usun, et oled algklasside haridusest kaugemale jõudnud.

Usun, et eks igaüks meist on mingil alal algklasside tasemel ja teisel alal jälle mitte. Leian, et foorum (eriti "rumalate küsimuste" alateema) ongi just lollide küsimuste esitamiseks ja enda teadmiste jagamiseks. Kui tarvis küsija suu pihta lüüa, siis tuleb teda näha näost-näkku

Tegelikult lootsin asjasse liigselt süvenemata saada vastuse mu lihtsale küsimusele, mitte soovitust a la "mine loe uuesti füüsika ABC läbi!"

Tänud lingi eest, härrad. Olen tegelikult kõik Neeme õpetusvideod läbi vaadanud, kuid seal ei ütle keegi, kas tavalises linnaliikluses käivitamise kohta 5km kulgemisest piisab selleks, et aku taas täituda jõuaks. Võibiolla ei ole hea tuju korral mahti ja huvi iga päev seda testriga kontrollima hakata.

Mõtlen, kas tavalisele bike tüüpi raudruunale tuleb suvel korra kuus juhtmed külge panna, kui sõidan iga käivituse kohta 5km ja aku ja pingeregulaator ja kõik toimivad nii nagu peavad. Kas aku laadimine sõltub ka siis pööretest, või pole vahet, kas laseb 2000 või 6000 RPM'ist genereeritud voolu pingeregulaatorisse?

Lisaks eelpool täristatud demagoogiale piisanuks ka EI/JAH vastusest.

Aitäh.

[raunts]

No siin ongi nii ju.
Midagi küsid siis pead ennetama seda laksu mille osaks sa siin kirjutatu näol saad.
Ja kui laks tuleb suurem siis lihtsalt ära võta hinge ja nopi sita vahelt välja mis kasulik.

[Villem]

Tänud lingi eest, härrad. Olen tegelikult kõik Neeme õpetusvideod läbi vaadanud, kuid seal ei ütle keegi, kas tavalises linnaliikluses käivitamise kohta 5km kulgemisest piisab selleks, et aku taas täituda jõuaks. Võibiolla ei ole hea tuju korral mahti ja huvi iga päev seda testriga kontrollima hakata. Ilma eelpool aset leinud demagoogiale piisanuks ka EI/JAH vastusest.

Aitäh.

5km sõitu ei ole piisav, et aku saaks jälle korralikult täis laetud, eriti kui sul seal veel immo või signa peal on. Käivitusvool on ka tsiklitel üpris suur, olenemata starteri väiksusest - on ju ka tsikli aku üpris väike. Mina soovitaks sellisel juhul siiski korra kuus aku korralikult laadijaga täis laadida, niimoodi kestab see sul ka tükkmaad kauem (olenemata sellest, et tänapäeva akud on kergelt öeldes ühed parajad pasatükid küll...). Ja tegelikult soovitan seda kõigile, olenemata sõiduki kasutamisest

[mella]

Kuidas sa saad seda öelda, kui sa ei tea ei mootorratta marki-mudelit ega käivituse tüüpi ega aku mudelit ega geneka võimsust ega tulede-lisaseadmete võimsust?
Äkki tal on võimsa geneka ja väikese akuga masin, mis käivitub jalgstarteriga? Sel juhul on su väide kindlasti vale.

5km sõitu ei ole piisav, et aku saaks jälle korralikult täis laetud, eriti kui sul seal veel immo või signa peal on. Käivitusvool on ka tsiklitel üpris suur, olenemata starteri väiksusest - on ju ka tsikli aku üpris väike.

[Villem]

Kuidas sa saad seda öelda, kui sa ei tea ei mootorratta marki-mudelit ega käivituse tüüpi ega aku mudelit ega geneka võimsust ega tulede-lisaseadmete võimsust?
Äkki tal on võimsa geneka ja väikese akuga masin, mis käivitub jalgstarteriga? Sel juhul on su väide kindlasti vale.

5km sõitu ei ole piisav, et aku saaks jälle korralikult täis laetud, eriti kui sul seal veel immo või signa peal on. Käivitusvool on ka tsiklitel üpris suur, olenemata starteri väiksusest - on ju ka tsikli aku üpris väike.

Aku tüüp ja geneka võimsus ei mängi 5km peale mingit rolli, täitsa täis ei lae seda igal juhul kui mootor starterist käima panna. Muidugi jah, ega me ei tea ju sedagi, kas rattal pingeregulaator korras on või ehk puudub üldse, äkki laeb 20 voldi ja 30 ampriga?

[veikemees]

Loff kirjutas:
Just nagu mella ütles, juba selle vidina nimi - pingeregulaator, ütleb, mida ta reguleerib! Pinget mõõdetakse (V)oltides ja voolu (A)mprites. Ma nüüd ei mäleta, mitmendas klassis füüsika tundi elekter sisse tuli aga ma siiski usun, et oled algklasside haridusest kaugemale jõudnud.

Palun vabandust, aga nii loll ei saa olla! U=IxR, See on ju vana Ohmu seadus. Kui Sa käivitad tsiklit või autot, siis starter sööb akust mingi osa voolust ära ja kui mootor käib, siis laeb genekas seda kadunud voolu tagasi. Kui aku saab täis, siis laseb pingeregulaator akust voolu mööda, sest aku on täis laetud. Kujuta vaimusilmas ette, et Sul on klaas vett täis ja käivitamisel läheb sealt pealt 100 g kaduma, siis sõidad nii kaua, et see 100 g tagasi tuleb ja kui on tagasi siis pingeragulaator enam klaai vett ei pane. Kui Sa käivitad aga 8 korda, näiteks iga ilusa kase juures maanteel ja Sul on vaja sõita kokku 10 km, siis iga käivitus võtab klaasist vett vähemaks ja tagasi ei jõuta lisada- kurb hommik! Eikäivittu! Muidugi hoiab pingeregulaator ka pinge 14,5 volti. Generaator üksi oma aruga on ju loll aparaat, mis taob voolu nii palju kui mootor pöördeid annab!Aku on ju 12 v ja siis mis iganes 6-20 A Mida rohkem on ampreid seda suuremat koormust kannatab. Seinas on Sul ka ju 220V kui köögis üks pirn põleb, on vahva, aga kui paned naise soovil remondi ajal käima relleka, tolmuimeja, pesumasina, puhuri ja elektripliidi, siis läheb härra vool mineme. pinge on ikka 220V, aga jõudu ei ole. Pikk jutt, s...t jutt.

[mella]

Nii, nüüd läheb lõbusaks.
Selgita:

1. kuidas pingeregulaator akust voolu mööda laseb?
2. Kuidas generaator taob voolu nii palju, kui mootor pöördeid annab?
3. Kuidas sinu välja toodud U=I*R antud olukorras rakendada?
   Lähtume kaasaegse auto sisseehitatud pingeregulaatoriga 3-faasilisest vahelduvvoolugeneraatorist.

Kui aku saab täis, siis laseb pingeregulaator akust voolu mööda, sest aku on täis laetud.

Generaator üksi oma aruga on ju loll aparaat, mis taob voolu nii palju kui mootor pöördeid annab!

[Märtt]

Kuidas sa saad seda öelda, kui sa ei tea ei mootorratta marki-mudelit ega käivituse tüüpi ega aku mudelit ega geneka võimsust ega tulede-lisaseadmete võimsust?
Äkki tal on võimsa geneka ja väikese akuga masin, mis käivitub jalgstarteriga? Sel juhul on su väide kindlasti vale.

5km sõitu ei ole piisav, et aku saaks jälle korralikult täis laetud, eriti kui sul seal veel immo või signa peal on. Käivitusvool on ka tsiklitel üpris suur, olenemata starteri väiksusest - on ju ka tsikli aku üpris väike.

Aku tüüp ja geneka võimsus ei mängi 5km peale mingit rolli, täitsa täis ei lae seda igal juhul kui mootor starterist käima panna. Muidugi jah, ega me ei tea ju sedagi, kas rattal pingeregulaator korras on või ehk puudub üldse, äkki laeb 20 voldi ja 30 ampriga?

Rumal küsimus suunatud Mellale:
"kui mitut Eesti teedel liiklevat kickstardiga bike tüüpi ratast te oskate nimetada?"

[Villem]

Nii, nüüd läheb lõbusaks.
Selgita:

1. kuidas pingeregulaator akust voolu mööda laseb?
2. Kuidas generaator taob voolu nii palju, kui mootor pöördeid annab?
3. Kuidas sinu välja toodud U=I*R antud olukorras rakendada?
   Lähtume kaasaegse auto sisseehitatud pingeregulaatoriga 3-faasilisest vahelduvvoolugeneraatorist.

Kui aku saab täis, siis laseb pingeregulaator akust voolu mööda, sest aku on täis laetud.

Generaator üksi oma aruga on ju loll aparaat, mis taob voolu nii palju kui mootor pöördeid annab!

Punktid 1 ja 2: Oleneb geneka tüübist. Kui on ergutusega generaator, ehk mitte püsimagnet genekas nagu enamusel tänapäeva ratastel, siis pingeregulaator reguleerib ergutusmähisele antava vooluga generaatori väljundpinget. Mida rohkem voolu tarbitakse, seda suuremaks muutub ka ergutusvool, et väljundpinge oleks piisav - punkt 3. Kui aga on tegemist püsimagnet genekaga, siis antud generaatori väljundvool on teatud pööretest alates konstantne. Sellise toitesüsteemi pinget juhitakse väljundi lühistamisega (ehk siis takistuse muutmisega). Kui pinge on liiga suur, suunatakse generaatorist tulev vool ratta massi ja pinge langeb - jällegi punkt 3. Ehk siis generaator teeb pidevalt täpselt samapalju tööd ja mida vähem tarbijaid taga on, seda suurem on tühja tehtav töö. Mida rohkem tarbimist on, seda vähem peab pingeregulaator voolu lühistama.

[mella]

Villem,
Ma ei küsinud, kuidas töötab genekas, vaid kuidas pingeregulaator akust voolu mööda laseb. Kaasaegsed autogenekad ei ole püsimagnetiga.
(tegelikult ei tea pingeregulaator, kas seal taga on aku või midagi muud. Aku ise hakkab konstantse pinge juures vähem laadimisvoolu tahtma).

Ergutusega gene ei tao voolu nii palju, kui mootor pöördeid annab. Eeldus on, et mingi tarbija seda voolu ka tarbib. Kui tarbijaid taga pole, ei tooda selline gene ka voolu. (erinevalt püsimagnetgenekast, mis tõesti hakkab tarbimise puudumisel ilma kütma)

Spoiler

Nii, nüüd läheb lõbusaks.
Selgita:

1. kuidas pingeregulaator akust voolu mööda laseb?
2. Kuidas generaator taob voolu nii palju, kui mootor pöördeid annab?
3. Kuidas sinu välja toodud U=I*R antud olukorras rakendada?
   Lähtume kaasaegse auto sisseehitatud pingeregulaatoriga 3-faasilisest vahelduvvoolugeneraatorist.

Kui aku saab täis, siis laseb pingeregulaator akust voolu mööda, sest aku on täis laetud.

Generaator üksi oma aruga on ju loll aparaat, mis taob voolu nii palju kui mootor pöördeid annab!

Punktid 1 ja 2: Oleneb geneka tüübist. Kui on ergutusega generaator, ehk mitte püsimagnet genekas nagu enamusel tänapäeva ratastel, siis pingeregulaator reguleerib ergutusmähisele antava vooluga generaatori väljundpinget. Mida rohkem voolu tarbitakse, seda suuremaks muutub ka ergutusvool, et väljundpinge oleks piisav - punkt 3. Kui aga on tegemist püsimagnet genekaga, siis antud generaatori väljundvool on teatud pööretest alates konstantne. Sellise toitesüsteemi pinget juhitakse väljundi lühistamisega (ehk siis takistuse muutmisega). Kui pinge on liiga suur, suunatakse generaatorist tulev vool ratta massi ja pinge langeb - jällegi punkt 3. Ehk siis generaator teeb pidevalt täpselt samapalju tööd ja mida vähem tarbijaid taga on, seda suurem on tühja tehtav töö. Mida rohkem tarbimist on, seda vähem peab pingeregulaator voolu lühistama.

[davidsoniharald]

Amprite teemale veel juurde lihtsalt üldhariduse mõttes.
Üks unikaalne koht, kus ampreid võetakse nii palju, kuipalju aku tahab ja saadaval, on autodel aku laadimine. Mitte ükski asi ei piira seal.

Peale käivitust, kui aku on veidi tühjenenud (eriti külma ilmaga), võtab aku genekast täpselt nii palju, kuipalju jaksab.
Ehk siis kõik, mida gene toodab, jookseb otse akusse. Puhurid ja tuled vähendavad akusse jõudvat laadimisvoolu.

Ehk siis 120A geneka korral võib suure aku korral lühiajaliselt aku suunas ka 120A joosta.

Mis moodi aku suurus mõjutab laadimisvoolu suurust?

[andrias]

Mis moodi aku suurus mõjutab laadimisvoolu suurust?

Suurema mahtuvusega aku korral kulub laadimispinge hoidmiseks rohkem voolu.

[veikemees]

Selgita:

1. kuidas pingeregulaator akust voolu mööda laseb?

2. Kuidas generaator taob voolu nii palju, kui mootor pöördeid annab?

3. Kuidas sinu välja toodud U=I*R antud olukorras rakendada?
   Lähtume kaasaegse auto sisseehitatud pingeregulaatoriga 3-faasilisest vahelduvvoolugeneraatorist.

4. vool tuleb tasakesi generaatorist mööda juhet (+vool) ja hiilib edasi, kui aku on tühjenenud starteri kasutamisest, siis vool kukub sinna auku (nagu nugis tundras satub lõksu). Kui aku saab täis, siis vool lihtsalt liigub rõõmsalt mööda juhet esituleni ja tagatuleni ja mis iganes kohta, kuhu vaja minna on (kui nugiselõks saab täis, siis teised jooksevad edasi)

5. generaator on hull masin omaette. Kiida hullu, ajab pilli lõhki. See oleneb sekundaar ja primaarmähiste omavahelisest suhtest. Elekter on ju teadupärast joonide korrapäraline liikumine. Kui mootor töötab tühikäigul ja aku on tühi-st kõik nugised kes mööda juhet jooksevad kukuvad auku, siis ju muud pirnid põlevad tumedalt ja värelevad. Annad mootorile pöördeid-lähevad tuled tööle paremini ja voolu jagub igale poole. Nii saad kontrollida ka laadimist. Muidugi osa inimesi teeb seda testriga. Geneka võimsus on muidugi piiratud. st oleneb mähiste suhtest. Selleks on pingeregulaator, et see hull genekas seda jama mis tal parasjagu arus on ja voolu välja saadab, seda Sinu jalgevahel olevat õnne maha ei põleta. Laseb läbi kuni 14,5 v ja sellest peaks piisama.
   3.Kui Sul kodus tuleb seinast 220V ja köögis pirn põleb - hea päev. Kui teed remonti ja samal ajal tahad naisele head muljet jätta, pane tööle elektripliit, kana ahju, tolmuimeja, pesumasin, käi jooksuga duˇˇsˇˇsi all ja kui äkki korgid välja lööb- on ülekoormus. Seinas on ikka 220volti.
   Generaatorist väljuv vahelduvvool tehakse alalisvooluks dioodide silla kaudu.
   Nagu siin eelpool kirjutaja juba seletas, kas on tegemist püsimagneti genekaga või ergutusvoolu ja vahelduvvoolu genekaga. Aga püsimagnetiga on ikka vanad 6v alalisvoolu genekad.

[veikemees]

Arvan ise, et Dr. Neeme on siin kindlasti targem.

[StreetMoto]

Kui mu nime juba mainiti, siis poetan ka paar sõna. Kõigepealt lühidalt laadimisteema algatajale konkreetne vastus. Kui on lühikesed 5 km otsad, siis igal juhul ei mõju see akule hästi kui teda aeg-ajalt laadijaga korralikult täis ei laeta. Mõelge ka selle peale, et aku eluiga sõltub väga suuresti laadimistsüklite arvust ja laadimisvoolu suurusest. Kui iga päev 2-3 korda käivitad ja lühikese sõiduga üritatakse akut mitu korda päevas jupphaaval laadida, siis see tapab akut. Kui aku on käivitamiste tagajärjel pooltühi, siis ilmselgelt laetakse teda suurema vooluga kui korralikult täislaetud akut. Aku elueale on kõige kasulikum laadimine u 10% voolu väärtusega nimimahtuvusest (tsiklitel 7-18 Ah enamasti). Pooltühja aku laadimisvool küündib aga mitmetesse ampritesse. Oleks aku korra kodus laadijaga täis laetud ja peale seda tehtaks lühikesi tsükleid kuu aega, siis laetakse akut palju väiksema vooluga, mis omakorda on akule kasulikum.

Ja nüüd elektrotehnika teoreetikutele - igaüks teist on välja rebinud teooriajupikese ühe väikese osa kohta tsikli elektrisüsteemist. Paraku näen ma teeninduspraktikas tegelikke olukordi ja tsiklite elektrisüsteemi seisukorda. Laadimist ja energiaga varustamist mõjutab nii aku mahtuvus, aku seisukord (täis, pooltühi, vana jne), maandusklemmide olukord, pistikute (eriti geneka 3-faasiline pistik) olukord, pingeregulaatori korrasolek, staatori olukord, mootori pöörded, parasjagu sisselülitatud tarbijate hulk ja nende poolt põhjustatud koormusvool ja veel ka kindlasti sellised nüansid, mille peale tihti ei tulegi. Seega kui hakkate laadimiseks valemit arvutama, siis on arvutustesse lülitamata hulk teadmata väärtusega argumente. Sellise arvutuse tulemusena saab ligikaudse tulemi, mis rahvakeeli on peaaegu, et statistika

Tulge õlinäppude koolitusele ja näete kui erksalt või loiult käib üks ja sama mootor ringi erinevate akudega käivitades. Suur aku ei tähenda alati tublit starteri pöörlemist. Ka 2,3Ah akutrelli akuga võib edukalt tsiklit käivitada aga teinekord ei saa tsiklit 55Ah auto akuga mitte tööle. Pingeregulaatorite müügi suur kasv viimastel aastatel on otseses seoses enamiku akufirmade tootmise liikumisega Hiinasse. Numbrid akukarbi peal näitavad üht aga elektrotehniliselt ja keemiliselt on asi hoopis miskit muud. Odavad akud vastavad andmetele ainult müügi hetkel ja peale natukenegi karmimat ekspluatatsiooni hakkavad tsikli elektrisüsteemi tapma. Oi küll sai jälle romaan...

[Villem]

Nagu siin eelpool kirjutaja juba seletas, kas on tegemist püsimagneti genekaga või ergutusvoolu ja vahelduvvoolu genekaga. Aga püsimagnetiga on ikka vanad 6v alalisvoolu genekad.

Siiski on enamustel uutel ja ka vanematel tsiklitel peal vahelduvvoolu püsimagnet genekad

[joel]

Veikemehe jutt jätab täpselt sellise mulje, nagu oleks poole kõrvaga pealt kuulnud, kuidas isa sõbraga tsiklit putitades arutab tsikli elektrisüsteemi ehituse üle ja nüüd siis üritas mõned meelde jäänud terminid kuidagi ühe jutu sisse kokku koguda, üritades oma jutule usutavust lisada, alustades lausega "Palun vabandust, aga nii loll ei saa olla!" Tuleb välja, et vist ikka saab...

Teema algatajale: tsikli aku toimib sel viisil, et muudab elektrienergia keemilise protsessi käigus keemiliseks energiaks ja salvestab sel viisil elektrilaengut, kui temaga ühendatud elektrisüsteemi pinge on kõrgem aku enda klemmipingest. Vastasel korral muutub keemiline energia elektrienergiaks ja aku on vooluallikaks.

Pingeregulaator reguleerib maksimaalset laadimispinget. Kui generaator ei suuda piisavalt elektrit toota, et tarbijaid toita ja akut laadida, siis pingeregulaator ei tee suurt midagi ja teda võiks ka mitte olla. Aga et akut mitte ära rikkuda, ei tohi teda laadida liiga kõrge pingega, vaid laadimispinge peaks jääma vahemikku 13.8-14.5V. Ja seda pingeregulaator teebki, et kui tarbijaid on vähe, generaator toodab palju (võimas generaator, suured pöörded), aku on täis jne, siis pinget liiga suureks ei lasta. Kuidas pingeregulaator töötab sõltuvalt generaatori ehitusest, on Mella ja Villem eespool juba päris kenasti seletanud (ehk siis kas reguleerib generaatori tootlikkust või muudab liiga palju toodetu soojuseks).

[mella]

Joel, kümnesse

Ma üritan juba mitme postiga irooniliselt mõnele mõista anda, et jamajuttu tuleb, aga need hakkavad hoopis tõsimeeli mind õpetama Ei tee vahet alalis- ja vahelduvvoolul ega pingel ja voolul.

Jüritaguse mees - suurema mahutavusega aku küsib rohkem laadimisvoolu ja on seda võimeline ka vastu rohkem võtma. Pmst pole vahet, kas on 1 suur või 2 väikest akut. 2 väikese aku (mahtuvuse mõttes) laadimine võtab 2x rohkem voolu kui 1 väikese ning sama palju kui suure (jätame siin voolu ebavõrdse jaotumise tänu akukeemia erinevusele kõrvale).

Ja edaspidi märkige juurde, millise generaatori millisest pingeregulaatorist on jutt, sest tööpõhimõtted on erinevad. Sellepärast ma eraldi rõhutasin, et kaasaegse auto 3F genekas. Kaasaegse tsikli pinge reguleerimine käib tavaliselt teisel põhimõttel.

[Tort]

Upitan teemat.

Milleks pingeregulaatoril kuues juhe on? 3 tk tulevad genekast sisse, 3 lähevad välja. Kahte välja minevat mõõtes saab aku pinge. Aga milleks kolmas? Guugel ütleb:

3rd wire on the regulator is the feedback/control wire. It should have battery voltage on it when the key is on and ground when the key is off.
When the bike is running, if the voltage goes low on the black wire the regulator will increase its output to compensate. If the voltage goes high it will lower the output to keep from overcharging the battery.

Mis selle juhtme eesmärk lühidalt on? Mina esimese ropusga aru ei saa. Skeemilt ka ei mõista, seda pdf-i ei kannata suurendada.

[harrys]

Upitan teemat.

Milleks pingeregulaatoril kuues juhe on? 3 tk tulevad genekast sisse, 3 lähevad välja. Kahte välja minevat mõõtes saab aku pinge. Aga milleks kolmas? Guugel ütleb:

3rd wire on the regulator is the feedback/control wire. It should have battery voltage on it when the key is on and ground when the key is off.
When the bike is running, if the voltage goes low on the black wire the regulator will increase its output to compensate. If the voltage goes high it will lower the output to keep from overcharging the battery.

Mis selle juhtme eesmärk lühidalt on? Mina esimese ropusga aru ei saa. Skeemilt ka ei mõista, seda pdf-i ei kannata suurendada.

Vaatan, et seal: http://www.electrosport.com/technical-r ... stem-works seletab pingeregulaatori töö täitsa hästi ära.
See 6-s juhe siis lülitab regulaatori sisse/välja (ehk muidu saavad kõik ratta jubinad, mis pidevalt sees nagu alarm, voolu otse akult). Kui süüde sisse lükata, siis esiteks lisab ratta vooluahelasse generaatori läbi relee (või mosfetite) ja edasi hakkab pinget reguleerima - kui pinge üle 14.5 voldi, siis tõmbab pinget alla (tekitab vajaliku koormuse, hakkab sooja tootma), et jääks ikkagi max 14.5- generaatori tekitatud pinge sõltub otseselt pöörete arvust; ei viitsi otsida, kui suureks see võib kasvada, kuid ma arvan, et ka 20 volti võiks kogu elektroonika pekki keerata (ning ka aku).
Ehk on/off värki vaja selleks, et kui süüde väljas, kasutataks muidu aku voolu geneka mähise soojendamiseks (vool läheks läbi selle) ja pingeregulaator on samuti parajalt voolu raiskav asi; ehk kui kogu kupatus oleks pideval sees, siis väga kaua ei tohiks parkida, muidu aku tühi:)

[Tort]

Ahsoo. Aga kui sinna juhtmele kuskilt aku poolt midagi peale ei tule süüdet keerates, siis pingeregulaator ei lähegi käima ja ei lase genekast tulevat pinget endast läbi? Ehk et laadimine puudub sellisel juhul? Või toimub laadimine sellegipoolest, aga regulaator ei oska siis pinget seada?

Edit: kuskilt lugesin nüüd, et pigem võib selle juhtme kehv või puuduv ühendus põhjustada hoopis kõrgemat pinget aku klemmidel pingeregulaatori poolt, kuna viimane arvab, et pinge akul on mada. On nii? Igal juhul tundub, et laadimise puudumine ei saaks sellest olla.

[Argentum]

Aga siit täpsustus küsimus. Kui 5km ei ole piisav siis palju võiks olla optimaalne distants, et toimiks enam-vähem okey laadimine? Jah saan aru, et oleneb rattast, tarbimisest, rautselt ka välis temp, aku vanusest ja teab mis tuule suunast veel aga mingi harju keskmine? Hetkel sõidan rattaga tööle-koju u 15km (20-30 min,) ots ja tundub, et see ka ei ole piisav. Vist oleks korrektsem mitte distantsiliselt mõõta seda vaid ajaliselt?
Vaatasin Neeme video läbi ja lugesin ning tundub, et ma veel nn naiivselt ei lülita tulesid sisse, et paremini laeks, et vähem tarbimist oleks.. on ka üsna mõtetu tegevus

[ducatist]

Kymme aastat tagasi arvati 50 km olevat piisav sõit aku täis laadimiseks, võib olla on nyyd midagi muutunud.

[mosfet]

1. vool tuleb tasakesi generaatorist mööda juhet (+vool) ja hiilib edasi

Ära ela aastas 1752! Ma ei hakka sind lolliks tembeldama (nagu sa kipud teisi tembeldama), aga minuarust mainitakse põhikooli füüsikatunnis ära ka tegelik elektrivoolu liikumise suund (ja see ei liigu positiivsest terminalist negatiivsesse terminali).

PS, Eesti majapidmises ei saa ammu enam seinast 220 Vac.

[Tort]

Minu mure lahendatud, pingekas oligi pekkis.

[harrys]

Ahsoo. Aga kui sinna juhtmele kuskilt aku poolt midagi peale ei tule süüdet keerates, siis pingeregulaator ei lähegi käima ja ei lase genekast tulevat pinget endast läbi? Ehk et laadimine puudub sellisel juhul? Või toimub laadimine sellegipoolest, aga regulaator ei oska siis pinget seada?

Edit: kuskilt lugesin nüüd, et pigem võib selle juhtme kehv või puuduv ühendus põhjustada hoopis kõrgemat pinget aku klemmidel pingeregulaatori poolt, kuna viimane arvab, et pinge akul on mada. On nii? Igal juhul tundub, et laadimise puudumine ei saaks sellest olla.

Vaatan, sul see korras nüüd, siis hästi:)

Hakkasin mõtlema, et noh, kui aku pealt midagi sisse ei tule süüdet sisse keerates siis so what, niikuinii käima ei läheks ju, aku tühi:D
Sealse lehe skeemi põhjal peaks siis jah olema nii, et akut laadima ei hakka.
Loogika järgi ei saaks hakata laadima ka siis, kui aku tühi ja ratas maeitea.. käima joosta. Sest see plõks, et 'võta genekas kasutusse' peaks tulema läbi süüteluku aku pealt.. Seega peaks vähemalt käima laskma kellegi teise aku pealt?

Kehv (on ja pole kah) ühendus on iseasi, generaatori käikuvõtmiseks piisab (kui näiteks seal sees mingi relee, siis selle lülitamiseks on jah hetkeks 12V vaja, kuid kontakt püsib edasi koos ka võib-olla 9 voldiga..), kuid kehva kontakti kaudu pingeregulaator oma tööd teha ei saa, ja laebki üle.